Tagakiusamismaania? 18.01.04 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Lp doktor Ennet!
Olen 30-aastane naine, kellel on juba mitmeid aastaid mure oma ema pärast (ta on hetkel 63-aastane). Juba vähemalt 10 aastat käivad tal aeg-ajalt "hood", kui ta on täiesti veendunud, et tema korteris käiakse sees ja viiakse igasuguseid asju ära. Sissemurdmisjälgi loomulikult pole, tegemist on pisiasjadega ja kui ma varem tal külas käisin ja suvalise kapiukse lahti tõmbasin, leidsin tihtipeale "kadunud" asju ka üles. Umbes 2 aastat tagasi ema koondati, sellest ajast on ta olnud pensionär ja asi on järk-järgult läinud ka tunduvalt hullemaks. Paar nädalat tagasi olin abikaasaga nädala välismaal ja ema hoidis sel ajal meie pool minu aastast last. Kui ta pärast seda koju tagasi läks, ei taha ta sealt enam üldse lahkuda, väites, et mida iganes ta ka võtma läheks, kõik on kadunud ja et ta ei saagi enam kodust kuhugi minna, sest on vaja "valvata". Ükski loogiline argument ega seletus tema puhul ei aita, siis läheb ta veel rohkem endast välja ja hakkab ka mind "vandenõus" kahtlustama. Loomulikult pole ta nõus ka psühhiaatri poole pöörduma. Tema suhtlusringkond on täiesti kokku kuivanud, sest keegi ei suuda ju neid tema teooriaid ära kuulata ja kellega iganes ta räägib, öeldakse talle, et tal on lihtsalt halb mälu jne, see aga mõjub ta meeleolule muidugi väga halvasti. Mind huvitab, kuidas peaksin temaga edasi käituma, kas näiteks mõjuks paremini see, kui rahulikult kõik ta "vandenõuteooriad" ära kuulan või peaksin paluma, et ta mulle tõestaks, et asjad kadunud on (et mitte neid luule veelgi julgustada)? Kas asi võib veelgi hullemaks minna ja kas ma üldse võin teda usaldada oma last hoidma? Kas saaksin ta siiski mingi kavaluse vms abil arsti juurde suunata? Olen igal juhul väga mures, sest hetkel tundub, et järgmise sammuna ei julge ta enam ka toidupoodi minna (vahepeal võidakse ju jälle tulla ja midagi ära viia), sulgub lihtsalt nelja seina vahele.
Oleksin väga tänulik vastuse eest.
Lugupidamisega,
Pille
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Lp. Pille, "vandenõulaste" probleemid ka riiklikel tasanditel ei lahendu jutude tasandil. Nn mõttetasandi "vandenõud" samuti. Jutustamine, selgitamine, tõestamine, sisendamine, käskimine, meelitamine jne... siin EI toimi. Toimib arstirohi ja praegu on nad vägagi head. Ealiste muutustega avalduvad (mõnedel varem kui teistel) muutused ka mõttemaailmas (reaalsed üleelamised, veresoonte lupsjumine, elu-olu tingimused jne on ka teatud tähtsusega). Emale selgitage, et tema nooruses on vaja kontrollida tervislikku seisundit ja vaja kontrollida südame ning veresoonkonna olukorda. Sealt "koorub" ka järgnev tegevus.
Alustage perearstilt ja perearst siis Täpsustab ajuveresoonkonna uuringuid, une ja meeleolu küsimusi psühhiaatri juures. Vaid nii jõuame tõeliste "vandenõulasteni".
Lapse hoidmise küsimus täpsustub ka nende uuringute ja sellest tuleneva ravi käigus.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Antidepressant
Tere. Paar kuud tagasi oli mul aneorüsmi lõhkemine pea. Kõik läks hästi . Aga nüüd suured ärevushäired ja ei tule toime. Perearst kirjutas mulle Loransit ja sertralini 50mg. Olen 14 päeva neid tarbinud.võtan ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ravimeid võite vähendada,
soovitav on tervislik, rahulik, rõõmsameelne Jalutamine, lühikesed otsad.
Verevalumi tervenemine, jääknähtude kadumine vajab aega, vajab rõõmsameelsust - jäite ju ...
Vale ravi ja vale haigla
Tere!
Kas Jämejala sundravi osakonnast on üldse võimalik välja pääseda eluga?
Ja miks seal hoitakse inimesi kes peaks tegelikult vanglas viibima?
Vastas dr Jüri Ennet
Jämejala haiglas tehakse regulaarselt tervisekontrolle, täpsustatakse raviskeeme, et inimese vaimne tervis paraneks. Haiglast vabanemisel on arstide otsus ja peab olema ka Kohtu otsus.
Täpsemat ...
Depressiooni järgne periood
Tere! Mul oli 3 a depressioon, mida peamiselt ravisin etsitalopraaamiga(elicea ja cipralex). Vahepeal kasutasin ka vortioksetiini. 5 kuud tagasi lõpetasin ravimi võtmise. Pärast seda on veel siiamaani ...
Vastas dr Jüri Ennet
Positiivne meeleolu parandab kõiki mälufunktsioone (need on omandamine,
säilitamine, ammutamine, rakendamine) ning aitab olemasolevaid
teadmisi (s.t mälu) uute mõtete genereerimisel ja mõttetegevuse
Loe edasi
põie disfunktsioon
Mul tekkis aasta alguses põiepõletik mida hakkasin ravima antibiootikumidega ja tundus, et kadus ära. Kuid tuli mitu korda tagasi. Umbes Veebruaris Maini oli mul pidevalt põiepõletik. Põletike vahepeal ...
Vastas dr Jüri Ennet
Rahustavad joogid, rahustavad harjutused - kehalised harjutused on head lõõgastajad. Põhiharjutus väikevaagna lihastega harjutused, See on juurchakra (selle peal ju istume) lihaste kerge pingutus, siis ...
Loe edasiImelikud sümptomid
Tere. Mul on praktiliselt kogu aeg vilin/sahin kõrvus,
Meelekohtadele tugevamini vajutades käib väga tugev vilin peast läbi. Samuti tugevam vilin peas, kui hambaid kokku suruda). Tugevam vilin, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ümisemine masseerib peaaju ja korrigeerib ajutegevust. Yoga targad teevad seda vibrat OM silpi omaette ümisedes.
vt harjutust Enneti palve - teen seda aastakümneid - toimib hästi. 2-3- nädala pärast ...
lennufoobia
mul on õudne hirm lennuiga lendamise ees õigemini lennukisse sisenemise ees.Mul pole õrna aimugi miks.kõrgusekartust nagu ei ole.glaustrofoobiat ka mitteJätsin ära isegi brüsseli reisi.pidin minema euroopa ...
Vastas dr Jüri Ennet
Lennustardi eelselt rahustavad tilgad, AD ravi kuu-poolteist. Lõõgastavad harjutused, Kujutlus-Trenn e mõttes rahulik ja rahunev, väljhingamine-ohkamine, kergendusohe. Harjutused - ka kujutlus - teha ...
Loe edasiAspergeri sündroom
Tere!
Mul on juba koolipõlvest diagnoositud Aspergeri sündroom-meeldib omaette tegutseda,väldin rahvarohkeid kohti,töökollektiive,pidusid,samuti on lapsest saadik suured kõneprobleemid(kogelemine) ...
Vastas dr Jüri Ennet
Asperger - sündroom, millegi muu seisundi juurde kuuluv. Sotsiaalsed elukogemused vajavad harjutamist, suhtlemishäired, huvide ja tegevuste kvaliteedi häired. Suhtlemine - see annab treenida. Näitlejad ...
Loe edasiÄrevus, paanika
Minu vaevused said alguse aasta tagasi. Kõik analüüsid korras, mis perearst ja emo teinud. Mul on kogu aeg halb olla. Siis saan kuskil kuu või kaks normaalselt elada ja hakkab kõik jälle pihta. Esimesel ...
Vastas dr Jüri Ennet
Xanax on nö kiirabirohi, et kohepinged alaneksid, kergem oleks olla. Antidepressante palju, koos raviarstiga saate selle õige leida.
Hea ravim on Mirtazapiin 15mg õhtul, keele alla.
Harjutused ...
Pidevalt on paha olla
Tere,
Hiljuti kaotasin lähedase inimese, millest tekkis depressioon. Arst kirjutab mulle õhtuks ravimit, millega ei jää üldse magama või siis näeb õudusunenägusid. On päevi, kui võin palju ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ma siis nendest asjadest (varem räägitud soovitustest) ei räägi. Koostöö oma raviarstiga. Saate muuta ravimeid, nende annuseid, saate teha teile sobilikke harjutusi.
Parimate soovidega, ...
88+ isikul hakkab elust isu täis saama haiguste tõttu...
Tere
Mul (55 aastane) on suur mure ja raskus endaga toime tulekuks aga see on köömes võrreldes mu ema seisukorraga.
Ema 88 aastane - jalg amputeeriti 05.08. - lamab haiglas, lisaks ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ema haiglas/õendushaiglas...nendes õeabi olemas, suuremates ka arstiabi. Med. töötaja näeb, et mida arstirohust saanud, mida võiks veel valuvastase ravimina kasutada. Praegu ma näen esiplaanil raviskeemi ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: