:( 22.02.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere , minu poolne mure siis väga suur. Nimelt juba aasta kannatan ärevus ja paanika häirete all, algas kõik lihtsatest pisi asjadest hirm ,et põen mingisugust ajukasvajat jne,, kuna peas olid sellised tyhjuse tunded. Olen erinevate arstide poole põõrdunud ja saanud suures koguses erinevaid ravimeid tarbida mis on täiesti ebanormaalne minu vanuses inimese kohta (vanus siis 21 mul) näited siis ravimitest mida olen tarbind (fenasepan,cipralex,seroxat,saroten,remeron,diazepeks, ja praegast vütan pidevalt xanaxit) see ei ole juu normaalne,, ennem ärevus häire teket ei esinend palavikkugi mul 4 aasta jooksul rohkem kui kord. Sporti teen j a olen teinud pidevalt, nimelt tegeled motospordiga. Nüüd on elu võtnud kõige hullema põõrde , esineb pidev ebarealsus tunne , nagu puhtalt instinktide järgi elaks:(, tunne nagu olek speast segi läinud juba vei minemas igahetk. Õpin Ülikoolis kaugõppes ja see tundub jua täiesti mõttetu üritus kuna mõtlen et sellise tervisega mul pikka tulevikku pole jne , ootan uut siklit aga samas kardan et ei tule enam sikli sõiduga ka toime , pangalaenu ei julge võtta kuna ei tea iial mis selline häire veib elus ette tuua jne:( yhesõnaga vahel tekib tunne et pane vei nõõr kaela, aga surra ka ei tahaks ju veel nii noorelt:(. Olen alati olnud ylim positiivne inimene mul on kõvasti sõpru ja perekonnas ka kõik ok. AGa reziim mis seal salata on pikemat aega juba tõsiselt segi mingit kindlat magama mineku aega pole vahel kell 3 vahel 2 jne .. Aga pika jutu kohta siis lõpuks tahaks teada on selline asi ravitav ? On see juba mingi raskem diagnoos? Aru ma saan nagu kõigest , ei pea ennast veel Napoleoniks:) aga lihtsalt selle ebareaalsus tundega on võimatu nii elada.(Ei näe enam endas tulevikku!) Ja mainin veel et käin kooli kõrvalt soomes tööl mis tekitab ka minus tugevaid vastuolusi , iga pühapäev mil soome minek tekib totaalne masendus teeks kõik et sinna mitte minema ei peaks, aga põhjus miks kardan on just see ebareaalsus jne et äkki juhtub seal miskit ja ei saa abi jne , peaks äkki sellisel puhul töökohta vahetama? Olen lugend siin ka eelnevaid kirju et soovitate looduses käia , tegelen pidevalt skautlusega. Millest üldse teib selline asi nagu ärevus häire vei veib minu puhul nimetada seda juba mingiks suuremaks haiguseks ? On selle puhul veel ravi võimalusi peale selle ravimi hulga mida juba proovind olen? Kuskil väljamaal ku tehnika parem jne pole võimalik ravida? gastahes olen valmis kõik tegema et oma elurytm endiseks heaks tagasi saada! Ootan teilt ainult soovitusi! Teen ka teie harjutusi! Ette tänades M!

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ärevushäire on kõrvaldatav!
1) Töö- ja puhkekiige mõlemas suunas normaalselt kiikuma. Hea toimekus eeldab korralikku puhkust.
2) Sihid selgeks: kõige olulisem, vähem oluline ja mis minu jaoks "müra." Kõige tähtsam ju enda ande väljaarendamine ja selles vallas töötamine ning Laste ksvatamine (kui Loodus "kätt ette ei ole pannud ning sotsiaalsed olud riivi ette lükanud").
3) Harjutused (sotsiaalsed, kehalised, vaimsed, hingelised, religioossed). Sotsiaalsed - võtta teatri-mänguliselt ja sport-mänguliselt kõiki toiminguid. Kehalised - et terve keha rõõmu naudiks nii keha, vaim, hing, kaaskondsedki. Vaimne trenn - oma huviala edendamine. Religioosne - palve ja meditatsiooniharjutused, psühhoregulatsiooon.
4) Piht ja psühhiaatriga kohtumine, veidi tohtrirohtugi abiks.
Mida eestirahva heaks teha saate, mis on missioon? Milline on Teie eeskuju noortele, kaaskondsetele?
Saate ärevushäiretest valla ja juba sellegagi annate julgustust teistele. Kui enda nimel ei viitsi kõige paremini tegutseda, siis teiste nimel, Esivanemate nimel, Absoluudi nimel, teistele eeskujuks olemise nimel juba kindlasti suudate rohkem.
Tegutsege ja tulem tuleb!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?