telefonisõltuvus 20.11.03 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
24 n, F60.31
asi tõsine. Tohter tuli mulle vastu ja on lubanud aeg-ajalt helistada, juhul, kui on tunne, et ise hakkama ei saa ja oleks tuge vaja. Helistamised on aga muutunud järjest sagedasemaks. Tihti tuleb tunne, et ei saa ise, peab helistama. Ise olen enda jaoks muutunud väärtusetuks, abituks ja mannetuks. Terapeut hakkab ära väsima, ja tal on raske vahet teha, millal mu helitsamine on raskest olukorrast, millal aga lihtsalt väikese rahustuse saamiseks. Viimati, kui ei saanud oma terapeuti kätte, õhtusel ajal, lõhkusin oma telefoni ära ja võtsin ravimeid sisse. Käisin hiljem kiirabis maoloputust tegemas. Selline viha ja abitus tekib iseenda suhtes, et ei taha olla.
Mingil määral oleme aru saanud, et see helistamine ei tule mulle kasuks. See et telefoni arved on läinud suureks, on materiaalne probleem, ka mitte väheoluline. Teiseks see, et siis kui kogu aeg helistan, siis ju ei õpigi ise hakkama saama. Peale selle veel süütunne, mis tekib, kui pärast tööaega helistan, või kasvõi tööajal, aga sagedasti.
Kolmandaks mu vaese tohtri närvid ja läbielamised, kui ta peab maadlema, et kas ta jõuab vastu võtta või mitte (kui pikk tööpäev selja taga ja tahaks oma elu ka elada) ja peab aimama, kas olukord on tõsine või mitte...
Tunnen, et olen minu suhtes vastu tuldut kurjasti ära kasutanud. Samas tundub helistamine tihti ühe vähese jõukohase tegevusena.
See, mis mu terapeut räägib, tundub olulise ja rahustavana (kuigi olen mingit juttu palju kordi kuulnud...- aga see ununeb, ja minu mälupildina pole hiljem enam arvestatav. Justkui terapeudi jutt mõjub siin ja praegu, aga mitte enam 5 minutit hiljem).
Kui ise püüan endaga toime tulla, siis tekib eneselollitamise tunne, tunne, et olen nõme ja tobe, nagu peaksin enda sees mingit pisikest last lohutama, rahustama ja aitama - seda ei lase miski mu sees toimuda, see miski materdab kõik eneseabi võtted maatasa ja naeruvääristab mind. Ja ajab marru - muutun enda peale hirmtigedaks ja teen meeletuid asju. Kui olen enda peale tige, siis muutun kogu maailma peale tigedaks, mis omakorda tõstab enesevihkamist veelgi, sest ma ei taha maailma peale tige olla. Selline suletud ring - ja siis ma helistan....
Aga pärast helistamist on ikka paha tunne. Olen mingil määral ka sotsiaalfoobik, ning alati ei saa kõike räägitud, mis on mõttes (pinge on nii suur, et asjad, mida tahtsin öelda, kas ununevad või ei tule üle huulte). Siis ongi pärast helistamist süütunne, viha enda vastu, pluss olukord on sama mis enne helistamist.
Kuidas sellisest sõltuvusest vabaneda ja kuidas natukenegi endasse uskuda, et ma ise toime tulen. Ja et see, mis ma enda heaks teha tahan, ei tunduks nii tobedana???
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Tehke tohtri ja psühholoogi soovitusi järgides omapooselt parim. Andke aega atra seada e. tervist korrastada. Ise tehke omapoolne korralikult, rõõmsameelselt, järjekindlalt.
Olen nõus Teie PIHTIMISI e-tuvi vahendusel - gratia@solo.ee - lugema ning telegramm-stiilis siis ka vastama. Kui suudate Pihtida "luule-valus", siis hingepuhastus veelgi sügavam. Proovige!
Kui kandlekeeled katkevad,
siis lõpeb lauluviis;
üks valuhüüd, üks värin veel -
ja kõik on vaikne siis. (Anna Haava)
Häid kandlekeeli soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Depressioon
Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...

Vastas dr Jüri Ennet
Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...
Antidepressandi vahetamine
Tere!
Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile

Vastas dr Jüri Ennet
Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.
Head ...
votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras
ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...

Vastas dr Jüri Ennet
Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.
Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...
Uni
Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...

Vastas dr Jüri Ennet
Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...
Loe edasiHingamise peatumine/kadumine
Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...

Vastas dr Jüri Ennet
Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...
Loe edasiMälu probleemid
Tere. Oleme mures ema pärast,kes saab märtsis 74. Oleme täheldanud pereringis lugude kordamist, tuli välja,et ema ostis 2 ühesugust jopet ilma,et oleks mäletanud esimese olemasolu ( pidi olema miskit,mida ...

Vastas dr Jüri Ennet
Algav dementsus, pearinglus ja kukkumise oht (ennetada kukkumist. Perearst ja vererõhu kontroll. Kerged kehalise tegevuse harjutused. Võtke ppsühhiaatri külastamine päevakorda.
Internetis rohkelt ...
alkohol ja epilepsia
Kuidas mõjub alkohol epilepsiale? Ja kas see tugendab epilepsiat!

Vastas dr Jüri Ennet
Alkohol-narkootikumid soodustavad krampide teket. Seega - absoluutne ei. Jalutuskäigud, kerged kehalised harjutused. Enneti palve esimene samm - v. hea. vt otsinguga
head harjutamist,
Loe edasi
Mentaalne haigus või üle reageerimine?
Tunnen, et vajan psühiaatrilist abi, aga igakord kui olen pöördunud oma ravi arstide või perearsti poole selle probleemiga, öeldakse mulle : “ Sinu olukorras on see tavaline, piisab psüholoogist “ või ...

Vastas dr Jüri Ennet
Tervenemine tuleb somato-psüühiliste kanalite kaudu. Keha paranedes paranevad ka sinu vaimsed võimed.
Enneti palve esimene samm - v.hea. Mina teen seda harjutust profülaktika mõttes. Aitab, rahustab, ...
Antidepressantide vahetus
Tere!
Olen nüüd 6 päeva võtnud fluoksetiini, mis määrati mulle 20. detsembril videokonsultatsiooni käigus. Kahjuks on selle aja jooksul enesetunne selgelt ja kiiresti halvenenud.
Depressioon ...

Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö psühhiaatriga, õige annuse leidmine, kehalised harjutused, Relaks.psüühikaharjutused. Päevik, siis saab selgitada, et mis olukorda parandab, mida uutmoodi teha. Ravim on 1/10, 9/10 on harjutused ...
Loe edasiPidev hingamisraskus päeva jooksul
Tere,
Olen 23a mees ning ca ~3 kuud tagasi käisin perearsti vastuvõtul seoses öisete järsult tekkivate hingamisraskustega (nagu uneapnoe), mis leevenesid kohe kui korraks püsti tõusin. Tehti ...

Vastas dr Jüri Ennet
Olukorra parandamisel tulevad kasuks nii arstirohi (unerohi või
rahusti või väikeses annuses neuroleptikum) kui ka harjutused.
Elukorraldust on vaja muuta, siis ei kasva sisepinged üle pea. ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




