Tagakiusamismaania? 18.01.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Lp doktor Ennet!

Olen 30-aastane naine, kellel on juba mitmeid aastaid mure oma ema pärast (ta on hetkel 63-aastane). Juba vähemalt 10 aastat käivad tal aeg-ajalt "hood", kui ta on täiesti veendunud, et tema korteris käiakse sees ja viiakse igasuguseid asju ära. Sissemurdmisjälgi loomulikult pole, tegemist on pisiasjadega ja kui ma varem tal külas käisin ja suvalise kapiukse lahti tõmbasin, leidsin tihtipeale "kadunud" asju ka üles. Umbes 2 aastat tagasi ema koondati, sellest ajast on ta olnud pensionär ja asi on järk-järgult läinud ka tunduvalt hullemaks. Paar nädalat tagasi olin abikaasaga nädala välismaal ja ema hoidis sel ajal meie pool minu aastast last. Kui ta pärast seda koju tagasi läks, ei taha ta sealt enam üldse lahkuda, väites, et mida iganes ta ka võtma läheks, kõik on kadunud ja et ta ei saagi enam kodust kuhugi minna, sest on vaja "valvata". Ükski loogiline argument ega seletus tema puhul ei aita, siis läheb ta veel rohkem endast välja ja hakkab ka mind "vandenõus" kahtlustama. Loomulikult pole ta nõus ka psühhiaatri poole pöörduma. Tema suhtlusringkond on täiesti kokku kuivanud, sest keegi ei suuda ju neid tema teooriaid ära kuulata ja kellega iganes ta räägib, öeldakse talle, et tal on lihtsalt halb mälu jne, see aga mõjub ta meeleolule muidugi väga halvasti. Mind huvitab, kuidas peaksin temaga edasi käituma, kas näiteks mõjuks paremini see, kui rahulikult kõik ta "vandenõuteooriad" ära kuulan või peaksin paluma, et ta mulle tõestaks, et asjad kadunud on (et mitte neid luule veelgi julgustada)? Kas asi võib veelgi hullemaks minna ja kas ma üldse võin teda usaldada oma last hoidma? Kas saaksin ta siiski mingi kavaluse vms abil arsti juurde suunata? Olen igal juhul väga mures, sest hetkel tundub, et järgmise sammuna ei julge ta enam ka toidupoodi minna (vahepeal võidakse ju jälle tulla ja midagi ära viia), sulgub lihtsalt nelja seina vahele.
Oleksin väga tänulik vastuse eest.
Lugupidamisega,
Pille

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Lp. Pille, "vandenõulaste" probleemid ka riiklikel tasanditel ei lahendu jutude tasandil. Nn mõttetasandi "vandenõud" samuti. Jutustamine, selgitamine, tõestamine, sisendamine, käskimine, meelitamine jne... siin EI toimi. Toimib arstirohi ja praegu on nad vägagi head. Ealiste muutustega avalduvad (mõnedel varem kui teistel) muutused ka mõttemaailmas (reaalsed üleelamised, veresoonte lupsjumine, elu-olu tingimused jne on ka teatud tähtsusega). Emale selgitage, et tema nooruses on vaja kontrollida tervislikku seisundit ja vaja kontrollida südame ning veresoonkonna olukorda. Sealt "koorub" ka järgnev tegevus.
Alustage perearstilt ja perearst siis Täpsustab ajuveresoonkonna uuringuid, une ja meeleolu küsimusi psühhiaatri juures. Vaid nii jõuame tõeliste "vandenõulasteni".
Lapse hoidmise küsimus täpsustub ka nende uuringute ja sellest tuleneva ravi käigus.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Depressioon

Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...

Loe edasi

Antidepressandi vahetamine

Tere!

Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.

Head ...

Loe edasi

votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras

ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.

Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...

Loe edasi

Uni

Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...

Loe edasi

Hingamise peatumine/kadumine

Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...

Loe edasi

Mälu probleemid

Tere. Oleme mures ema pärast,kes saab märtsis 74. Oleme täheldanud pereringis lugude kordamist, tuli välja,et ema ostis 2 ühesugust jopet ilma,et oleks mäletanud esimese olemasolu ( pidi olema miskit,mida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Algav dementsus, pearinglus ja kukkumise oht (ennetada kukkumist. Perearst ja vererõhu kontroll. Kerged kehalise tegevuse harjutused. Võtke ppsühhiaatri külastamine päevakorda.
Internetis rohkelt ...

Loe edasi

alkohol ja epilepsia

Kuidas mõjub alkohol epilepsiale? Ja kas see tugendab epilepsiat!

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alkohol-narkootikumid soodustavad krampide teket. Seega - absoluutne ei. Jalutuskäigud, kerged kehalised harjutused. Enneti palve esimene samm - v. hea. vt otsinguga
head harjutamist,

Loe edasi

Mentaalne haigus või üle reageerimine?

Tunnen, et vajan psühiaatrilist abi, aga igakord kui olen pöördunud oma ravi arstide või perearsti poole selle probleemiga, öeldakse mulle : “ Sinu olukorras on see tavaline, piisab psüholoogist “ või ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tervenemine tuleb somato-psüühiliste kanalite kaudu. Keha paranedes paranevad ka sinu vaimsed võimed.
Enneti palve esimene samm - v.hea. Mina teen seda harjutust profülaktika mõttes. Aitab, rahustab, ...

Loe edasi

Antidepressantide vahetus

Tere!

Olen nüüd 6 päeva võtnud fluoksetiini, mis määrati mulle 20. detsembril videokonsultatsiooni käigus. Kahjuks on selle aja jooksul enesetunne selgelt ja kiiresti halvenenud.
Depressioon ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga, õige annuse leidmine, kehalised harjutused, Relaks.psüühikaharjutused. Päevik, siis saab selgitada, et mis olukorda parandab, mida uutmoodi teha. Ravim on 1/10, 9/10 on harjutused ...

Loe edasi

Pidev hingamisraskus päeva jooksul

Tere,

Olen 23a mees ning ca ~3 kuud tagasi käisin perearsti vastuvõtul seoses öisete järsult tekkivate hingamisraskustega (nagu uneapnoe), mis leevenesid kohe kui korraks püsti tõusin. Tehti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Olukorra parandamisel tulevad kasuks nii arstirohi (unerohi või
rahusti või väikeses annuses neuroleptikum) kui ka harjutused.
Elukorraldust on vaja muuta, siis ei kasva sisepinged üle pea. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: