Kardan! 08.10.03 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere.
Mu kiri kujuneb üsna pikaks sest muidu on teil raske minust aru saada.
Niisiis ma kardan.Olen 19a neju ja vanematega koos ma ei ela -elan koos elukaaslasega eraldi.
Minu kartus seisneb selles et ma kardan (üksi)kodus olla(eelkõige vanemate kodus) ja autos sõita.
Esiteks kodu siis.Aeg ajalt ööbin ma ema isa juures kui nad kodus on on kõik enamvähem ok ,saan magada aga kui pean üksi olema siis enamasti mitte,ma lihtsalt ei suuda kardan vargaid et keegi tahab sissetungida uksest muukida või majaees autosse murda-ööläbi ma lihtsalt ootan ja jooksen iga väiksema krõpsu peale vaatama mis väljas toimub või uksetaga(korrusmaja) kontrollin kas aknad on terved?siis heidan pikali ja jään valvele sageli jätan ööseks tuled põlema et julgem oleks-arvan ise et see kartus tuli mull sellest ajast kui mu isalt autost makk ära varastati ning auto seisis minu akna all ning ma ei kuuld et see oli justkui minu süü et ma niimoodi ei kuulnud-aga seda pole mulle vanemad öeld ega keegi pole ka süüdistanun nii olen ma ise mõeld.
Teiseks kardan ma autoga sõita kõrvalistmel,on vähe kordi kui ma rahulikult seal istun otsimata olematuid pidureid või karjumata et auto tuleb.Elukaaslane tahab mind juba tahaistmele panna et äkki on mul seal parem.Asi ei ole selles et ta kihutaks või lollitaks teel just vastupidi ta sõidab eeskujulikult pigem-samuti ei suuda ma sõita oma isaga ega emaga?jub a kaugelt hüüan ma et punane tuli või et oooo sseee tahab pöörama hakata või et pidurda kuigi et ees oleva autoni on 50m ma lihtsalt ei suuda ,kui ma ei räägi ja karju siis ma hakkan lihtsalt hirmust nuttma ja värisema-kõige hullem on just maantee kui tuleb mööda sõita minnes vahebeal vastassuunda ja ma näen kui kiiresti see vastutulev auto tuleb kuigi kartmisegs pole lihtsalt pohjust.See probleem sai ehk alguse siis kui meile emaga üks rullnok sisse sõitis või kui isa autole keegi tagant müksas aga iga kord olin mina sees .Ma ei suuda ennast enam aidata mõelda et kõik on ok jääb väheseks-äkki oskate midagi soovitada sest muidu ma vast varsti ei maga ja käin jala või bussiga sest seal ei karda m a maidagi.
Ettetänades Minna
Arst vastas:
dr Jaanus Mumma
Psühhiaater
Tallinna Wismari Haigla
Tere
Ilmselt olete üsna õrna ja tundliku psüühikaga.Teil on tegemist
foobiatega väga erinevate situatsioonide suhtes.Kirja teel ma teid kuidagi aidata ei saa.Peaksite siiski pöörduma otse spetsialisti poole.Eekõige
peaksite pöörduma väljaõppinud psühhoterapeudi poole.Ka ravimitest
võite abi saada,kuid antud häirete puhul on tulemuslikum psühhoteraapia.
Kuna ma ei tea Teie elukohta,siis konkreetselt ma ei oska kedagi
soovitada.Neid töötab suuremate psühhiaatriahaiglate juures,kuid ka
paljud teevad eravastuvõtte.Infot saate psühhiaatriaasutuste
registratuuridesse helistades.Ka ajakirjanduses avaldavad paljud reklaame.
Oma probleemi ei maksa häbeneda ja pöörduge julgelt.Pole mõtet kannatada
ja probleemil süveneda lasta.
lugupidamisega
J.Mumma
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Antidepressant
Tere. Paar kuud tagasi oli mul aneorüsmi lõhkemine pea. Kõik läks hästi . Aga nüüd suured ärevushäired ja ei tule toime. Perearst kirjutas mulle Loransit ja sertralini 50mg. Olen 14 päeva neid tarbinud.võtan ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ravimeid võite vähendada,
soovitav on tervislik, rahulik, rõõmsameelne Jalutamine, lühikesed otsad.
Verevalumi tervenemine, jääknähtude kadumine vajab aega, vajab rõõmsameelsust - jäite ju ...
Vale ravi ja vale haigla
Tere!
Kas Jämejala sundravi osakonnast on üldse võimalik välja pääseda eluga?
Ja miks seal hoitakse inimesi kes peaks tegelikult vanglas viibima?

Vastas dr Jüri Ennet
Jämejala haiglas tehakse regulaarselt tervisekontrolle, täpsustatakse raviskeeme, et inimese vaimne tervis paraneks. Haiglast vabanemisel on arstide otsus ja peab olema ka Kohtu otsus.
Täpsemat ...
Depressiooni järgne periood
Tere! Mul oli 3 a depressioon, mida peamiselt ravisin etsitalopraaamiga(elicea ja cipralex). Vahepeal kasutasin ka vortioksetiini. 5 kuud tagasi lõpetasin ravimi võtmise. Pärast seda on veel siiamaani ...

Vastas dr Jüri Ennet
Positiivne meeleolu parandab kõiki mälufunktsioone (need on omandamine,
säilitamine, ammutamine, rakendamine) ning aitab olemasolevaid
teadmisi (s.t mälu) uute mõtete genereerimisel ja mõttetegevuse
Loe edasi
põie disfunktsioon
Mul tekkis aasta alguses põiepõletik mida hakkasin ravima antibiootikumidega ja tundus, et kadus ära. Kuid tuli mitu korda tagasi. Umbes Veebruaris Maini oli mul pidevalt põiepõletik. Põletike vahepeal ...

Vastas dr Jüri Ennet
Rahustavad joogid, rahustavad harjutused - kehalised harjutused on head lõõgastajad. Põhiharjutus väikevaagna lihastega harjutused, See on juurchakra (selle peal ju istume) lihaste kerge pingutus, siis ...
Loe edasiImelikud sümptomid
Tere. Mul on praktiliselt kogu aeg vilin/sahin kõrvus,
Meelekohtadele tugevamini vajutades käib väga tugev vilin peast läbi. Samuti tugevam vilin peas, kui hambaid kokku suruda). Tugevam vilin, ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ümisemine masseerib peaaju ja korrigeerib ajutegevust. Yoga targad teevad seda vibrat OM silpi omaette ümisedes.
vt harjutust Enneti palve - teen seda aastakümneid - toimib hästi. 2-3- nädala pärast ...
lennufoobia
mul on õudne hirm lennuiga lendamise ees õigemini lennukisse sisenemise ees.Mul pole õrna aimugi miks.kõrgusekartust nagu ei ole.glaustrofoobiat ka mitteJätsin ära isegi brüsseli reisi.pidin minema euroopa ...

Vastas dr Jüri Ennet
Lennustardi eelselt rahustavad tilgad, AD ravi kuu-poolteist. Lõõgastavad harjutused, Kujutlus-Trenn e mõttes rahulik ja rahunev, väljhingamine-ohkamine, kergendusohe. Harjutused - ka kujutlus - teha ...
Loe edasiAspergeri sündroom
Tere!
Mul on juba koolipõlvest diagnoositud Aspergeri sündroom-meeldib omaette tegutseda,väldin rahvarohkeid kohti,töökollektiive,pidusid,samuti on lapsest saadik suured kõneprobleemid(kogelemine) ...

Vastas dr Jüri Ennet
Asperger - sündroom, millegi muu seisundi juurde kuuluv. Sotsiaalsed elukogemused vajavad harjutamist, suhtlemishäired, huvide ja tegevuste kvaliteedi häired. Suhtlemine - see annab treenida. Näitlejad ...
Loe edasiÄrevus, paanika
Minu vaevused said alguse aasta tagasi. Kõik analüüsid korras, mis perearst ja emo teinud. Mul on kogu aeg halb olla. Siis saan kuskil kuu või kaks normaalselt elada ja hakkab kõik jälle pihta. Esimesel ...

Vastas dr Jüri Ennet
Xanax on nö kiirabirohi, et kohepinged alaneksid, kergem oleks olla. Antidepressante palju, koos raviarstiga saate selle õige leida.
Hea ravim on Mirtazapiin 15mg õhtul, keele alla.
Harjutused ...
Pidevalt on paha olla
Tere,
Hiljuti kaotasin lähedase inimese, millest tekkis depressioon. Arst kirjutab mulle õhtuks ravimit, millega ei jää üldse magama või siis näeb õudusunenägusid. On päevi, kui võin palju ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ma siis nendest asjadest (varem räägitud soovitustest) ei räägi. Koostöö oma raviarstiga. Saate muuta ravimeid, nende annuseid, saate teha teile sobilikke harjutusi.
Parimate soovidega, ...
88+ isikul hakkab elust isu täis saama haiguste tõttu...
Tere
Mul (55 aastane) on suur mure ja raskus endaga toime tulekuks aga see on köömes võrreldes mu ema seisukorraga.
Ema 88 aastane - jalg amputeeriti 05.08. - lamab haiglas, lisaks ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ema haiglas/õendushaiglas...nendes õeabi olemas, suuremates ka arstiabi. Med. töötaja näeb, et mida arstirohust saanud, mida võiks veel valuvastase ravimina kasutada. Praegu ma näen esiplaanil raviskeemi ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:
