Tere! 05.01.08 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Olen 21 aastane noormees. Elu täiesti ribadeks võib vist nii õelda.2 aastat tagasi hakkasin niiõelda paanika ja ärevus häired. Sai neuroloogi juures käidud, kontrolliti kõik üle ja pandi diagnoosiks ärevus häire. Sai kuu aega cipralexi võetud ja 6 kuud xanaxit , aga kuna selgus et xanax söltuvust tekitav rohi, üritasin seda ise ära jätta. Rohtude tarbimise ajal võib õelda et läks paremaks kõik , kuid kui ära jätta yritasin muutus kõik endiseks. Põõrdusin psühhiaatri poole , sai erinevaid rohtusid proovitud uuesti kseroxat vei mis iganes ta oli jne , kuid ei miskit. Lõpuks sai 2 nädalat psühhiaatria haiglas oldud, mis algul põhjustas veel suuremat depressiooni kuna arvasin et 21 ja juba hull et sellisesse kohta saadetakse, kuid seal olles selgus et täitsa normaalsed inimesed, kes vaevlevad depressioonis töö pärast või muude pingete pärast. Enesetunne paranes jälle ja pandi cipraleksi ravi uuesti peale koos promosepaamiga. Aga sai 2 nädalat haiglas oldud võib õelda et sai puhata korralikult ja hakkas ehk paremgi aga siiski päris mööda asi ei läinud. Ja kuna noor inimene ei suuda õelda ära sõpradega koos pidutsemisest jne siis polnud mu edasine ravi kuur ka eriti korralik. Võtsin kyll cipralexi korralikult 6 kuud aga nüüdseks jälle kõik sama hull kui selle etapi alguseski:(.Psühhiaatria haiglas tehti mulle EEG uuring kus selgus et vasakul ajupooles on midagi viga kuid sinna see jäigi. Ja mäletan hästi , et kui esimest korda neuroloogi juures käisin tehti sama test mulle ja ma ei kannatanud seda välja ning test lõpetati poole pealt. Pika jutu peale nüüd selline küsimus:) , ka son võimalik et tegu polegi depressiooniga vaid peaks äkki laskma uuesti EEG uuringu ära teha laskma ,nagu praegune psühhiaater soovitas. Või on depressioon aga se eon tingitud sellest aju vasakpoolsest halvast näidust( nimelt see viitas kergetele langetõbi hoogudele). ma olen lihtsal väsind sellest kogu jamast, mul peak solema normaalne elu , sõpru on enam kui küll , tegelen spordiga, õpin ülikoolis ja on korralik töökoht. Aga sisemas on tunne et olen epast juba segi minemas:( või olengi juba segi:(. Siiamaani nagu pole ykski ravi aidanud rohkem kui 70 % ja kui mõelda et 2 aastat olen sellist asja kannatanud juba, siis edasine elu tekitab hirmu tunde peale. 21 veel liialt noor ka siit ilmast lahkumiseks või peast segi minemiseks :(. Spordist nii palju et sõidan krossi , kus on füüsist rohkem kui küll , paljud ytlevad et pean rohkem füüsist tegema (arstid siis) aga edaspidine oleks juba ülekoormus:) . Olen ka Teie harjutusi proovinud jne. hetkel rohte ei võta , kui siis suurema ärevuse hoo puhul pool xanaxit , aga seda mingi paari päevase vahega või nii. Unustasin ka märkida mis mind vaevab, pidev ebareaalsus tunne (nagu oleks omas elemendis koguaeg ja ymbruskond kõik ebareaalne nagu instinktide järgi elaks täpsemalt õeldes) ja see tekitab hirmu et kas sellisest olukorrast on enam pääsu või olengi juba peast sassis ja kiiks küljes:( . Vabandan nii pika kirja pärast, aga rääkimine aitab ja veel eriti selle ala spetsialistiga. Kui on mingeid soovitusi või abinõusid, siis kuulaksin neid hea meelega. Palun aidake :(!
Lugupidamisega!
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Ärevushäire korral kehtib ikka minu ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" printsiip. Puhkus tuleb alati kasuks, sellest ka ise kirjutad. Liigne trenn on kahjuks, ka selles osas on Sul õigus. See nö ebareaalsustunne vajab ravitohtriga täpsustamist, mis ta siis ikkagi on?
Distatntsilt e. tele-kohtumisega hetkel ei oska konkreetsemalt aidata.
Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks!
Igast murest saab üle!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Depressioon
Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...

Vastas dr Jüri Ennet
Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...
Antidepressandi vahetamine
Tere!
Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile

Vastas dr Jüri Ennet
Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.
Head ...
votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras
ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...

Vastas dr Jüri Ennet
Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.
Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...
Uni
Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...

Vastas dr Jüri Ennet
Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...
Loe edasiHingamise peatumine/kadumine
Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...

Vastas dr Jüri Ennet
Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...
Loe edasiMälu probleemid
Tere. Oleme mures ema pärast,kes saab märtsis 74. Oleme täheldanud pereringis lugude kordamist, tuli välja,et ema ostis 2 ühesugust jopet ilma,et oleks mäletanud esimese olemasolu ( pidi olema miskit,mida ...

Vastas dr Jüri Ennet
Algav dementsus, pearinglus ja kukkumise oht (ennetada kukkumist. Perearst ja vererõhu kontroll. Kerged kehalise tegevuse harjutused. Võtke ppsühhiaatri külastamine päevakorda.
Internetis rohkelt ...
alkohol ja epilepsia
Kuidas mõjub alkohol epilepsiale? Ja kas see tugendab epilepsiat!

Vastas dr Jüri Ennet
Alkohol-narkootikumid soodustavad krampide teket. Seega - absoluutne ei. Jalutuskäigud, kerged kehalised harjutused. Enneti palve esimene samm - v. hea. vt otsinguga
head harjutamist,
Loe edasi
Mentaalne haigus või üle reageerimine?
Tunnen, et vajan psühiaatrilist abi, aga igakord kui olen pöördunud oma ravi arstide või perearsti poole selle probleemiga, öeldakse mulle : “ Sinu olukorras on see tavaline, piisab psüholoogist “ või ...

Vastas dr Jüri Ennet
Tervenemine tuleb somato-psüühiliste kanalite kaudu. Keha paranedes paranevad ka sinu vaimsed võimed.
Enneti palve esimene samm - v.hea. Mina teen seda harjutust profülaktika mõttes. Aitab, rahustab, ...
Antidepressantide vahetus
Tere!
Olen nüüd 6 päeva võtnud fluoksetiini, mis määrati mulle 20. detsembril videokonsultatsiooni käigus. Kahjuks on selle aja jooksul enesetunne selgelt ja kiiresti halvenenud.
Depressioon ...

Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö psühhiaatriga, õige annuse leidmine, kehalised harjutused, Relaks.psüühikaharjutused. Päevik, siis saab selgitada, et mis olukorda parandab, mida uutmoodi teha. Ravim on 1/10, 9/10 on harjutused ...
Loe edasiPidev hingamisraskus päeva jooksul
Tere,
Olen 23a mees ning ca ~3 kuud tagasi käisin perearsti vastuvõtul seoses öisete järsult tekkivate hingamisraskustega (nagu uneapnoe), mis leevenesid kohe kui korraks püsti tõusin. Tehti ...

Vastas dr Jüri Ennet
Olukorra parandamisel tulevad kasuks nii arstirohi (unerohi või
rahusti või väikeses annuses neuroleptikum) kui ka harjutused.
Elukorraldust on vaja muuta, siis ei kasva sisepinged üle pea. ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




