Mis peale hakkata? 04.11.15 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Ma ei tea mida enam teha. Mul viimased 2 kuud olnud sellised mil olen väga palju närvitsend ja endast välja läind. Jah mul on palju probleeme olnud aga kohe kui nt vanematest keegi ütleb et kas ma saan ta juurde tulla siis kohe lähen närvi. Mulle hakkas iga väike asi häirima ja koguaeg tahaks lihtsalt nutta ja koguaeg tunne et närvidest kasvõi plahvatan.
Ülekoormust nii palju aga vanemad ei saa aru et tahan vabadust tahan ka olla rahus ja vaikusest vaid iga väikse asja pärast hakkatakse vastu mölisema ja ei kuula mind kunagi. Neil ükskõik minust pea asi et ma koristaks ja käiks normaalselt koolis ja häid hindeid saaks ja et ma oleks paar tundi aint väljas jabss kohe koju. Kõik muu ükskõik. Kunagi ma ei saa jagada oma tundeid jne. Kade meel kui teistel sõpradel on nii et saavad vanemadega kõigest rääkida aga mina enda omadega mitte.
isegi sõbrad märkand kui range mul kõik on kuigi olen juba 16 aastane kevadel olen juba 17 ja käitutakse nagu 5 aastasega ja ei saada aru et mul enda era elu. Isegi ei lubata poisdega väljas olla sis kohe mõtlevad et ma mingi l*bu.
Ma ei tea ausalt enam mida hakkata koguaeg mõttetes et tahaks kodust lihtsalt ära joosta ja kuskil surnuks külmuda aga samas ei suuda.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
1) Isa-Ema soovivad sulle head ja seetõttu on ka ranged - elu on neile seda õpetanud. Seega - püüa neist aru saada ja otsi nende "norivast jutust" tõeteri - neid seal kindlasti palju.
2) Sportlane harjutab, et oma võimeid edendada ja teistest paremaks saada. Sellist sportlaslikku suhtumist tuleb ka õppimise juures rakendada. Õpin järjekindlalt, suudan. Ise saan targemaks, enesekindlus ja usk endasse paraneb ja seda märkavad nii õpetajad kui ka Vanemad. Õppimist võta nagu vaimset sportimist. Mina suudan - ole järjekindel, ühe-kahe korraga edu ei tule.
3) Koduste koristamiste ja koduste abistamiste suhtes lepi Vanematega kokku - millal ja mida, siis Vanemad teavad ja sa ise saad ka oma aega planeerida.
4) Öine uni olgu piisav - siis oled rahulikum, suhtled rõõmsameelsemalt ja nupp nokib paremini.
Oled tark ja tubli - leiad rõõmsameelselt lahendused. Jorisemine tekitab vastuseisu, ka headele kavatsustele.
Rõõmsameelselt.
Igast murest saab üle.
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Antidepressantide mõju
Antidepressandid
Vastas dr Jüri Ennet
Praegune ravim ära jätta, või kõik ravimid ära. Seega sportlikud eluviisid. vt otsinguga minu Palve - Enneti Palve esimene samm.
Rõõmsameelne kehaline aktiivsus.
Jüri O.-M Ennet
energiajook
Tere!
Mure selline ,et nooruk, kes tarvitab ravimina Lisdexamfetamiini ja
on pidevalt unine joob päevas 2 kui mitte rohkem purki energiajooki.
2 pudelit oleme kotist leidnud ja ...
Vastas dr Jüri Ennet
Energiajook tekitab sõltuvust, selleska palju magusaineid ja see tekitab kehakaalu häieid. Koostöö psühhiaatriga. Amfetamiin vajab ka koostööd Psühhiaatriga. Kehaline aktiivsus -sport on õige rada.
Loe edasi
Paanikahood ja terviseärevus
Tere!
Olen naine, 25, väga tundlik. Käisin hiljuti mandliopil, kus mul tekkis palju tüsistusi, olin intensiivis, kaotasin palju kaalu (olin enne juba sale) ja kogesin surmahirmu. Olin pikalt taastudes ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kehalised, vaimsed ja sotsiaalsed tegurid on omavahel tihedalt seotud- ka ravimisel. Inimene, keskkond ja teised inimesed on nagu olümpiarõngad, mis peavad omavahel tasakaalus olema, muidu tekivad häired, ...
Loe edasiZoloft sertralinum 6 aastsel kõrvalmõjud
Ravimit tarvitade esimestel nädalatel positiivne mõju.Kuu hiljem laps püsimatu tujukas agresiivne äkkiline.Enesealetsus nähud karistab ennast näkku löömisega.Ja ütleb teda tuleb prügikasti panna ta on ...
Vastas dr Jüri Ennet
Lastele, nooukitel vanuses alla 18-a mitte anda. Koostöö lastepsühhiatriga. Sõbralikud suhted lapsega, lapse kiitmine. Jalutuskäigud, Juuste harjamine-silitamine.
Jõri O.-M. Ennet
Püsipatsiendi vastuvõtt
Tere. Käisin enda eestkostealusega 2023. aastal Teie vastuvõtul. Ametnikud on avaldanud arvamust, et oleks vaja uus visiit teha. Millised oleks võimalused?
Tänan vastuse eest ette.
Vastas dr Jüri Ennet
Sotsiaaltöötaja kaudu saab teha psüühika uuringu, kui see eestkoste määramisega seotud on.
Jalutuskäigud, jõukohane kehalike aktiivsus, vaimsete võimete seisund.
Jüri O.-M. Ennet,
Loe edasi
Päevane unisus
Tere!
Olen umbes aasta aega olnud kimpus tervisega. Algas aasta tagasi, kui hakkasid õrnad pearinglused. Otseselt ei käinud maailm ringi, kuid tundsin et pea on nagu "vati sees" ja imelik. Lõpuks ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kontrollida vererõhku. Teha Enneti palvet - parandab peaaju verevarustust. Kehaline aktiivsus. Trvislikud eluviisid, uued väärtushinnangud.
Rõõmsameelset harjutamist
Jüri.O.- M. Ennet
Antidepressantidest loobumise raskused.
Sõin 7 aastat järjest algul Cymbaltat, hiljem Alventat. Avastasin ligi 3 aastat tagasi, et need mõjutavad sportlikku võimekust väga suurel määral. Esimesel aastal pidasin kõige süüdlaseks depressiooni, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Raviskeem - Ravimid, ravimaht olgu 1/10 ja 9/10 on harjutused - kehalised, psüühilised,sotsiaalsed hoiakute muutused.
Harjutusteta tegutsemine edu ei taga,
vt Enneti palve esimene samm, relaks ...
Ärevus ja paanikahood lisaks ka terviseärevus
Kas ärevus tekitab sellist tunnet nagu süda jätaks lööke vahele
Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö kardioloogiga - neid rütmihäireid saab ravimitega mõjutada. Rahustavad harjutused, (vt rahustavad harjutused). Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Jjalutuskäigud.
Piisav uni, puhkehetked. ...
Depersonalisatsioon , depressioon
Tere
Olen väga hädas depersonalisatsiooniga.
Nüüd üle nädala tarvitanud mirtazapiini( + kohati une jaoks juurde ketipinori). Väga harva ka tükike zopitiini.
Eks depressioon ka meeletu ...
Vastas dr Jüri Ennet
Proovige Ketipinoori annuse muutmisega (suurendamisega) või siis alandamisega.
Vajadusel siis Mirtazapiini annuse muutmisega proovida. vt lõõgastavaid harjutusi varasematest vastutest.
Loe edasi
9.aastane kardab magama jääda, ärevus.
9-aastasel poisil hakkas (ärevus) hirm seoses magama jäämisega, mis on kestnud praeguseks aasta aega ja ei paista üle minevat.
Lapse ja vanemate magamistubade vahele jääb elutuba.
Lapsel oli ...
Vastas dr Jüri Ennet
Laps soovib turvatunnet, soovib, et tema soove aktsepteeritakse. Mida laps veel soovib? seda (võimalusel) praktiseerida. Lapse soove mitte alahinnata, Last mitte solvata. Usalduslik suhe lapsega.
vt ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: