Läbipõlemine? 06.01.11 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere!
Pöördun Teie poole potentsiaalse probleemiga.
Viimasel ajal on mul raskusi keskendumisega ja mäluga, ei suuda otsustada ning pole tahtmist suurt midagi teha. Aeg-ajalt tekivad ängistushetked.
Esimest korda esines taoline olukord aastaid tagasi, siis käisid peal ka nutuhood ning oli iseäranis kehv olla: ei soovinud suhelda kellegagi ning elu tundus kui suure mulli sees. See läks üle.
Teist korda oli kevadsuvel - pärast sünnitust -, siis esines samuti nutuhoogusid, oli vangisolekutunne ja ma võisin lihtsalt istuda ja istuda ja istuda... Ei suutnud midagi ette võtta ja tegema hakata. Olukord muutus paremaks siiski, kuigi mingit erilist rõõmutunnet polegi vahepeal tagasi tulnud.
Kehvemaks läks suve lõpul-sügise alguses, kui abikaasal diagnoositi depressioon. Tugev müra tööl ja ülemuste soovimatus olukorda parandada viis sinnamaani, et abikaasa soovis töökohta vahetada. Paraku ei lubanud ta tööleping poole aasta jooksul minna konkureerivasse firmasse tööle, niisiis tekkisid probeelmid töölt lahkumisega. Lahenduseks leidsime selle, et mina läksin tööle tagasi ning tema jäi lapsehoolduspuhkusele.
See periood oli pingeline, sest abikaasa oli nagu täiesti otsustusvõimetu ja temaga oli keeruline üldse suhelda. Keeruline oli elada kolme eest.
Läksin niisiis sügisest tööle tagasi ning kuna enne tööle naasmist olime teinud plaanid, et ma lähen ka õppima, siis hakkas sügisest kaugõppes pihta ka ülikool.
Vahepeal panin ka psühhiaatrile aja kinni (abikaasa soovitusel, sest tema oli abi saanud), aga järjekord oli pikk ja kui see aeg hakkas kätte jõudma, tundsin ma end juba suhteliselt normaalselt ning otsustasin broneeringu tühistada (tundus, et mis ma lähen ikka sinna halisema - teistel kindlasti probleemid ja ma raiskaksin vaid arsti aega).
Uuesti läks kehvemaks detsembrikuus. Tõuke sai see ilmselt töö tõttu. Kuna ma sain teada, et ka eraettevõttes töötades on õigus õppepuhkusele, siis otsustasin võtta koolist õppimise kohta tõendi ning esitada sessiooni ajaks ja iga kuu üheks reedeks, kui kool toimub, õppepuhkuse avalduse (nagu seadus ette näeb). Varem oli see olnud suulisel kokkuleppel. Paraku sai sellest alguse lumepall. Korraldati üldkoosolek ja mustati mind terve kollektiivi ees, et ma sellise avalduse olin esitanud ja et teised kooliskäijad on saanud niisama hakkama ja et see on minust lugupidamatu ning ülbe käitumine, et see on vastuvõetamatu, kuna õpin ka oma ametist erinevat asja. Mul oli väga kehv tunne ja ei saanud aru, et miks selline käitumine nende poolt, kuna olin teinud kõik vastavalt seadusele ja neil on kohustus seda võimaldada.
Probleem oli muidugi rahas, sest õppepuhkus on tasustatud. Niisama vabad päevad aga mitte. Soostusin lõpuks oma õigustest taganema ja nad ütlesid, et lubavad koolis käia, aga ei maksa. (Tõenäoliselt oli kogu see seletus täiesti ebaasjakohane nüüd).
Igatahes on pärast seda mul tekkinud tohutu vimm. Ma pole üldse pika vihaga ning lasen halval sageli kergesti mööda minna, aga sellest on nüüd kuu aega möödas ning ei möödu päevagi, kui ma sellele ei mõtleks. Kõike seda ka, mida ma oleks võinud öelda. Et ma lasin endale jälle "koti pähe tõmmata" ega seisnud oma õiguste eest. Mul on raske oma töösse hästi suhtuda. Ma küll pingutan, et tööd hästi teha, aga ma ei salli oma tööd enam, ma tunnen raevu oma ülemuste vastu. Ma tunnen, et mind ei hinnata ning soovitakse pigem, et ma siin ei töötaks (lahti mind lasta ei saa, kuna olen alla 3 aastase lapse ema ning pole oma töökohustusi ka rikkunud). Seda, et mind väärtusetuks peetakse, võimendas veel see, et kuigi meie ettevõttes on tavaks, et firma sünnipäevade puhul peab töötajaid meeles, siis minu sünnipäev "unustati". Peale selle tasustati mind aasta jooksul tehtud töö eest tunduvalt vähemaga kui teisi (hoolimata sellest, et ka raseduspuhkuse ajal ja lapse kõrvalt neile tööd tegin).
Ma olen mõelnud lahkuda, aga pole sarnast töökohta võtta. Pealegi olid mul tehtud plaanid, et kui tulevikus perega talu hakkame pidama, siis vähemalt alguses saan oma töö paindlikkuse tõttu ka esimesel aastal ehk kindluse mõttes seda kaugtööna teha.
Nüüd siis tunnen end kui vangis: tahan ära minna, aga pole kuskile minna. Tagasi on ängistustunne ja viha. Ma tunnen end väärtusetuna ja käpardina. Sageli mõtlen surma peale. Mitte seda, et enesetappu teha, aga lihtsalt surma peale. Ärasuremise peale.
Ma magan öösel normaalselt ja 8 tundi tuleb alati täis. Koolis mulle meeldib väga käia - üle pika aja tunnen, et teen midagi, mis mulle meeldib. Eks see ole ka lootuseks, et tulevikus saan hakata tegema seda, mida ma väga teha tahan.
Peale eelkirjeldatu hakkavad mul mõnikord käed värisema, pikemat aega on tõmmelnud parem silm ja nina, mis ärritavad mind veelgi. Ma lähen kergesti endast välja väikeste asjade peale ja paljud asjad tunduvad minule suunatud rünnakuna. Mul on olnud mitu mõtet, kuidas juhatusele kätte maksta või anda neile laksu nende ego pihta, aga teatud kaine mõistus (aga võimalik et ka argus) pole lasknud mul neid korda saata.
Antidepressante ei soovi võtma hakata, sest planeerime abikaasaga teist last. Aga ma ei tea enam, kuidas edasi ka olla. Sest ma tunnen, et ei jaksa enam vastu pidada.
Tänan Teid ette vastuse eest! Ja vabandan pika jutu pärast.
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Probleemid mitmekihilised: üleväsimus, stress, depressioon, motivatsiooni alanemine, kapitaliühiskonna firmapoliitika (kasum eelkõige, inimene on vahend). Vastu tuult ei sülitata, ka siis kui uus töökoht juba olemas. Aga eneseväärikus ja õigel kohal tuleb suu korralikult lahti teha ja selgelt öelda. Seega diplomaatiline näitemäng kollektiivis. Kas kollektiivleping on? Kas ametiühing toimib? Kui teid valitakse a/ü esindajaks, siis saate ka teiste eest hea seista! Kas on ka teisi hädalisi? Hoidke kokku.
Väsimuse-depressiooni-stressi osas on peale arstirohu ka harjutused ja neid soovitan. Motivatsiooni saate edendada mätsi-valimistel. Hoidke kokku, kasvatage last ja õpitükkidega jõudumööda edasi minna. Ja veel üks Laps - imeline.
Minu Palve-meditatsioon vabastab liigsetest pingetest. Sobib mulle, sobib teilegi!
Tegutsege!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Antidepressant
Tere. Paar kuud tagasi oli mul aneorüsmi lõhkemine pea. Kõik läks hästi . Aga nüüd suured ärevushäired ja ei tule toime. Perearst kirjutas mulle Loransit ja sertralini 50mg. Olen 14 päeva neid tarbinud.võtan ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ravimeid võite vähendada,
soovitav on tervislik, rahulik, rõõmsameelne Jalutamine, lühikesed otsad.
Verevalumi tervenemine, jääknähtude kadumine vajab aega, vajab rõõmsameelsust - jäite ju ...
Vale ravi ja vale haigla
Tere!
Kas Jämejala sundravi osakonnast on üldse võimalik välja pääseda eluga?
Ja miks seal hoitakse inimesi kes peaks tegelikult vanglas viibima?

Vastas dr Jüri Ennet
Jämejala haiglas tehakse regulaarselt tervisekontrolle, täpsustatakse raviskeeme, et inimese vaimne tervis paraneks. Haiglast vabanemisel on arstide otsus ja peab olema ka Kohtu otsus.
Täpsemat ...
Depressiooni järgne periood
Tere! Mul oli 3 a depressioon, mida peamiselt ravisin etsitalopraaamiga(elicea ja cipralex). Vahepeal kasutasin ka vortioksetiini. 5 kuud tagasi lõpetasin ravimi võtmise. Pärast seda on veel siiamaani ...

Vastas dr Jüri Ennet
Positiivne meeleolu parandab kõiki mälufunktsioone (need on omandamine,
säilitamine, ammutamine, rakendamine) ning aitab olemasolevaid
teadmisi (s.t mälu) uute mõtete genereerimisel ja mõttetegevuse
Loe edasi
põie disfunktsioon
Mul tekkis aasta alguses põiepõletik mida hakkasin ravima antibiootikumidega ja tundus, et kadus ära. Kuid tuli mitu korda tagasi. Umbes Veebruaris Maini oli mul pidevalt põiepõletik. Põletike vahepeal ...

Vastas dr Jüri Ennet
Rahustavad joogid, rahustavad harjutused - kehalised harjutused on head lõõgastajad. Põhiharjutus väikevaagna lihastega harjutused, See on juurchakra (selle peal ju istume) lihaste kerge pingutus, siis ...
Loe edasiImelikud sümptomid
Tere. Mul on praktiliselt kogu aeg vilin/sahin kõrvus,
Meelekohtadele tugevamini vajutades käib väga tugev vilin peast läbi. Samuti tugevam vilin peas, kui hambaid kokku suruda). Tugevam vilin, ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ümisemine masseerib peaaju ja korrigeerib ajutegevust. Yoga targad teevad seda vibrat OM silpi omaette ümisedes.
vt harjutust Enneti palve - teen seda aastakümneid - toimib hästi. 2-3- nädala pärast ...
lennufoobia
mul on õudne hirm lennuiga lendamise ees õigemini lennukisse sisenemise ees.Mul pole õrna aimugi miks.kõrgusekartust nagu ei ole.glaustrofoobiat ka mitteJätsin ära isegi brüsseli reisi.pidin minema euroopa ...

Vastas dr Jüri Ennet
Lennustardi eelselt rahustavad tilgad, AD ravi kuu-poolteist. Lõõgastavad harjutused, Kujutlus-Trenn e mõttes rahulik ja rahunev, väljhingamine-ohkamine, kergendusohe. Harjutused - ka kujutlus - teha ...
Loe edasiAspergeri sündroom
Tere!
Mul on juba koolipõlvest diagnoositud Aspergeri sündroom-meeldib omaette tegutseda,väldin rahvarohkeid kohti,töökollektiive,pidusid,samuti on lapsest saadik suured kõneprobleemid(kogelemine) ...

Vastas dr Jüri Ennet
Asperger - sündroom, millegi muu seisundi juurde kuuluv. Sotsiaalsed elukogemused vajavad harjutamist, suhtlemishäired, huvide ja tegevuste kvaliteedi häired. Suhtlemine - see annab treenida. Näitlejad ...
Loe edasiÄrevus, paanika
Minu vaevused said alguse aasta tagasi. Kõik analüüsid korras, mis perearst ja emo teinud. Mul on kogu aeg halb olla. Siis saan kuskil kuu või kaks normaalselt elada ja hakkab kõik jälle pihta. Esimesel ...

Vastas dr Jüri Ennet
Xanax on nö kiirabirohi, et kohepinged alaneksid, kergem oleks olla. Antidepressante palju, koos raviarstiga saate selle õige leida.
Hea ravim on Mirtazapiin 15mg õhtul, keele alla.
Harjutused ...
Pidevalt on paha olla
Tere,
Hiljuti kaotasin lähedase inimese, millest tekkis depressioon. Arst kirjutab mulle õhtuks ravimit, millega ei jää üldse magama või siis näeb õudusunenägusid. On päevi, kui võin palju ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ma siis nendest asjadest (varem räägitud soovitustest) ei räägi. Koostöö oma raviarstiga. Saate muuta ravimeid, nende annuseid, saate teha teile sobilikke harjutusi.
Parimate soovidega, ...
88+ isikul hakkab elust isu täis saama haiguste tõttu...
Tere
Mul (55 aastane) on suur mure ja raskus endaga toime tulekuks aga see on köömes võrreldes mu ema seisukorraga.
Ema 88 aastane - jalg amputeeriti 05.08. - lamab haiglas, lisaks ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ema haiglas/õendushaiglas...nendes õeabi olemas, suuremates ka arstiabi. Med. töötaja näeb, et mida arstirohust saanud, mida võiks veel valuvastase ravimina kasutada. Praegu ma näen esiplaanil raviskeemi ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:
