Väga halb enesehinnang! 12.10.12 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere!
Mul on probleeme enda isiksusega. Igal inimesel on oma minapilt. Mõtlen selle all seda, et kui näiteks tänaval kõndides või täiesti suvalise koha peal endalt küsida "Kas ma olen endaga rahul ja kas ma olen õnnelik" , saab iga inimene midagi enda kohta öelda. See tundmine enese suhtes on kas positiivne või negatiivne. Ja vot minul on see kuidagi nii negatiiivne, ma ei saa öelda, et olen endaga rahul ja õnnelik.
Ma olen ebakindel, eneses ja oma võimetes iga päev ja igas asjas kahtlev. Ma olen tohutult armukade oma mehe suhtes, sest arvan, et iga teine on minust parem. Mul ei ole nagu seda väärikust ja enesekindlust absoluutselt. Ma tunnen, et ma pean kogu aeg millegi pärast võistlema, et enesele midagi tõestada ja endaga rahul olla.Ja samuti et ennast teiste silmis hästi näha. Ma otsin pidevalt igas asjas teiste heakskiitu. Ma kuidagi väldin kontakti nende inimestega, kellega ma nii igapäevaselt ei suhtle, sest ma kardan, et mul ei ole nendega midagi rääkida ja et ma pole piisavalt humoorikas ja huvitav inimene nende jaoks. Mul on selline tunne, et inimestel on minuga igav ja seetõttu on veidi tekkinud selline eraldatus isegi. Olen jätnud välja minemata. Või kui tekib situatsioon, et jään kahekesti inimes(t)ega, kes nii "omad" pole, lähen kohe täitsa pabinasse ja ei tea mida kõike ära teha, seega väldiin tihti väljaskäimisi ja selliseid kontake. Alati pean teadma, kellega ma väljas viibin.
Jälgin kogu aeg kõrvalt teisi inimesi, et kuidas nad nii säravad ja jutukad on. Ma otsin kogu aeg seda rahulolu enda suhtes, kuid mul on nii kaua selline saamatuse tunne peal. Ma tunnen, et ma vajan tõsist abi, et leida endas jõudu ja positiivsust. Ma tahan olla rõõmus teiste üle, kui neil läheb hästi. Püüan seda välja näidata kuid sisimas mõtlen esimese asjana ikka, et miks minul sedasi ei läinud ja miks mina selline ei või olla. Ma olen sellest nii tüdinud. Tahan olla rõõmsameelne ja hea südamega, SIIRAS inimene. Tihti on nii, et nende inimeste ees, keda ma ise kõrvalt imetlen, ei suuda ma ennast vabaks lasta vaid mängin nagu mingit rolli ja tunnen, et olen nii võlts.
Kõige hullem ja ühtlasi ka parem on see, et ma saan aru kõigest, mis minus valesti ja negatiinve on, mis peaks olema teistpidi. Aga ma ei oska ennast selles veenda ega ise teistmoodi olla. See on nagu nõiaring. Viimasel ajal on see pidev mõttetegevus iga väiksemagi asja üle mulle tervisele hakanud. Südame piirkonnas valutab ja vahel esineb isegi vahelööke. Minus ei ole seda positiivsust nagu teistes. Ja kõrvalt ma imetlen neid ja teades, et mina selline millegipärast ei ole, vihkan ennast üha rohkem. Mul on tõesti vaja abi. Mul on tekkinud väga negatiivne minapilt. Vahel on tunne, et purskan lihtsalt nutma või hakkan karjuma. Kõik lööb kuidagi pea kohal plaks kokku. Midagi on väga valesti ja ei oska ka alustada kuskilt. Mida ma näiteks võiks teha või oma elus ise muuta, et tunneksin ennast vaimselt hästi ja õnnelikuna?
Ja tunnen, et kui lähen abi otsima kuskilt mujalt, arstilt, siis olen ma jälle teistest halvem, sest keegi mu tuttavatest ju seal ei käi.Ja kuidas siis mina JÄLLE nii saamatu olen, et oma eluga hakkama ei saa. Ma ei tea kuidas asi siiani jõudnud on, kuid see tunne on väga väga jube. Ei soovi seda kellelegi!
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
vt. minu rmt. "Väljavalitu" Tervisemaja osa eelkõige ja sealt siis juhised endale kasutamiseks.
Minu Palve-Meditatsioon, esimene samm - kohe tänasest ja kerge kehaline aktiivsus - regulaarne, tänasest. Õige puhkerežiim - tänasest.
Vajadusel psühhiaatri vastuvõtule ja tema nõuanded, aga suure tõenäosusega saab üle koera juba eelöeldust tulenevaga, enne visiiti psühhiaatri juurde.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet
PS vastamise paus oli tingitud arstide streigist, sest elanikkond ja valitsejad vajasid teadasaamist - tervishoid vajab olulisi muudatusi, sest muidu kannatavad lähitulevikus patsiendid ja noored arstid lähevad välismaale.
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Depressioon
Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...

Vastas dr Jüri Ennet
Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...
Antidepressandi vahetamine
Tere!
Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile

Vastas dr Jüri Ennet
Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.
Head ...
votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras
ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...

Vastas dr Jüri Ennet
Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.
Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...
Uni
Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...

Vastas dr Jüri Ennet
Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...
Loe edasiHingamise peatumine/kadumine
Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...

Vastas dr Jüri Ennet
Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...
Loe edasiMälu probleemid
Tere. Oleme mures ema pärast,kes saab märtsis 74. Oleme täheldanud pereringis lugude kordamist, tuli välja,et ema ostis 2 ühesugust jopet ilma,et oleks mäletanud esimese olemasolu ( pidi olema miskit,mida ...

Vastas dr Jüri Ennet
Algav dementsus, pearinglus ja kukkumise oht (ennetada kukkumist. Perearst ja vererõhu kontroll. Kerged kehalise tegevuse harjutused. Võtke ppsühhiaatri külastamine päevakorda.
Internetis rohkelt ...
alkohol ja epilepsia
Kuidas mõjub alkohol epilepsiale? Ja kas see tugendab epilepsiat!

Vastas dr Jüri Ennet
Alkohol-narkootikumid soodustavad krampide teket. Seega - absoluutne ei. Jalutuskäigud, kerged kehalised harjutused. Enneti palve esimene samm - v. hea. vt otsinguga
head harjutamist,
Loe edasi
Mentaalne haigus või üle reageerimine?
Tunnen, et vajan psühiaatrilist abi, aga igakord kui olen pöördunud oma ravi arstide või perearsti poole selle probleemiga, öeldakse mulle : “ Sinu olukorras on see tavaline, piisab psüholoogist “ või ...

Vastas dr Jüri Ennet
Tervenemine tuleb somato-psüühiliste kanalite kaudu. Keha paranedes paranevad ka sinu vaimsed võimed.
Enneti palve esimene samm - v.hea. Mina teen seda harjutust profülaktika mõttes. Aitab, rahustab, ...
Antidepressantide vahetus
Tere!
Olen nüüd 6 päeva võtnud fluoksetiini, mis määrati mulle 20. detsembril videokonsultatsiooni käigus. Kahjuks on selle aja jooksul enesetunne selgelt ja kiiresti halvenenud.
Depressioon ...

Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö psühhiaatriga, õige annuse leidmine, kehalised harjutused, Relaks.psüühikaharjutused. Päevik, siis saab selgitada, et mis olukorda parandab, mida uutmoodi teha. Ravim on 1/10, 9/10 on harjutused ...
Loe edasiPidev hingamisraskus päeva jooksul
Tere,
Olen 23a mees ning ca ~3 kuud tagasi käisin perearsti vastuvõtul seoses öisete järsult tekkivate hingamisraskustega (nagu uneapnoe), mis leevenesid kohe kui korraks püsti tõusin. Tehti ...

Vastas dr Jüri Ennet
Olukorra parandamisel tulevad kasuks nii arstirohi (unerohi või
rahusti või väikeses annuses neuroleptikum) kui ka harjutused.
Elukorraldust on vaja muuta, siis ei kasva sisepinged üle pea. ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




