Isiksushäired 14.09.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tervist!

Olen aastaid end analüüsinud ja nüüd huvitaval kombel sattusin ühe kliinikumi leheküljele, kus oli väga põhjalikult ja täpselt kirjas isiksushäiretest (www.kliinikum.ee)

Mis ma avastasin:

Mul on:

1) Paranoiline isiksushäire (90 %) -teiste umbusaldamine, kahtlustamine, motiivide väärtõlgendus.

2) Nartsissistlik isiksushäire (90 %) -enesetähtsustamine, imetlusvajadus, empaatiatunde puudumine.

3) Histriooniline isiksushäire (90 %) - ülemäärane emotsionaalsus ja tähelepanu vajadus.

4) Anankastne isiksushäire (100 %) - korra ja kontrolli vajadus paindlikkus ja efektiivsuse hinnaga (obsessiiv-kompulsiivne isiksus).

5) Vältivisiksushäire (100 %) - ülitundlikkus negatiivse hinnangu suhtes, sotsiaalne pärsitus.

6) Sõltuvisiksushäire (100 %) - vajadus hoolitsuse järele, alluv käitumine, lahutuskartus.

Viimased on täiesti kindlalt 100 %, selles pole kahtlustki, erti kui analüüsin möödunuid aastaid. Ma ei teeks sellest probleemi, et mul on need isiksushäired. Tänu väga heale oskusele teha "autosugestiooni", olen ennast palju ise muutnud, seega need isiksushäired mind niivõrd enam ei häirigi, võib-olla aegajalt mõnes situatsiooni häirib tugevalt "Anankastne isiksushäire", aga muidu kõik enam vähem OK vähemalt siis, kui kodus olen, väljaspool kodu tihti muidugi löövad isiksushäired eriti esile -aga sellega tulen ka juba iseseisvalt toime.

On see normaalne, kui inimesel on 6 isiksusehäiret ja kas nendega ongi võimalik niiviisi õppida elama? Samas olen õppinud aastatega läbi eneseanalüüsi, enesekontrollimise, enesetundma õppimise ja hulga materjali läbilugemisel nende häiretega toime tulema ja need on mind ühtaegu täiesti teiseks inimeseks muutnud, targemaks, tugevamaks, edasi viinud elus. Igal halval asjal on alati head.

Head soovides,

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Iga inimene peab olema vajalikul määral "paranoiline" - kahtlustama, et mõni meie rõõmsas kapitaliühiskonnas viimast nahka meil üle kõrvade ei tõmba.
Nartsiss peab parasjagu olema, sest kui sa ise oled madalam kui muru ja väike ussikene, siis jäädki rohumättal muru sisse varju ja teised astuvad su laiaks.
Histrioonilinee-teatraalne - kindlasti, sest elunäitemängus ilma näitemänguta ja isegi pearollita jääd kulisside taha, jääd mängust kõrvale, jääd kõrvale aust ja kuulsusest ja saali-rahva palavast aplausist.
Anankastne-kõhkleja peab olema - muidu jääd kõigist pensionisammastesse pandud rahas ilma, Kreeka abiraha osas lihtrahvalt ei küsita. jne, jne.

Isiksuseomadused peavad vastama oludele ja siis ei ole see nn spetsiifiline isiksusehäire.
Diagnoosi las paneb psühhiaater, jätame temale ka veidi "rõõmuhetki."
Oma isikuomaduste rakendamine endale sobivas keskkonnas aitab avada meis peituva Andekuse või isegi Geniaalsuse.
Parimat,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?