olen 35 aastane vist sünnist saati paaniline 05.08.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

kummaline on sellise asja üle rõõmu tunda, aga lõpuks sain ma tänu teile teada, mida tähendab minu lapsepõlves kogetud ebareaalsus tunne(depersonalisatsioon). Ühes vastuses te sõnastasite täpselt lahti. Ma pole seda kunagi osanud seletada. Kui selline tunne lapsena peale tuli siis kohkusin koledasti ja olin väga kurb. Ma ei rääkinud sellest kellelegi, ei osanud. Vanemad on mul ka ranged, nad poleks midagi aru saanud. Nad ei mõista praegugi, mis on depressioon. Samas oli mul väga vabastav lugeda, et ka teistel(järelikult) sellist seisundit esineb.
Kui ma oma psühhiaatrile kogu oma eluloo ära rääkisin siis ta arvas, et jään eluks ajaks väikese rahusti peale, sest ma olen olnud lapsest saati selline paanikahäiretega. Mul on esinenud kõhuvalusid ja iiveldusi millel haigusega midagi pistmist polnud. Kõik on olnud hirmust ja paanikast. Arsti juurde mind vanasti selle pärast ei viidud. Kõik oli ema arvates selge, haige ma ju pole!
Ega ma praegu oma "väikese rahustiga" õnnetu pole. Täitsa õnnelik olen. Muidu olen igati tervislike eluviisidega- ei joo ega suitseta. Sporti teen ka, toitun tervislikult ja armastan oma meest ja lapsi. No ja nii ma loodan et kõik see positiivne on nagu lunastus selle väikese rahustipatu eest. (selles mõttes väike rahusti, et väike doos, 1/4 päevas).
Tänud teile, et olete olemas kõigi nende abivajajate jaoks.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Teie näide on julgustuseks teistelegi.
Psühhiaatriaga hakkasin tegelema 1961. aastal. Tartu (Riikliku) Ülikooli arstiteaduskonna esimesel kursusel hakkasin osalema psühhiaatriaringi töös (Jüri Saarma ja Elmar Karu juhendamisel) ning tegelema psühhiatriahaigla patsientidega peaarst Heiti Kadastiku tohtrite silme all. Psühhiaatriaringi tudengid tegelesid ka psühhofarmakonide uurimisega Lembit Allikmetsa juhendamisel. Sellel ajal tulid kasutusele uued psühhofarmakonid ja nende kasutamine oli v. tähtis. Kaasajal tulevad kasutusele uute põlvkondade psühhofarmakonid ja seetõttu mõned jätavad ravimisel kasutamata teisi organismi kompensatoorseid võimalusi. Sellest ka minu ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" metoodika. Rohud on tähtsad, aga siis on harjutused (viis rühma) ja "uued prillid" samuti tähtsad e. isegi veelgi tähtsamad. Seda esiteks.
Teiseks aastatepikkuse kogemusega saadud veendumuseks on - "tervise-kaalude printsiip." Kangkaalude (piltlikult) tervise poolele ei ole alati "tervise-elevanti e väga-väga suurt ravimit, harjutust, elumuudatust jne paigutada vaja. Suur ja väike psühhiaatrias on vägagi suhteline, kõik on ülimalt isikupärane. Tähtis on, et õigele poolele - tervise kaalukausile - terakene juurde tuleb. Kui meil prügi silmas, siis ei pea seal alati palk olema, et halb on. Tervisega samad lood - õige asja (ka väikese) muutmine annab olulisi tulemusi.
Kolmas tarkus. Kuulata oma sisemist Mina. Küsi endalt, vasta endale ja nii ka tee!
Tänud Teilegi.
parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Depressioon

Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...

Loe edasi

Antidepressandi vahetamine

Tere!

Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.

Head ...

Loe edasi

votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras

ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.

Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...

Loe edasi

Uni

Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...

Loe edasi

Hingamise peatumine/kadumine

Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...

Loe edasi

Mälu probleemid

Tere. Oleme mures ema pärast,kes saab märtsis 74. Oleme täheldanud pereringis lugude kordamist, tuli välja,et ema ostis 2 ühesugust jopet ilma,et oleks mäletanud esimese olemasolu ( pidi olema miskit,mida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Algav dementsus, pearinglus ja kukkumise oht (ennetada kukkumist. Perearst ja vererõhu kontroll. Kerged kehalise tegevuse harjutused. Võtke ppsühhiaatri külastamine päevakorda.
Internetis rohkelt ...

Loe edasi

alkohol ja epilepsia

Kuidas mõjub alkohol epilepsiale? Ja kas see tugendab epilepsiat!

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alkohol-narkootikumid soodustavad krampide teket. Seega - absoluutne ei. Jalutuskäigud, kerged kehalised harjutused. Enneti palve esimene samm - v. hea. vt otsinguga
head harjutamist,

Loe edasi

Mentaalne haigus või üle reageerimine?

Tunnen, et vajan psühiaatrilist abi, aga igakord kui olen pöördunud oma ravi arstide või perearsti poole selle probleemiga, öeldakse mulle : “ Sinu olukorras on see tavaline, piisab psüholoogist “ või ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tervenemine tuleb somato-psüühiliste kanalite kaudu. Keha paranedes paranevad ka sinu vaimsed võimed.
Enneti palve esimene samm - v.hea. Mina teen seda harjutust profülaktika mõttes. Aitab, rahustab, ...

Loe edasi

Antidepressantide vahetus

Tere!

Olen nüüd 6 päeva võtnud fluoksetiini, mis määrati mulle 20. detsembril videokonsultatsiooni käigus. Kahjuks on selle aja jooksul enesetunne selgelt ja kiiresti halvenenud.
Depressioon ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga, õige annuse leidmine, kehalised harjutused, Relaks.psüühikaharjutused. Päevik, siis saab selgitada, et mis olukorda parandab, mida uutmoodi teha. Ravim on 1/10, 9/10 on harjutused ...

Loe edasi

Pidev hingamisraskus päeva jooksul

Tere,

Olen 23a mees ning ca ~3 kuud tagasi käisin perearsti vastuvõtul seoses öisete järsult tekkivate hingamisraskustega (nagu uneapnoe), mis leevenesid kohe kui korraks püsti tõusin. Tehti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Olukorra parandamisel tulevad kasuks nii arstirohi (unerohi või
rahusti või väikeses annuses neuroleptikum) kui ka harjutused.
Elukorraldust on vaja muuta, siis ei kasva sisepinged üle pea. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: