Kas kaebused võivad olla depressioonist? 17.03.11 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere! Mina ei tea enam, millise spetsialisti poole pöörduda...
Asi hakkas pihta eelmise aasta septembris, kui tekkisid rahuolekus südamerütmihäired (nö. jättis lööke vahele või tekkisid lisalöögid), tavaliselt kestsid need 1-2h ja siis möödusid, kutsusin ka kiirabi ja tehti ka südame uuringud- südamega on kõik korras. Iga kord kui süda "jukerdab", tekib suur hirmutunne ja paanika, et võin ära surra. Öeldi, et see tuleb närvidest. Närvilisemaks olen ma muutunud tõesti viimase paari aasta jooksul- eriti peale teise lapse sündi. Ärritun väikeste tühiste asjade peale, muretsen igasuguste olmeasjade pärast pidevalt, tunnen suurt väsimust ja jõuetust. Teha eriti midagi ei taha, millestki väga rõõmu ei tunne ja kogu aeg on selline käega löömise tunne ka peal. Nüüd viimased paar nädalat on lisandunud ka kuklas ja peas imelik survetunne (mitte valu), mis omakorda tekitab hirmu ja paanikat. Õhtuti magama jääda ei saa, sest kogu aeg tundub, et süda taob liiga kõvasti ja hingata on raske. Öösiti magan halvasti, ärkan mitmeid kordi ja raske on uuesti uinuda. Ilmselt nõustun selle väitega, et see tuleneb kuidagi närvisüsteemist, kuid mis ma siis tegema peaksin? Kuhu pöörduma, et abi saada, sest niimoodi ma küll enam edasi ei suuda elada. Mul on väikesed toredad lapsed, kes mind vajavad ja armastav ja toetav elukaaslane. Pean kuskilt abi saama, sest muidu vist lähen oma tervise pärast muretsemisega hulluks. Päeval liigun lapsega värskes õhus, toitun enam-vähem tervislikult, kuni eelmise kuuni tegelesin ka aktiivsemalt spordiga, nüüd kahjuks liigesehäda tõttu see praegu toppab. Olen võtnud õhtul enne magamaminekut palderjanitilku ja joonud rahustavat teed, kuid tundub, et see ei aita eriti. Palun öelge, kas tegemist on mingi ärevushäirega ja mis sellises situatsioonis ette võtta, et end ise maha rahustada? Kas ja kuidas seda ravida, et saaksin oma normaalse mina tagasi?
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Ärevushäire ja depressioon. Ravi ja elukorralduse-suhtumise muutmisega täieliselt kõrvaldatav. Psühhiaater aitab. Arstirohi aitab, harjutused aitavad, uus eluhoiak aitab. vt. varasemad soovitused, vt. raamatust "Väljavalitu".
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Kroonilise väsimuse sündroom
Tere
Soovin nõu kroonilise väsimuse sündroomi kahtluse osas.
Inimene on olnud umbes aasta voodis raske väsimuse tõttu. Närvisüsteemi "kokkuvarisemine" algas 2025. aasta mai kuus. ...

Vastas dr Jüri Ennet
Tuge uneprobleemide kõrvaldamiseks võib saada arstilt, tarkadelt, usust, loodusest... Kust kellelegi parem abi ja tugi kätte saada on, sealt seda ka ammutada tulebki.
Kehaline aktiivsus päeval (isegi ...
Antidepressantide mõju
Antidepressandid

Vastas dr Jüri Ennet
Praegune ravim ära jätta, või kõik ravimid ära. Seega sportlikud eluviisid. vt otsinguga minu Palve - Enneti Palve esimene samm.
Rõõmsameelne kehaline aktiivsus.
Jüri O.-M Ennet
energiajook
Tere!
Mure selline ,et nooruk, kes tarvitab ravimina Lisdexamfetamiini ja
on pidevalt unine joob päevas 2 kui mitte rohkem purki energiajooki.
2 pudelit oleme kotist leidnud ja ...

Vastas dr Jüri Ennet
Energiajook tekitab sõltuvust, selleska palju magusaineid ja see tekitab kehakaalu häieid. Koostöö psühhiaatriga. Amfetamiin vajab ka koostööd Psühhiaatriga. Kehaline aktiivsus -sport on õige rada.
Loe edasi
Paanikahood ja terviseärevus
Tere!
Olen naine, 25, väga tundlik. Käisin hiljuti mandliopil, kus mul tekkis palju tüsistusi, olin intensiivis, kaotasin palju kaalu (olin enne juba sale) ja kogesin surmahirmu. Olin pikalt taastudes ...

Vastas dr Jüri Ennet
Kehalised, vaimsed ja sotsiaalsed tegurid on omavahel tihedalt seotud- ka ravimisel. Inimene, keskkond ja teised inimesed on nagu olümpiarõngad, mis peavad omavahel tasakaalus olema, muidu tekivad häired, ...
Loe edasiZoloft sertralinum 6 aastsel kõrvalmõjud
Ravimit tarvitade esimestel nädalatel positiivne mõju.Kuu hiljem laps püsimatu tujukas agresiivne äkkiline.Enesealetsus nähud karistab ennast näkku löömisega.Ja ütleb teda tuleb prügikasti panna ta on ...

Vastas dr Jüri Ennet
Lastele, nooukitel vanuses alla 18-a mitte anda. Koostöö lastepsühhiatriga. Sõbralikud suhted lapsega, lapse kiitmine. Jalutuskäigud, Juuste harjamine-silitamine.
Jõri O.-M. Ennet
Püsipatsiendi vastuvõtt
Tere. Käisin enda eestkostealusega 2023. aastal Teie vastuvõtul. Ametnikud on avaldanud arvamust, et oleks vaja uus visiit teha. Millised oleks võimalused?
Tänan vastuse eest ette.

Vastas dr Jüri Ennet
Sotsiaaltöötaja kaudu saab teha psüühika uuringu, kui see eestkoste määramisega seotud on.
Jalutuskäigud, jõukohane kehalike aktiivsus, vaimsete võimete seisund.
Jüri O.-M. Ennet,
Loe edasi
Päevane unisus
Tere!
Olen umbes aasta aega olnud kimpus tervisega. Algas aasta tagasi, kui hakkasid õrnad pearinglused. Otseselt ei käinud maailm ringi, kuid tundsin et pea on nagu "vati sees" ja imelik. Lõpuks ...

Vastas dr Jüri Ennet
Kontrollida vererõhku. Teha Enneti palvet - parandab peaaju verevarustust. Kehaline aktiivsus. Trvislikud eluviisid, uued väärtushinnangud.
Rõõmsameelset harjutamist
Jüri.O.- M. Ennet
Antidepressantidest loobumise raskused.
Sõin 7 aastat järjest algul Cymbaltat, hiljem Alventat. Avastasin ligi 3 aastat tagasi, et need mõjutavad sportlikku võimekust väga suurel määral. Esimesel aastal pidasin kõige süüdlaseks depressiooni, ...

Vastas dr Jüri Ennet
Raviskeem - Ravimid, ravimaht olgu 1/10 ja 9/10 on harjutused - kehalised, psüühilised,sotsiaalsed hoiakute muutused.
Harjutusteta tegutsemine edu ei taga,
vt Enneti palve esimene samm, relaks ...
Ärevus ja paanikahood lisaks ka terviseärevus
Kas ärevus tekitab sellist tunnet nagu süda jätaks lööke vahele

Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö kardioloogiga - neid rütmihäireid saab ravimitega mõjutada. Rahustavad harjutused, (vt rahustavad harjutused). Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Jjalutuskäigud.
Piisav uni, puhkehetked. ...
Depersonalisatsioon , depressioon
Tere
Olen väga hädas depersonalisatsiooniga.
Nüüd üle nädala tarvitanud mirtazapiini( + kohati une jaoks juurde ketipinori). Väga harva ka tükike zopitiini.
Eks depressioon ka meeletu ...

Vastas dr Jüri Ennet
Proovige Ketipinoori annuse muutmisega (suurendamisega) või siis alandamisega.
Vajadusel siis Mirtazapiini annuse muutmisega proovida. vt lõõgastavaid harjutusi varasematest vastutest.
Loe edasi
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




