pearinglus 05.06.09 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere!
olen 23 aastane noormees ja mitu aastat tagasi algas mul pearinglus - kõik ümberringi käis ringi ja toaski oli paha liikuda, õhtuti oli raske magama jääda, sest silmad kinni käis voodi üles-alla nagu oleks kiigul ja mida rohkem silmad kinni olid seda hullekmaks läks. Samal ajal oli ka tugevad südamevalud ja n-ö judinad südames ja kloppimine. Südamega pole mul kunagi midagi olnud ja nüüdki on kontrollitud ja on korras, samuti pole mul vererõhuga probleeme. Siis määras neuroloog cipramili, mida võtan nüüd juba aastaid, kuid paremaks pole läinud ja ikka on tihti pea käib ringi (kuigi on palju parem kui algul ja saan ringi liikuda) ja suuremaid väljasid on raske ületada, tuleb nagu paanika. Samuti on peale pearingluse algust tekkinud klaustrofoobia, et liftidega pelgan sõita ja kitsastes ruumides olla (nt. pole ma käinud linnuste või nt Oleviste kiriku platvormil, sest nendes kitsastes ja pikkades koridorides ja trepidel ronimisel tuleb paanika). Neuroloogiga, kes ravimi määras pole enam tema juures käinud, sest ta oli lasteneuroloog. Perearst arvat, et mu probleem on psühhiaatriline ja peaksin psühhiaatritega tegelema. Küsimus on et kas ikka on asi psühhiaatriline, sest kui mul tugevam tunne one, siis kaovad vähenevad tunduvalt ka hirmud iseenesest? Kui nõrkus ja haigus on siis on ju kõigil ebameeldiv ja paha väljas käia, mul lihtalt pole otseselt nii paha praegu, et ma koolis ja tööl ei saaks käia, kuid nõrkus on ikkagi. Üks teine arst ütles, et pearinglus jääbki nüüd eluks ajaks ja pean ravimeid võtma alati (kas siis cipramili või vahetama millegi muu vastu). Küsin ka seda, et kas see tingimata peab jääma või on võimalus sellest lahti saada? aasta tagasi proovisime lõpetada, pool aastat polnud midagi, kuid siis tuli taas ja pidi jälle cipramiliga alustama. Ma ei ütle´ühegi arsti kohta midagi halvasti, kuid vahel on soovitatud kontsulteerida mitme arstiga. Seega küsin ka teilt, et mis teie arvate, kelle poole peaksin pöörduma ja milline mu probleem üldse on?
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Ärevushäire. Tabletist (AD) üksi ei piisa. Vaja on harjutusi, nende kaudu organismis "unelevad" ainete tekitamise süsteemid (mida praegu võtate apteegi abil) aktiveeruvad ja siis apteegi (tableti) abi enam vaja ei ole. Seega: 1. tabletid, 2. harjutused, 3. uue hoiaku kujundamine. vt. varasemaid soovitusi, minu ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid2 raviprintsiipi.
Psühhiaater aitab.
Igast murest saab üle.
Tervitustega,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Antidepressantide mõju
Antidepressandid

Vastas dr Jüri Ennet
Praegune ravim ära jätta, või kõik ravimid ära. Seega sportlikud eluviisid. vt otsinguga minu Palve - Enneti Palve esimene samm.
Rõõmsameelne kehaline aktiivsus.
Jüri O.-M Ennet
energiajook
Tere!
Mure selline ,et nooruk, kes tarvitab ravimina Lisdexamfetamiini ja
on pidevalt unine joob päevas 2 kui mitte rohkem purki energiajooki.
2 pudelit oleme kotist leidnud ja ...

Vastas dr Jüri Ennet
Energiajook tekitab sõltuvust, selleska palju magusaineid ja see tekitab kehakaalu häieid. Koostöö psühhiaatriga. Amfetamiin vajab ka koostööd Psühhiaatriga. Kehaline aktiivsus -sport on õige rada.
Loe edasi
Paanikahood ja terviseärevus
Tere!
Olen naine, 25, väga tundlik. Käisin hiljuti mandliopil, kus mul tekkis palju tüsistusi, olin intensiivis, kaotasin palju kaalu (olin enne juba sale) ja kogesin surmahirmu. Olin pikalt taastudes ...

Vastas dr Jüri Ennet
Kehalised, vaimsed ja sotsiaalsed tegurid on omavahel tihedalt seotud- ka ravimisel. Inimene, keskkond ja teised inimesed on nagu olümpiarõngad, mis peavad omavahel tasakaalus olema, muidu tekivad häired, ...
Loe edasiZoloft sertralinum 6 aastsel kõrvalmõjud
Ravimit tarvitade esimestel nädalatel positiivne mõju.Kuu hiljem laps püsimatu tujukas agresiivne äkkiline.Enesealetsus nähud karistab ennast näkku löömisega.Ja ütleb teda tuleb prügikasti panna ta on ...

Vastas dr Jüri Ennet
Lastele, nooukitel vanuses alla 18-a mitte anda. Koostöö lastepsühhiatriga. Sõbralikud suhted lapsega, lapse kiitmine. Jalutuskäigud, Juuste harjamine-silitamine.
Jõri O.-M. Ennet
Püsipatsiendi vastuvõtt
Tere. Käisin enda eestkostealusega 2023. aastal Teie vastuvõtul. Ametnikud on avaldanud arvamust, et oleks vaja uus visiit teha. Millised oleks võimalused?
Tänan vastuse eest ette.

Vastas dr Jüri Ennet
Sotsiaaltöötaja kaudu saab teha psüühika uuringu, kui see eestkoste määramisega seotud on.
Jalutuskäigud, jõukohane kehalike aktiivsus, vaimsete võimete seisund.
Jüri O.-M. Ennet,
Loe edasi
Päevane unisus
Tere!
Olen umbes aasta aega olnud kimpus tervisega. Algas aasta tagasi, kui hakkasid õrnad pearinglused. Otseselt ei käinud maailm ringi, kuid tundsin et pea on nagu "vati sees" ja imelik. Lõpuks ...

Vastas dr Jüri Ennet
Kontrollida vererõhku. Teha Enneti palvet - parandab peaaju verevarustust. Kehaline aktiivsus. Trvislikud eluviisid, uued väärtushinnangud.
Rõõmsameelset harjutamist
Jüri.O.- M. Ennet
Antidepressantidest loobumise raskused.
Sõin 7 aastat järjest algul Cymbaltat, hiljem Alventat. Avastasin ligi 3 aastat tagasi, et need mõjutavad sportlikku võimekust väga suurel määral. Esimesel aastal pidasin kõige süüdlaseks depressiooni, ...

Vastas dr Jüri Ennet
Raviskeem - Ravimid, ravimaht olgu 1/10 ja 9/10 on harjutused - kehalised, psüühilised,sotsiaalsed hoiakute muutused.
Harjutusteta tegutsemine edu ei taga,
vt Enneti palve esimene samm, relaks ...
Ärevus ja paanikahood lisaks ka terviseärevus
Kas ärevus tekitab sellist tunnet nagu süda jätaks lööke vahele

Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö kardioloogiga - neid rütmihäireid saab ravimitega mõjutada. Rahustavad harjutused, (vt rahustavad harjutused). Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Jjalutuskäigud.
Piisav uni, puhkehetked. ...
Depersonalisatsioon , depressioon
Tere
Olen väga hädas depersonalisatsiooniga.
Nüüd üle nädala tarvitanud mirtazapiini( + kohati une jaoks juurde ketipinori). Väga harva ka tükike zopitiini.
Eks depressioon ka meeletu ...

Vastas dr Jüri Ennet
Proovige Ketipinoori annuse muutmisega (suurendamisega) või siis alandamisega.
Vajadusel siis Mirtazapiini annuse muutmisega proovida. vt lõõgastavaid harjutusi varasematest vastutest.
Loe edasi
9.aastane kardab magama jääda, ärevus.
9-aastasel poisil hakkas (ärevus) hirm seoses magama jäämisega, mis on kestnud praeguseks aasta aega ja ei paista üle minevat.
Lapse ja vanemate magamistubade vahele jääb elutuba.
Lapsel oli ...

Vastas dr Jüri Ennet
Laps soovib turvatunnet, soovib, et tema soove aktsepteeritakse. Mida laps veel soovib? seda (võimalusel) praktiseerida. Lapse soove mitte alahinnata, Last mitte solvata. Usalduslik suhe lapsega.
vt ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




