kardan, et süda läheb pahaks! 19.06.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere. Lugesin siit palju küsimusi nii paanikahoogudest ja foobiatest kuid seda õiget ei leidnud.
Minu mure on minu jaoks suur. 2aastat tagasi bussiga sõites hakkas mul paha (pole kunagi varem juhtunud). Pärast seda olin voodis 3 päeva, pidevalt maa ja taeva vahel kõikudes. Kuna käisin koolis ja koju sai ainult bussiga, siis pidin tahest tahtmata bussiga sõitma. Ostsin mitut erinevat sorti tablette (merehaiguse vastu, mustikaekstraktiga, palderjani jne.....) Mitte midagi ei aidanud. Pärast igat bussisõitu olin voodis paar päeva. Pidevalt öökisin (nagu okserefleks, aga välja ei tule midagi). Kool jäi pooleli, sest võimatu oli käia!
Bussiga ma enam ei sõida, isegi bussi kõrval ei saa seista- hakkab paha!
Aga nagu sellest oleks veel vähe, hakkasin ma kartma, et mul hakkab paha. Paljast mõttest, et mul hakkab paha oksendasin välja kõik söögid-joogid. Käisin perearsti juures, rääkisin mure ära, et süda paha ja süda klopib ja üldiselt halb olla. Arst saatis mind kilpnäärme uuringutele-ei leitud midagi! Järgmisena soovitas günekoloogi juures käia kontrollimas, et äkki...-ka see negatiivne. Siis teatas arst et läheb puhkusele ja arvatavasti on mul (võin ka eksida) labiilne või midagi sellist närvisüsteem ja küll see läheb üle!
Nüüd on aga asjad võtnud veel hullema pöörde! Pidevalt kardan, et süda läheb pahaks, paljast mõttest tunnen kuidas: süda taob, pilt hakkab virvendama, üle keha hakkavad käima vaheldumisi kuuma ja külmalained!
Perearstile, kes mind günekoloogi juurde arvatavasti uuesti saadab ma enam pöörduda ei taha. Olen oma kehakaalust selle ajaga kaotanud enam kui 10kilo.
Siit küsimus- kas mul on foobia või on mingid paanikahäired, või midagi muud?
Ma ei jaksa enam nii elada! Kõige kergem ja enesekindel tunne on siis, kui ma ei ole midagi söönud ega joonud, sest siis tean, et kui süda pahaks läheb siis pole lihtsalt midagi välja tulla! Olen proovinud korrutada endale, et see on kõigest lihtsalt paha mõte ja tegelikult ei ole mul viga mitte midagi, aga see ei aita. Viimane piisk karikasse oli täna, kui pidin minema oma tööd kooli kaitsma, kuid vara hommiku paljast mõttest et äkki ma ei saa hakkama ja (lihtsalt kardan võõraste seas olla) läks süda pahaks, nõrkus, süda tagus nagu meeletu! Võtsin südametilku, kuid ei aidanud! Nüüd jälle kursus pooleli ja eluisu otsas!
Mida teha? Kelle poole pöörduda? Kuna ei ela suurlinnas, vaid väikeses maakohas, siis ei ole siin ei psühholooge, ega psühhiaatreid? Kui palju vastuvõtt ja ravi üldse maksab?

Nüüd sai küll pikk kiri, aga loodan, et saan lootustandvat abi ja ehk leian ka kunagi lahenduse!

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Hoolsatel ja hingelistel inimestel on selliseid häireid - paanika, depressiooni, stressi, vegetatiivsete kaebuste "assortii" - tunduvalt sagedasem kui "külmkõhtudel". Need häired on kõrvaldatavad. Pöörduge Teile lähima psühhiaatriaasutuse poole ja saate spetsialistilt abi. Haigekassa kaart Teil ju on.
Organismi "häälestamine" tervise lainele võtab veidi aega. KÕIK tervislik ja sportlik on kasulik. Alustage õigest puhkerežiimist, siis piisav ja jõukohane kehaline aktiivsus. Siis psühhoregulatsiooni harjutused (vt. soovitused eelnevale küsijale).
Varasematest soovitustest noppige välja need, mis Teile sobilikud, mida rakentada saate-suudate.
Alustuseks ikkagi - tervitage psühhiaatrit. Siis saab Teie seisundist täpsema ülevaate, saate osa muret arstile pihtida.
Peretohtriga hoitke ka häid suhteid.
Sellest murest saate lahti!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Depressioon

Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...

Loe edasi

Antidepressandi vahetamine

Tere!

Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.

Head ...

Loe edasi

votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras

ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.

Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...

Loe edasi

Uni

Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...

Loe edasi

Hingamise peatumine/kadumine

Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...

Loe edasi

Mälu probleemid

Tere. Oleme mures ema pärast,kes saab märtsis 74. Oleme täheldanud pereringis lugude kordamist, tuli välja,et ema ostis 2 ühesugust jopet ilma,et oleks mäletanud esimese olemasolu ( pidi olema miskit,mida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Algav dementsus, pearinglus ja kukkumise oht (ennetada kukkumist. Perearst ja vererõhu kontroll. Kerged kehalise tegevuse harjutused. Võtke ppsühhiaatri külastamine päevakorda.
Internetis rohkelt ...

Loe edasi

alkohol ja epilepsia

Kuidas mõjub alkohol epilepsiale? Ja kas see tugendab epilepsiat!

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alkohol-narkootikumid soodustavad krampide teket. Seega - absoluutne ei. Jalutuskäigud, kerged kehalised harjutused. Enneti palve esimene samm - v. hea. vt otsinguga
head harjutamist,

Loe edasi

Mentaalne haigus või üle reageerimine?

Tunnen, et vajan psühiaatrilist abi, aga igakord kui olen pöördunud oma ravi arstide või perearsti poole selle probleemiga, öeldakse mulle : “ Sinu olukorras on see tavaline, piisab psüholoogist “ või ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tervenemine tuleb somato-psüühiliste kanalite kaudu. Keha paranedes paranevad ka sinu vaimsed võimed.
Enneti palve esimene samm - v.hea. Mina teen seda harjutust profülaktika mõttes. Aitab, rahustab, ...

Loe edasi

Antidepressantide vahetus

Tere!

Olen nüüd 6 päeva võtnud fluoksetiini, mis määrati mulle 20. detsembril videokonsultatsiooni käigus. Kahjuks on selle aja jooksul enesetunne selgelt ja kiiresti halvenenud.
Depressioon ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga, õige annuse leidmine, kehalised harjutused, Relaks.psüühikaharjutused. Päevik, siis saab selgitada, et mis olukorda parandab, mida uutmoodi teha. Ravim on 1/10, 9/10 on harjutused ...

Loe edasi

Pidev hingamisraskus päeva jooksul

Tere,

Olen 23a mees ning ca ~3 kuud tagasi käisin perearsti vastuvõtul seoses öisete järsult tekkivate hingamisraskustega (nagu uneapnoe), mis leevenesid kohe kui korraks püsti tõusin. Tehti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Olukorra parandamisel tulevad kasuks nii arstirohi (unerohi või
rahusti või väikeses annuses neuroleptikum) kui ka harjutused.
Elukorraldust on vaja muuta, siis ei kasva sisepinged üle pea. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: