Mis peale hakkata? 04.11.15 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Ma ei tea mida enam teha. Mul viimased 2 kuud olnud sellised mil olen väga palju närvitsend ja endast välja läind. Jah mul on palju probleeme olnud aga kohe kui nt vanematest keegi ütleb et kas ma saan ta juurde tulla siis kohe lähen närvi. Mulle hakkas iga väike asi häirima ja koguaeg tahaks lihtsalt nutta ja koguaeg tunne et närvidest kasvõi plahvatan.
Ülekoormust nii palju aga vanemad ei saa aru et tahan vabadust tahan ka olla rahus ja vaikusest vaid iga väikse asja pärast hakkatakse vastu mölisema ja ei kuula mind kunagi. Neil ükskõik minust pea asi et ma koristaks ja käiks normaalselt koolis ja häid hindeid saaks ja et ma oleks paar tundi aint väljas jabss kohe koju. Kõik muu ükskõik. Kunagi ma ei saa jagada oma tundeid jne. Kade meel kui teistel sõpradel on nii et saavad vanemadega kõigest rääkida aga mina enda omadega mitte.
isegi sõbrad märkand kui range mul kõik on kuigi olen juba 16 aastane kevadel olen juba 17 ja käitutakse nagu 5 aastasega ja ei saada aru et mul enda era elu. Isegi ei lubata poisdega väljas olla sis kohe mõtlevad et ma mingi l*bu.
Ma ei tea ausalt enam mida hakkata koguaeg mõttetes et tahaks kodust lihtsalt ära joosta ja kuskil surnuks külmuda aga samas ei suuda.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
1) Isa-Ema soovivad sulle head ja seetõttu on ka ranged - elu on neile seda õpetanud. Seega - püüa neist aru saada ja otsi nende "norivast jutust" tõeteri - neid seal kindlasti palju.
2) Sportlane harjutab, et oma võimeid edendada ja teistest paremaks saada. Sellist sportlaslikku suhtumist tuleb ka õppimise juures rakendada. Õpin järjekindlalt, suudan. Ise saan targemaks, enesekindlus ja usk endasse paraneb ja seda märkavad nii õpetajad kui ka Vanemad. Õppimist võta nagu vaimset sportimist. Mina suudan - ole järjekindel, ühe-kahe korraga edu ei tule.
3) Koduste koristamiste ja koduste abistamiste suhtes lepi Vanematega kokku - millal ja mida, siis Vanemad teavad ja sa ise saad ka oma aega planeerida.
4) Öine uni olgu piisav - siis oled rahulikum, suhtled rõõmsameelsemalt ja nupp nokib paremini.
Oled tark ja tubli - leiad rõõmsameelselt lahendused. Jorisemine tekitab vastuseisu, ka headele kavatsustele.
Rõõmsameelselt.
Igast murest saab üle.
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Ma ei tea mis minuga toimub
Ma ei saa aru mis minuga hetkel toimub. Ausalt öeldes kardan siia isegi kirjutada, sest olen kindel, et mõni lähedane näeb seda ja hakkab arvama, et ma mõtlen asju välja või peegeldan kedagi liiga palju ...
Vastas dr Jüri Ennet
Head ravimid, soovitav koostöö raviarstiga,
Terves kehas terve vaim - harjutage kerge koormusega (alul jalutuskäigud). Vajalik teie jaoks normaalne une-hult. vt Varasemad (Enneti palve, esimene ...
Kas ärevus?
Tere,
Minu vaevused algasid aprillis. Õrn valu mao piirkonnas, lisaks iiveldus.
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Selle põhjal, mida olete kirjeldanud, tundub, et teie sümptomid võivad tõesti olla seotud ärevusega, kuigi on olemas ka seedimisprobleemide koostisosad, mis võivad seda mõjutada. Teie ...
Mis oleks õige ravim ?
Tere!
Ma ei oska enam kuskilt küsida.
Mul hakkas jalgadega 2,5 aastat tagasi probleemid. Tugev lihaspinge nagu oleks" krampis" jalg- aga krampi pole, tundlikkuse probleem, pulseeriv ...
Vastas dr Jüri Ennet
Need uued ja esimene (nortriptüliin ja amitriptüliin )on samast rühmast.
Hea ravim on AD Mirtazapiin 15mg x1 õhtul enne und keele alla. (muid AD samal ajal ei võta. Kehaline aktiivsus, jõukohane. ...
Antidepressandid
Tere dr Ennet.
Palun selgitage, miks tekitab antidepressantide tarbimine osadel inimestel nii ebameeldivaid kõrvalmõjusid ja osadel mitte, saan aru, et võib sõltuda ajukeemia eripäradest, aga mis ...
Vastas dr Jüri Ennet
Esimene mõte - AD Annus on liigselt suur. Seega - Annust vähendada. Kui see ei aita, siis uus ravim. vt mitme ravimi samaaegset manustamist! Ravimitega (ravimistega) peab enesetunne samm-sammult paranema. ...
Loe edasisüdamerütmihäired
Kas kventiax tekitab südamerütmihäireid ?
Vastas dr Jüri Ennet
Psüühiliste häirete korral on kvetiapiini väikesed annused rahunemist ja uinumist soodustanud.
Südamehaigete osas küsige sisehaiguste-kardioloogide arstide käest.
Jalutuskäigud jm meeldiv ...
töövõime hindamine
On 15 a olnud puuduv töövõime.Raske depressioon ja ärev vältiv isiksushäire.Kodust enam väljas ei käi.Kardan kas saan enam puuduva tv kuna see toetus on mu ainuke sissetulek.
Vastas dr Jüri Ennet
Tahtenõrkus (probleemide lahendusele allajäämine) on tingitud sotsiaalsest häirest ja mõningal määral ka ravimite kõrvaltoimest. Tavaliselt on päevakorras läbipõlemissündroom. Ainult tabletiga olukorda ...
Loe edasimul avastati maksatsirroos, kas on võimalik midagi teha, alkoholi üldse ei pruugi
olen mures, jätan kohe maha, kas mingi dieet ka aitaks pidurdada ?
Vastas dr Jüri Ennet
Maksale jõukohane-dieettoit. Kogu toidumenüü tervislikuks.
Elada olevikus, teha lähedastele head mõtte, sõna, teoga.
Tunda rõõmu sellest, mis on - silmad näevad? Saan kõndida! Kõne olemas ...
Absoluutne unetus ja nõrkus, rahutute jalgade sündroom ka veel lisandunud.
Kaotasin une päevapealt, enne magasin ülihästi. Aidake palun, kukun kokku nõrkusest, jalad tuimad ja väsinud, puhkeasendis kõige hullem. Unetus kestab üle kahe kuu, uinutid panevad küll magama, aga seda ...
Vastas dr Jüri Ennet
Uinuteid vähendada, kompenseerida neuroleptikumidega. Kui neuroleptikum - teile õige annus - siis sotsiaalsed harjutused, enda seisukohtade korigeerimne. Psüühilise probleemi areng: hingevalu, psüühilised ...
Loe edasiDiazempam
Tarvitan valocordin-diazemoami, aastaid (úle 10ne); kogussed làinud hullemakks nii 1 pdl kuus, olen arstiga kokkukeppel liikumas 1pdl kahe kuu peale, aga on tagasilangusi ja ega see mingi lahendus olegi. ...
Vastas dr Jüri Ennet
1. Õige arstirohi (Diazepiin on sümptomaatiline, põjhust see ei ravi
ja õige annus (õige – siis on enesetunne parem või hea).
2. Organism on tervik, mille moodustavad kehaline, psüühiline ...
Sõltuvushäire
Kuidas lõpetada kuritarvitamist ma ei suuda ilma stimulantiteta elada samuti teen aure bena vahest kõike mida saab.
Vastas dr Jüri Ennet
1. Kehaline hoiak määrab vaimse hoiaku ja vastupidi. Keha
kaudu saab oma vaimset hoiakut suuresti mõjutada. Et lind
oskab lennata, see on näha ka tema kõnnist mööda maad. Kerjuse ja
kuninga ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: