Kas kaebused võivad olla depressioonist? 17.03.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Mina ei tea enam, millise spetsialisti poole pöörduda...
Asi hakkas pihta eelmise aasta septembris, kui tekkisid rahuolekus südamerütmihäired (nö. jättis lööke vahele või tekkisid lisalöögid), tavaliselt kestsid need 1-2h ja siis möödusid, kutsusin ka kiirabi ja tehti ka südame uuringud- südamega on kõik korras. Iga kord kui süda "jukerdab", tekib suur hirmutunne ja paanika, et võin ära surra. Öeldi, et see tuleb närvidest. Närvilisemaks olen ma muutunud tõesti viimase paari aasta jooksul- eriti peale teise lapse sündi. Ärritun väikeste tühiste asjade peale, muretsen igasuguste olmeasjade pärast pidevalt, tunnen suurt väsimust ja jõuetust. Teha eriti midagi ei taha, millestki väga rõõmu ei tunne ja kogu aeg on selline käega löömise tunne ka peal. Nüüd viimased paar nädalat on lisandunud ka kuklas ja peas imelik survetunne (mitte valu), mis omakorda tekitab hirmu ja paanikat. Õhtuti magama jääda ei saa, sest kogu aeg tundub, et süda taob liiga kõvasti ja hingata on raske. Öösiti magan halvasti, ärkan mitmeid kordi ja raske on uuesti uinuda. Ilmselt nõustun selle väitega, et see tuleneb kuidagi närvisüsteemist, kuid mis ma siis tegema peaksin? Kuhu pöörduma, et abi saada, sest niimoodi ma küll enam edasi ei suuda elada. Mul on väikesed toredad lapsed, kes mind vajavad ja armastav ja toetav elukaaslane. Pean kuskilt abi saama, sest muidu vist lähen oma tervise pärast muretsemisega hulluks. Päeval liigun lapsega värskes õhus, toitun enam-vähem tervislikult, kuni eelmise kuuni tegelesin ka aktiivsemalt spordiga, nüüd kahjuks liigesehäda tõttu see praegu toppab. Olen võtnud õhtul enne magamaminekut palderjanitilku ja joonud rahustavat teed, kuid tundub, et see ei aita eriti. Palun öelge, kas tegemist on mingi ärevushäirega ja mis sellises situatsioonis ette võtta, et end ise maha rahustada? Kas ja kuidas seda ravida, et saaksin oma normaalse mina tagasi?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ärevushäire ja depressioon. Ravi ja elukorralduse-suhtumise muutmisega täieliselt kõrvaldatav. Psühhiaater aitab. Arstirohi aitab, harjutused aitavad, uus eluhoiak aitab. vt. varasemad soovitused, vt. raamatust "Väljavalitu".
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?