ma ikkagi ei saa oma eluga hakkama?! 27.11.06 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere ja head aasta lõppu Teile!
Mure on jah selline. Olen 40 naine. Üksi elanud juba 13 aastat, see tähendab koos lastega. Poeg 20, tütar 11. Olen enne ka oma psüühikaga kimpus olnud, siis avastati kilpnäärme ületalitlus (9a tagasi), sain ravi mitmel korral, radiojoodi neelamiseks ei läinud, kuigi olin juba haiglas sees, kui sain abi alternatiivmeditsiinist. Sellest möödas 2 aastat. Ühtki ägenemist pole, proovid on korras, isegi antikehade foon väheneb kogu aeg järjekindlalt.
Selle aasta algusest olen tööl haridusasutuses majandusjuhina. Algul tulin suure optimismiga, kool oli s...tas seisus (vabandust, kuid see sõna väljendab olukorda kõige paremini), hakkasin hooga pihta, lootused olid kõrged. Palju olen ka ära teinud, ühesõnaga tööalaselt ma tulen kenasti toime, vähemalt enda arust ja ka linnavalitsuse arust, kuid siiski head sõna ei ütle eriti kolleegidest keegi. Tööalaseid suhteid koju ei ole viinud, sõpru on mul suht vähe. Need kes ka eelnevate aastate jooksul olnud. Viimasel ajal tunnen end imelikult- ma kardan kogu aeg.Suve lõpus suri üks mu tuttav, kes iseenesest polnudki nii hea sõber, kuid ma ei saa sellest kuidagi üle. Ta oli noorem kui mina, südame veresoon lõhkes. Siis hakkasin kujutama ette, mismoodi ta seal hauas lamab ja et kui pime ja juba seal on jne jne. Ühesõnaga haiged mõtted. Vahepeal jõin õhtuti longerot, siis tundsin et polegi nii jube. Ja et surm ka pole nii jube, kui olin natuke joonud. Siis süda valutas , et nii ju ei tohi juua ja et see pole hea ja et äkki jõin liiga palju ja et kuidas ikka tööle saan jne jne. Tööle olen ikka kogu aeg saanud ja kogu aeg ma ei joo ka. Hakkasin öösiti ärkama, mingid hirmuartakid, mõtted jooksevad peas sellise kiirusega, et tundsin oma silmalaugude liikumist, kui mõtted vaheldusid. Siis hakkasin kartma magama jääda, sest kartsin neid öiseid ärkamisi. Tavaline, et on kuum ja külm ja siis läheb keha nõrgaks, süda hakkab kloppima, hakkan värisema. Siis pean kõndima ja kõndima, seisan teinekord ukse juures, et ehk jõuan enne kukkumist naabritele kloppida ukse peale. Eriti vastik on olnud, kui tean, et naabrinaine on öösel tööl. See vaikne maja ja tühjus, inimesi pole, see üksindus, üksi olek. Lapse pärast ka kardan, et saab shoki, kui minuga midagi juhtub ja et siis ma ei näegi kui ta suureks kasvab jne jne. Ja viimasel ajal panen endale enam-vähem korralikumad riided magama minnes selga, juhuks kui peaksin surema öösel. Ma ei taha et mind aluspesus leitakse (olen ülekaaluline ka- 85kg/169cm, peeglist ennast ei vaata sellest ajast kui kilpnäärme rohtudest ülekaal tekkis-so.9 aastat).Toad katsun ka kogu aeg korras hoida, juhuks kui leitakse ma ei taha segadust majas. Päeval püüan ikka olla, nüüd aga on lisandunud mingi iiveldus kogu aeg, pea sõidab otsas, kui pea alla kummardan, siis läheb süda täitsa pahaks.
Oksendanud pole ja minestanud ka mitte. Analüüse tegin kuu tagasi, kõik oli OK, va. kolesterool veidi üle. Söön küüslaugu kapsleid, päevakübara ekstrakti tilku, Metoprololi 50 mg-st 1 tbl. päevas 1/2 hommikul 1/2 õhtul, sest vererõhk oli natuke kõrge 148/90. See rohi on mul kilpnäärme haigusest alates peal olnud samas koguses.
Kardan Altzheimeri tõbe (vanaema suri selle haigusega-isegi ei osanud enam rääkida lõpus),kardan hulluks minna, kardan et ei suuda last üles kasvatada, vihkan seda, kuidas õpilased lõhuvad koolimaja ja kuidas selliste lolluste parandamiseks ei ole koolil raha. Kuidas iga väikese asja pärast tuleb sul paluda ja palvetada, kuidas kolleegid ainult virisevad puuduste üle ega näe mis on ära tehtud. Ma ei salli kui asjad on sassis, kui korda pole majas ja samas ma ei taha teiste inimest poolt toime pandud lolluste eest vastutada aga seda ma just pean tegema. Vahel ma tahaks mõne 7 klassi poisile, kes kraanikausi maha istub ja tulekustuti lahti laseb, harjavarre pooleks murrab, kraani kõveraks painutab, ukselukud täis topib, siganlisatsiooni käima paneb jne jne jne -lihtsalt vastu pead anda ja nö. peesse saata, kuid ei tohi, sest see ahistab neid ja pedagoogiline tava ei luba seda. Kuid miks nemad võivad oma pahandustega täiskasvanuid ahistada, nende töö nullida (töömees -vana inimene- on sel aastal ühel uksel 7 korda lukku vahetanud) jne. jne aga neile jäävad kõik õigused? sest nad on lapsed ja nad ei tea, mida teevad? Vale!!!
Ühesõnaga ma kardan, et lähen peast segaseks või suren ja mul enda pisike tütreke jääb üksi ja ma ei saa teda kaitsta ega hoida kogu maailma jama eest.
Mis ma tegema pean? Olen nii väsinud.
Palun vabandust, et nii palju rääkisin.
Mery.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Elupendel töö- ja puhkesuunal on amplituudist väljas - puudub harmoonia, puudub tasakaal. Sellest siis väsimus, liigne hingeline ja vaimne pingeseisund, sotsiaalsed pinged. Esivanemate tarkus - Puhkus taastab jõu! - vajab jällegi järgimist. Teadmistest ilma tegudeta ei ole aga kasu! vt. unevalla soovitusi.
Alko-jookide asemel on kasuks jalutuskäigud tütre ja pojaga. Enne AD kasutuselevõttu olid jalutuskäigud ja veeprotseduurid (eriti soojavee) suuresti kasutusel ja toimisid hästi. Toimivad ka tänapäeval. Kaaluprobleem on (varjatud) depressiooniga seotud. vt. depressiooni-valla soovitusi. Alustage minu harjutusest. Pihtimine (autoriteedile, päevikusse, mentaalselt) on kasuks. Tööalaseid tegemisi võtke mänguliselt - eluteater ju puha. Libreto ja lugulaul on selline.
Olge julgem Sõpra leidma.
Käiksin ka psühhiaatri jutul ja seal selginevad enda mõtted, antakse soovitusi ja veidi rohtugi julgustuseks.
Olete tubli - kaks Last on Teie Kosmilised Õnnemäed ja nendega tegelemine ei peagi väga kerge olema. Aga raskused karastavad, nagu F. Nietzsche teadis ütelda.
Ja aastavahtuse ajad on ka veidi nukramad, hingekaevu sügavuste murevetesse sukeldumise aeg. Ja ikkagi - ilus aeg. Ikkagi.
Kõike head,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Depressioon

Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...

Loe edasi

Antidepressandi vahetamine

Tere!

Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.

Head ...

Loe edasi

votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras

ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.

Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...

Loe edasi

Uni

Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...

Loe edasi

Hingamise peatumine/kadumine

Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...

Loe edasi

Mälu probleemid

Tere. Oleme mures ema pärast,kes saab märtsis 74. Oleme täheldanud pereringis lugude kordamist, tuli välja,et ema ostis 2 ühesugust jopet ilma,et oleks mäletanud esimese olemasolu ( pidi olema miskit,mida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Algav dementsus, pearinglus ja kukkumise oht (ennetada kukkumist. Perearst ja vererõhu kontroll. Kerged kehalise tegevuse harjutused. Võtke ppsühhiaatri külastamine päevakorda.
Internetis rohkelt ...

Loe edasi

alkohol ja epilepsia

Kuidas mõjub alkohol epilepsiale? Ja kas see tugendab epilepsiat!

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alkohol-narkootikumid soodustavad krampide teket. Seega - absoluutne ei. Jalutuskäigud, kerged kehalised harjutused. Enneti palve esimene samm - v. hea. vt otsinguga
head harjutamist,

Loe edasi

Mentaalne haigus või üle reageerimine?

Tunnen, et vajan psühiaatrilist abi, aga igakord kui olen pöördunud oma ravi arstide või perearsti poole selle probleemiga, öeldakse mulle : “ Sinu olukorras on see tavaline, piisab psüholoogist “ või ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tervenemine tuleb somato-psüühiliste kanalite kaudu. Keha paranedes paranevad ka sinu vaimsed võimed.
Enneti palve esimene samm - v.hea. Mina teen seda harjutust profülaktika mõttes. Aitab, rahustab, ...

Loe edasi

Antidepressantide vahetus

Tere!

Olen nüüd 6 päeva võtnud fluoksetiini, mis määrati mulle 20. detsembril videokonsultatsiooni käigus. Kahjuks on selle aja jooksul enesetunne selgelt ja kiiresti halvenenud.
Depressioon ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga, õige annuse leidmine, kehalised harjutused, Relaks.psüühikaharjutused. Päevik, siis saab selgitada, et mis olukorda parandab, mida uutmoodi teha. Ravim on 1/10, 9/10 on harjutused ...

Loe edasi

Pidev hingamisraskus päeva jooksul

Tere,

Olen 23a mees ning ca ~3 kuud tagasi käisin perearsti vastuvõtul seoses öisete järsult tekkivate hingamisraskustega (nagu uneapnoe), mis leevenesid kohe kui korraks püsti tõusin. Tehti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Olukorra parandamisel tulevad kasuks nii arstirohi (unerohi või
rahusti või väikeses annuses neuroleptikum) kui ka harjutused.
Elukorraldust on vaja muuta, siis ei kasva sisepinged üle pea. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: