Kardan! 08.10.03 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere.
Mu kiri kujuneb üsna pikaks sest muidu on teil raske minust aru saada.
Niisiis ma kardan.Olen 19a neju ja vanematega koos ma ei ela -elan koos elukaaslasega eraldi.
Minu kartus seisneb selles et ma kardan (üksi)kodus olla(eelkõige vanemate kodus) ja autos sõita.
Esiteks kodu siis.Aeg ajalt ööbin ma ema isa juures kui nad kodus on on kõik enamvähem ok ,saan magada aga kui pean üksi olema siis enamasti mitte,ma lihtsalt ei suuda kardan vargaid et keegi tahab sissetungida uksest muukida või majaees autosse murda-ööläbi ma lihtsalt ootan ja jooksen iga väiksema krõpsu peale vaatama mis väljas toimub või uksetaga(korrusmaja) kontrollin kas aknad on terved?siis heidan pikali ja jään valvele sageli jätan ööseks tuled põlema et julgem oleks-arvan ise et see kartus tuli mull sellest ajast kui mu isalt autost makk ära varastati ning auto seisis minu akna all ning ma ei kuuld et see oli justkui minu süü et ma niimoodi ei kuulnud-aga seda pole mulle vanemad öeld ega keegi pole ka süüdistanun nii olen ma ise mõeld.
Teiseks kardan ma autoga sõita kõrvalistmel,on vähe kordi kui ma rahulikult seal istun otsimata olematuid pidureid või karjumata et auto tuleb.Elukaaslane tahab mind juba tahaistmele panna et äkki on mul seal parem.Asi ei ole selles et ta kihutaks või lollitaks teel just vastupidi ta sõidab eeskujulikult pigem-samuti ei suuda ma sõita oma isaga ega emaga?jub a kaugelt hüüan ma et punane tuli või et oooo sseee tahab pöörama hakata või et pidurda kuigi et ees oleva autoni on 50m ma lihtsalt ei suuda ,kui ma ei räägi ja karju siis ma hakkan lihtsalt hirmust nuttma ja värisema-kõige hullem on just maantee kui tuleb mööda sõita minnes vahebeal vastassuunda ja ma näen kui kiiresti see vastutulev auto tuleb kuigi kartmisegs pole lihtsalt pohjust.See probleem sai ehk alguse siis kui meile emaga üks rullnok sisse sõitis või kui isa autole keegi tagant müksas aga iga kord olin mina sees .Ma ei suuda ennast enam aidata mõelda et kõik on ok jääb väheseks-äkki oskate midagi soovitada sest muidu ma vast varsti ei maga ja käin jala või bussiga sest seal ei karda m a maidagi.
Ettetänades Minna
Arst vastas:
dr Jaanus Mumma
Psühhiaater
Tallinna Wismari Haigla
Tere
Ilmselt olete üsna õrna ja tundliku psüühikaga.Teil on tegemist
foobiatega väga erinevate situatsioonide suhtes.Kirja teel ma teid kuidagi aidata ei saa.Peaksite siiski pöörduma otse spetsialisti poole.Eekõige
peaksite pöörduma väljaõppinud psühhoterapeudi poole.Ka ravimitest
võite abi saada,kuid antud häirete puhul on tulemuslikum psühhoteraapia.
Kuna ma ei tea Teie elukohta,siis konkreetselt ma ei oska kedagi
soovitada.Neid töötab suuremate psühhiaatriahaiglate juures,kuid ka
paljud teevad eravastuvõtte.Infot saate psühhiaatriaasutuste
registratuuridesse helistades.Ka ajakirjanduses avaldavad paljud reklaame.
Oma probleemi ei maksa häbeneda ja pöörduge julgelt.Pole mõtet kannatada
ja probleemil süveneda lasta.
lugupidamisega
J.Mumma
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Närvilisus
Tere!
Olen kahe väikese lapse ema. Vanem laps on 5-aastane ja väiksem on 3-aastaseks saamas.
Käin graafiku alusel tööl ning tööpäevad on 13h pikad. Lisaks tööle on mul palju ...

Vastas dr Jüri Ennet
Depressioon ja väsimus - nagu ühemunakaksikud. Siit siis nn ajaneuroos - kiire,kiire, ei tule toime, Enda alaväärtustamine, süüdistamine, tülid,
Psühhiaatrias ei ole ainult üks põhjus ja üks tagajärg! ...
Ärevus ATH ravimitega
Tervist
Olen olnud kimpus ATH raviga. Nimelt kirjutati välja esmalt Concerta 18mg ja sealt nädala pärast 36mg peale ja siis 54mg peale, sest eelnevad doosid ei aidanud. Mõju polnud ja tekkis füüsiline ...

Vastas dr Jüri Ennet
Psühhiaatrina on minu inimeste aitamise kuldreegel – arstirohu osakaal tervenemisel, enda tugevdamisel on 1/10, muud soovitused, õpetussõnad, harjutused, meeleparandustegevused jms on 9/10 tähtsusega. ...
Loe edasiRhodiola ja ashwagandha sümptomite raviks
Tere, Jüri!
Mul on depressioon ja ärevushäired, hiljuti lisandus ATH diagnoosi kinnitus. Esimese kahe “eripära” raviks olen proovinud estsitalopraami, fluoksetiini ning duloksetiini. Ainsana ...

Vastas dr Jüri Ennet
Arstirohi (ka antidepressandid) on ravi algetapil oluliseks abiliseks, aga
see on vaid osa suurest tervendamise võimaluste teest. Soovitan rakendada
järgmisi minu raviprintsiipe.
1. Diagonaaliga ...
Ärevus ja edcitalopram
Tere. Oktoobri 2024a kuus perearst kirjutas escitaloprami 10 mg ärevuse raviks. (dgn. Depressiooniga ärevus (segstüüpi) EEK järgi DEP 13,ÜAR 20,AST 12, INS 4 Ärevus veel ikka püsib. Ilma mingi põhjuseta ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ravimist üksi ei piisa. Üks ravim mitme häire vastu
Arstirohi on vaid üks samm tervenemise teel. Alates tänasest olgu Teil
uus eluviis – tervise tugevdamine. Sinna kuuluvad:
a) kehalised ...
Lõikumine
Olen 11 aastaselt ennast lõikunud. Olen nüüd 17. Ma ise saan aru, et ma ei taha neid haavu endale. Ma ei suuda lõpetada, proovisin erinevaid meetodeid, käisin arstide juures ja olen võtnud ravimeid nagu ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ketipinor hea ravim, vaja annusega proovida, et milline neist kõige sobiliku, ja nüüd Harjutused - kehalised, sotsiaalsed. Sundmõtted tulevad vastu inimese tahet. Ta küll suhtub nendesse
kriitiliselt, ...
Surmahirm
Tere! Olen pikka aega, võib öelda, et isegi lapsest saati maadelnud surmahirmuga. See pole see, et ma ei julge midagi teha või kuskile minna, sest kardan, et midagi juhtub, vaid mul on paanikahood sellest, ...

Vastas dr Jüri Ennet
a) maandada kehalised pinged kehaliste harjutuste abil; Terves kehas tervem psüühika,
b) maandada vaimne pinge ja tugevdada vaimset tervist; Vaimne tervis,
c) seada korda töö- ja puhkerežiim.
Loe edasi
Ärevushäire
Põdesin Koroona ajal seda moehaigust kolmel korral. Peale viimast korda ,kaks päeva hiljem. Algas ärevushäire ja üsna raskel kujul. Kukkusin kokku, vererõhu tõstis kõrgele,süda iiveldab,kehas meeletu nõrkus.

Vastas dr Jüri Ennet
1. Ravimid - 1/10, harjutused 9/10 tervenemist. Seega see 9/10 on väga tähtis.
Enne sõda küüditati palju inimesi Siberisse, paljud pidid üle elama
sõjakoledused. Ka pärast sõda, 1949. aastal, ...
Uus elukaaslane
Tere!
Olen varsti 4-aastaseks saava poisi ema. Läksin lapse isast umbes 1,5 aastat tagasi lahku. Kohtasin uut inimest ja oleme koos olnud varsti 5 kuud. Nädal tagasi kohtusid laps ja uus kaaslane ...

Vastas dr Jüri Ennet
1. Aasta-aastalt suureneb lahutuste arv, rääkimata üksikemadest. Palgavaesus
ei võimalda rahulikult koduelu elada. Moraalinormid on ka väga
imelikuks muutunud, Eesti riigis ja eesti rahva jaoks ...
Dementne ja üksik ema
Meie pere emigreerus väljaspoole EL üle 30a. tagasi. Kui lapsed siin sündisid liitus meiega minu ema, kes aitas neid hoida. Möödunud aastal diagnoositi emal, 78a. dementsus seonduvalt Alzheimeri tõvega. ...

Vastas dr Jüri Ennet
Dementsus on krooniline, süvenev peaaju funktsiooni häire. Ravim on hea, vaja trenn - mõne kauni laulu sõnu pähe õppida, õhtul meenutada päevasündmusi.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet
Lapse häälitsused
Tere
5 aastane laps on viimased pool aastat hakanud pisut häälitsema, nagu justkui kurku puhastama/kõhatama. Olen tähelepannud et see on nagu muster, kui laps pisut rohkem ärev siis ...

Vastas dr Jüri Ennet
Võivad ka tikid olla. Last kallistada, kehaline kontakt, kiitmine. Koos mängimine, rõõmsameelsus. Soojad jalavannid rahustavad, Ümisemine - väga hea rahustaja. Ümisege koos,
Jüri O.-M, Ennet
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:
