Stress ja kuiv nahk 03.06.09 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere lgp. Jüri Ennet!
Olen pikemat aega vaevelnud tõsiste valude käes. Tõtt öelda polegi valude põhjus päris teada. Sellised pisut segased lood sapipõiega- uh-l on sapikivid ja siis jälle pole ja mina muudkui valutan. Kohutav stress on olnud ja samuti ka kaalulangus. Tõtt öelda oli kaalulangus selline väga kiire- umbes nädalaga ca10kg. Uuriti eriti keerulisi hagusi, mida mul õnneks pole, aga stress küll- valudest. No nii ma siis lohutangi ennast, et mis mul muud ikka kui see psühhosomaatiku südnroom. Tarvitan Cipralex-i juba 4kuud. Perearsti jutu järgi vanasti sapipõit ravitigi rahustitega. Ja ega ta mind enam uuri ega ravi, sest ühtegi orgaanilist aigust ei leitud. Stress mul aga tõepoolest on. Küsimus on mul Teile aga selline- kas stress võib põhjustada sellist äkilist kaalulangust, nagu kirjeldasin. Ja kas ma praeguseks hetkeks väljakujunenud tõsise ärevushäire ja kohutava liigeste kuivuse ja seletamatu nahakuivuse võin ka panna stressi arvele? See kuivus ei ole enam selline kostmeetiline kuivus, vaid tõsiselt jube kuivus. Ragin iga liigutusega, isegi süües kõik ragiseb. Päris jube on. Arstide juurde nagu enam minna ei tahaks, seda enam, et igas kohas kus on kaebus on kusagil mingi tsüst või jama näha ja selle peale, et need on vangutatakse vaid pead ja ei huvitagi kedagi, et millest ja nii ma siis valutan edasi- ja kuivan. Ega nagu ei tahagi enam teada, et millest valutab, kui teadasaamise asjaolu ainult konstateerib fakti, et jah midagi on ja alati väidetakse, et see tsüst küll valu teha ei saa. tegelikult on nii, et ega ma ise ennast väga ei psühhoks ei pea, sest enne tulid ikkagi kaebused ja seejärel stress. Nokk kinni saba lahti süsteemis kuivan, kärbun ja püüan mitte mõelda suremisele, kuigi enesetunne järjest sellisemaks läheb. Endalegi tundub kummaline, et minuga selline asi juhtus. Ja millest? Ei tea. Alles eelmise aasta suvel tundus kõik enamvähem ok. Valutas kergelt häirivalt vaid sapipõis ja põiepiirkonnas- siis veel arvasin, et mis mul hullu ikka on- räägin arstile. See aga oli vist viga, sest peale mõnituste ei kuule ma ei perearstilt ega üheltki teiselt arstilt midagi. Viimase punkti pani minu antipaatiale arstide suhtes asjaolu kui peale järjekordset beetastreptococi ülekasvu leidu kurgus ütles arst mulle, et seda küll ravida vaja pole kuna tema tahaks näha siis ka kaebust- huvitav on aga asjaolu, et kui mul kaebust ei olnud, et mis siis ajendas arsti seda kurguproovi üldse tegema? Ma parem valutan ennast edasi ja ei kuula mõnitusi, et see või teine asi pole põhjuseks, miks valutab. Tahaks vaid teada, et kas kuivatunde ja kõikide luude liigeste ragisemise põhjuseks saab olla pikaajaline stress? Tegelt isegi see sümptom juba teeb mind närviliseks, sest selle asemel, et üle minna läheb see järjest hullemaks. Lastest on kahju. Oleksin tahtnud neid suureks kasvatada ja neile rõõmuks olla. Jube. Lihtsalt kuivangi ära ja kõik. Ja ma ei oskagi midagi endaga enam peale hakata. Tegelikult tahaks ju terveks saada, aga ei ei ole see tervis ei iseenesest tagasi tulnud ja pole ka uurimistest kasu olnud. Ootan edasi ja tegelikult tahaksingi kuulda Teilt lohutavalt vastust, et on jah võimalik, et stressist tulevad kõikvõimalikud valud ja tsüstid ja siis lõpuks ka üleüldine kuivus. Tegin oma raha eest uuringu elektrolüütidele- kurat see oli ka korras. Tõesti paneb kiruma, sest nii kohutavalt kuiv on ja peopesad on täiesti lillad seestpoolt. Arstide juurde ma enam minna ei julge. Sellest ei oleks kasu, sest igaüks ajab vaid oma rida ja sellega piirdub- umbes nagu jope õmblemine õmblustsehhis- mina vastutan ainult varruka õmbluse eest...
Tegelikult kardan küll lolliks minna, sest enesetunne paremaks ei lähe ja stress ka ei taandu, sest valud ju ei taandu. Kusjuures olgu öeldud, et on olnud sellisedid tobedaid päevi kus kui kasvõi pisutki on enesetunne parem olnud, on ka päikest näha olnud. Nüüdseks ma enam ei ma pole enam minutitki normaalset enesetunnet olnud- rõõmu kas tunnen millestki? Raske öelda, kui oleks enesetunne ok, siis ilmselt oleksin kõige rõõmsam ja lahkem inimene maailmas. Selline loll kiri sai.
Lugupidamisega MS. 41. aastane.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Üldveri ja endokrinoloog, sealt alustaksin. Vedelikku, eriti mineraalvett, supid jm vedel toiduks. Praetud-grillitud asjad jätaks ära. Kui organismile sobib, siis toiduga ka küüslauku (pealsetest salat või siis küüned leivale katteks või mujale toidu sisse. Stressi vastu annaksin rohtu, energeetikat reguleerivat rohtu - Esprital, näiteks.
Mis on stressi põhjus? Stress ja kehakaal on seotud, aga 10 kg "niuhti" on veidi "niuhti" ka.
Veri ja endokrinoloog, sealt kindlasti selgust saada. Siis saab somaatiliselt edasi mõelda. Kõike ja kohe psühho-somaatika "kraesse" ka panna ei julge.
Telepaatilist pilti teist ei ole, kohtudes oskan veidi rohkem öelda.
Kannatlikkust ja tegutsemist.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?