Väga halb enesehinnang! 12.10.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Mul on probleeme enda isiksusega. Igal inimesel on oma minapilt. Mõtlen selle all seda, et kui näiteks tänaval kõndides või täiesti suvalise koha peal endalt küsida "Kas ma olen endaga rahul ja kas ma olen õnnelik" , saab iga inimene midagi enda kohta öelda. See tundmine enese suhtes on kas positiivne või negatiivne. Ja vot minul on see kuidagi nii negatiiivne, ma ei saa öelda, et olen endaga rahul ja õnnelik.
Ma olen ebakindel, eneses ja oma võimetes iga päev ja igas asjas kahtlev. Ma olen tohutult armukade oma mehe suhtes, sest arvan, et iga teine on minust parem. Mul ei ole nagu seda väärikust ja enesekindlust absoluutselt. Ma tunnen, et ma pean kogu aeg millegi pärast võistlema, et enesele midagi tõestada ja endaga rahul olla.Ja samuti et ennast teiste silmis hästi näha. Ma otsin pidevalt igas asjas teiste heakskiitu. Ma kuidagi väldin kontakti nende inimestega, kellega ma nii igapäevaselt ei suhtle, sest ma kardan, et mul ei ole nendega midagi rääkida ja et ma pole piisavalt humoorikas ja huvitav inimene nende jaoks. Mul on selline tunne, et inimestel on minuga igav ja seetõttu on veidi tekkinud selline eraldatus isegi. Olen jätnud välja minemata. Või kui tekib situatsioon, et jään kahekesti inimes(t)ega, kes nii "omad" pole, lähen kohe täitsa pabinasse ja ei tea mida kõike ära teha, seega väldiin tihti väljaskäimisi ja selliseid kontake. Alati pean teadma, kellega ma väljas viibin.
Jälgin kogu aeg kõrvalt teisi inimesi, et kuidas nad nii säravad ja jutukad on. Ma otsin kogu aeg seda rahulolu enda suhtes, kuid mul on nii kaua selline saamatuse tunne peal. Ma tunnen, et ma vajan tõsist abi, et leida endas jõudu ja positiivsust. Ma tahan olla rõõmus teiste üle, kui neil läheb hästi. Püüan seda välja näidata kuid sisimas mõtlen esimese asjana ikka, et miks minul sedasi ei läinud ja miks mina selline ei või olla. Ma olen sellest nii tüdinud. Tahan olla rõõmsameelne ja hea südamega, SIIRAS inimene. Tihti on nii, et nende inimeste ees, keda ma ise kõrvalt imetlen, ei suuda ma ennast vabaks lasta vaid mängin nagu mingit rolli ja tunnen, et olen nii võlts.
Kõige hullem ja ühtlasi ka parem on see, et ma saan aru kõigest, mis minus valesti ja negatiinve on, mis peaks olema teistpidi. Aga ma ei oska ennast selles veenda ega ise teistmoodi olla. See on nagu nõiaring. Viimasel ajal on see pidev mõttetegevus iga väiksemagi asja üle mulle tervisele hakanud. Südame piirkonnas valutab ja vahel esineb isegi vahelööke. Minus ei ole seda positiivsust nagu teistes. Ja kõrvalt ma imetlen neid ja teades, et mina selline millegipärast ei ole, vihkan ennast üha rohkem. Mul on tõesti vaja abi. Mul on tekkinud väga negatiivne minapilt. Vahel on tunne, et purskan lihtsalt nutma või hakkan karjuma. Kõik lööb kuidagi pea kohal plaks kokku. Midagi on väga valesti ja ei oska ka alustada kuskilt. Mida ma näiteks võiks teha või oma elus ise muuta, et tunneksin ennast vaimselt hästi ja õnnelikuna?
Ja tunnen, et kui lähen abi otsima kuskilt mujalt, arstilt, siis olen ma jälle teistest halvem, sest keegi mu tuttavatest ju seal ei käi.Ja kuidas siis mina JÄLLE nii saamatu olen, et oma eluga hakkama ei saa. Ma ei tea kuidas asi siiani jõudnud on, kuid see tunne on väga väga jube. Ei soovi seda kellelegi!

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

vt. minu rmt. "Väljavalitu" Tervisemaja osa eelkõige ja sealt siis juhised endale kasutamiseks.
Minu Palve-Meditatsioon, esimene samm - kohe tänasest ja kerge kehaline aktiivsus - regulaarne, tänasest. Õige puhkerežiim - tänasest.
Vajadusel psühhiaatri vastuvõtule ja tema nõuanded, aga suure tõenäosusega saab üle koera juba eelöeldust tulenevaga, enne visiiti psühhiaatri juurde.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet
PS vastamise paus oli tingitud arstide streigist, sest elanikkond ja valitsejad vajasid teadasaamist - tervishoid vajab olulisi muudatusi, sest muidu kannatavad lähitulevikus patsiendid ja noored arstid lähevad välismaale.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kroonilise väsimuse sündroom

Tere

Soovin nõu kroonilise väsimuse sündroomi kahtluse osas.

Inimene on olnud umbes aasta voodis raske väsimuse tõttu. Närvisüsteemi "kokkuvarisemine" algas 2025. aasta mai kuus. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tuge uneprobleemide kõrvaldamiseks võib saada arstilt, tarkadelt, usust, loodusest... Kust kellelegi parem abi ja tugi kätte saada on, sealt seda ka ammutada tulebki.
Kehaline aktiivsus päeval (isegi ...

Loe edasi

Antidepressantide mõju

Antidepressandid

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Praegune ravim ära jätta, või kõik ravimid ära. Seega sportlikud eluviisid. vt otsinguga minu Palve - Enneti Palve esimene samm.
Rõõmsameelne kehaline aktiivsus.

Jüri O.-M Ennet

Loe edasi

energiajook

Tere!

Mure selline ,et nooruk, kes tarvitab ravimina Lisdexamfetamiini ja
on pidevalt unine joob päevas 2 kui mitte rohkem purki energiajooki.
2 pudelit oleme kotist leidnud ja ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Energiajook tekitab sõltuvust, selleska palju magusaineid ja see tekitab kehakaalu häieid. Koostöö psühhiaatriga. Amfetamiin vajab ka koostööd Psühhiaatriga. Kehaline aktiivsus -sport on õige rada.
Loe edasi

Paanikahood ja terviseärevus

Tere!
Olen naine, 25, väga tundlik. Käisin hiljuti mandliopil, kus mul tekkis palju tüsistusi, olin intensiivis, kaotasin palju kaalu (olin enne juba sale) ja kogesin surmahirmu. Olin pikalt taastudes ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kehalised, vaimsed ja sotsiaalsed tegurid on omavahel tihedalt seotud- ka ravimisel. Inimene, keskkond ja teised inimesed on nagu olümpiarõngad, mis peavad omavahel tasakaalus olema, muidu tekivad häired, ...

Loe edasi

Zoloft sertralinum 6 aastsel kõrvalmõjud

Ravimit tarvitade esimestel nädalatel positiivne mõju.Kuu hiljem laps püsimatu tujukas agresiivne äkkiline.Enesealetsus nähud karistab ennast näkku löömisega.Ja ütleb teda tuleb prügikasti panna ta on ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Lastele, nooukitel vanuses alla 18-a mitte anda. Koostöö lastepsühhiatriga. Sõbralikud suhted lapsega, lapse kiitmine. Jalutuskäigud, Juuste harjamine-silitamine.
Jõri O.-M. Ennet

Loe edasi

Püsipatsiendi vastuvõtt

Tere. Käisin enda eestkostealusega 2023. aastal Teie vastuvõtul. Ametnikud on avaldanud arvamust, et oleks vaja uus visiit teha. Millised oleks võimalused?
Tänan vastuse eest ette.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sotsiaaltöötaja kaudu saab teha psüühika uuringu, kui see eestkoste määramisega seotud on.
Jalutuskäigud, jõukohane kehalike aktiivsus, vaimsete võimete seisund.

Jüri O.-M. Ennet,
Loe edasi

Päevane unisus

Tere!
Olen umbes aasta aega olnud kimpus tervisega. Algas aasta tagasi, kui hakkasid õrnad pearinglused. Otseselt ei käinud maailm ringi, kuid tundsin et pea on nagu "vati sees" ja imelik. Lõpuks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kontrollida vererõhku. Teha Enneti palvet - parandab peaaju verevarustust. Kehaline aktiivsus. Trvislikud eluviisid, uued väärtushinnangud.
Rõõmsameelset harjutamist

Jüri.O.- M. Ennet

Loe edasi

Antidepressantidest loobumise raskused.

Sõin 7 aastat järjest algul Cymbaltat, hiljem Alventat. Avastasin ligi 3 aastat tagasi, et need mõjutavad sportlikku võimekust väga suurel määral. Esimesel aastal pidasin kõige süüdlaseks depressiooni, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Raviskeem - Ravimid, ravimaht olgu 1/10 ja 9/10 on harjutused - kehalised, psüühilised,sotsiaalsed hoiakute muutused.
Harjutusteta tegutsemine edu ei taga,
vt Enneti palve esimene samm, relaks ...

Loe edasi

Ärevus ja paanikahood lisaks ka terviseärevus

Kas ärevus tekitab sellist tunnet nagu süda jätaks lööke vahele

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö kardioloogiga - neid rütmihäireid saab ravimitega mõjutada. Rahustavad harjutused, (vt rahustavad harjutused). Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Jjalutuskäigud.
Piisav uni, puhkehetked. ...

Loe edasi

Depersonalisatsioon , depressioon

Tere
Olen väga hädas depersonalisatsiooniga.
Nüüd üle nädala tarvitanud mirtazapiini( + kohati une jaoks juurde ketipinori). Väga harva ka tükike zopitiini.
Eks depressioon ka meeletu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Proovige Ketipinoori annuse muutmisega (suurendamisega) või siis alandamisega.
Vajadusel siis Mirtazapiini annuse muutmisega proovida. vt lõõgastavaid harjutusi varasematest vastutest.

Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: