depressioon??? 24.08.03 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere.
Usun, et olen olnud suhteliselt rahuliku või sellise sangviinilise temperamendiga tütarlaps. Nüüd aga sageli lausa vapun nutust või olen lihtsalt iga päev nii segaduses, et mul on tunne, et asi on tõsiselt korrast ära ja ma tunnen, et sel asjal, olekul, pole lahendust. Mu emotsioonid on eriti viimasel ajal nii segamini, et vajan pingsalt mingit kindlat tunnet, sihti, milles end ära tunnen, et mitte segi minna. (Kõik eelnev on segi pööratud ja uut ei saa ka nii luua.) Aga see läheb järjest raskemaks. Ma ei saa uue informatsioonita olla ja ka sellega olla. Ma ei suuda endale siin ilmas midagi leida (mul on tunne, et ma lihtsalt ei suuda midagi omaks võtta, pole võimeline, nt end ühtegi eriala õppimas näha, fakte võin kergelt ära õppida. olen vahetanud eriala, aga see ei aidanud mind eriti (kui siis niipalju, et eriala on lihtsam, ma ei pea niipalju koolis käima, saan omaette olla). mul on selline tunne tekkinud, et ei saa ennast kuskil ära tunda enam (ei taha ka enam seda mitte välja näidata, see suutmatus on mul väikestviisi juba aastaid olnud).
Olen üle kahe aasta antidepressante võtnud, algselt oli ärevus probleem. Hetkel ma ei võta neid. Ma olen hakanud oma põhimõtteid inimestega suheldes murdma, tegelikult ei suuda vahel uusi olukordi analüüsida, et oma arvamus tekiks, usun, et see on eelnevaga seotud, aga ma ei tea, kuidas aidata, kuidas minna ütlema, et ma ei suuda end kuskil ette kujutada.
Olen praegu ka paanikas, kuna lõpetasin oma oleku tõttu (põhiliselt) ka suhte, tunne, et ma ei suuda enda eest kohati lausa vastutada, et ma ei suuda armastada, pannes ennast tugevasti hoolima samal ajal. See teeb veelgi haiget. Minu tunded on aga samal ajal nii sassis, et ma ei suuda temaga koos olla. Tean, et nüüd lööb välja mu haletseja-pool. Aga see on mu jaoks väga tähtis.
Kalleid inimesi ei tunne vahel justkui ära, tahan neist eemale. Olen ammu võrdlemisi sõbralik kõigi vastu olnud ja suuri eelistusi pole osanud teha.
Samal ajal olen ka küllaltki ostusekindel olnud...
Tean, et see võib tunduda kui noore tüdruku armuvalu, aga ka eelmise suhte lõpus otsustasin, et nüüd õpin ennast rohkem tundma, mida teha tahan ja pidasingi üle aasta pausi, aga ma ei suutnud suurt midagi muuta, lippasin palju ringi... nüüd proovisin suhtesse kõik anda.
mul on tunne, et ei suudagi suhet hoida, kui kooli teema pole lõplikult kindel, et muule ma siis keskenduda ei saa, samas et ei suuda ühe inimesega kokku jäädagi...
Kõik, mis vajalik, ja kõik, mis tähtis on, kõigub täiega. Olen oma mõttemaailmaga tõsiselt hädas, hakan arvama, et ma pole normaalsete asjade jaoks võimeline, olen küllaltki positiivselt proovinud seejuures mõelda, aga enam ei suuda, ma ei saa aru, mis see on..
Vist on tõesti segane jutt.
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Pinges-sassis mõtteid ja tundeid Teil hulgi. Katkenud suhted, uute loomise kõhklused, koolitükkide ettevõtmise ebakindlus, madalavõitu enesehinnang.
Hinges kõik Teil piltlikult "keeb ja kobrutab". Kui vesi "kobrutab", siis anuma põhja on raske vaadata. Esiteks, vajate rahunemist ja puhkust, puhkust neist mõtetest. Selles saab Teid aidata psühhiaater. Peale rahunemist, vaimupuhkust saate juba oma elusihte-eesmärke, suhteid lähedastega ja hoiakuid (suhtumisi) korrigeerida. Elus on palju sihte-eesmärke, aga mõned neist on ülimad: 1) pikk eluiga elamiseks, 2) Lapsed ja nende kasvatamine, lähisuhted, 3) loominguline ning mängulustiuga töötamine ja õppimine, 4) Meie tunde, meie rahva ja riigi edendamine, 5) kõik eelnev, et olla ÕNNELIK. Õnnerada tuleb ise käia.
Alustage tohtrist, võtab mure, soovitab, juhendab.
Parimate soovidega, Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Depressioon
Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...

Vastas dr Jüri Ennet
Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...
Antidepressandi vahetamine
Tere!
Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile

Vastas dr Jüri Ennet
Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.
Head ...
votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras
ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...

Vastas dr Jüri Ennet
Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.
Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...
Uni
Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...

Vastas dr Jüri Ennet
Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...
Loe edasiHingamise peatumine/kadumine
Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...

Vastas dr Jüri Ennet
Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...
Loe edasiMälu probleemid
Tere. Oleme mures ema pärast,kes saab märtsis 74. Oleme täheldanud pereringis lugude kordamist, tuli välja,et ema ostis 2 ühesugust jopet ilma,et oleks mäletanud esimese olemasolu ( pidi olema miskit,mida ...

Vastas dr Jüri Ennet
Algav dementsus, pearinglus ja kukkumise oht (ennetada kukkumist. Perearst ja vererõhu kontroll. Kerged kehalise tegevuse harjutused. Võtke ppsühhiaatri külastamine päevakorda.
Internetis rohkelt ...
alkohol ja epilepsia
Kuidas mõjub alkohol epilepsiale? Ja kas see tugendab epilepsiat!

Vastas dr Jüri Ennet
Alkohol-narkootikumid soodustavad krampide teket. Seega - absoluutne ei. Jalutuskäigud, kerged kehalised harjutused. Enneti palve esimene samm - v. hea. vt otsinguga
head harjutamist,
Loe edasi
Mentaalne haigus või üle reageerimine?
Tunnen, et vajan psühiaatrilist abi, aga igakord kui olen pöördunud oma ravi arstide või perearsti poole selle probleemiga, öeldakse mulle : “ Sinu olukorras on see tavaline, piisab psüholoogist “ või ...

Vastas dr Jüri Ennet
Tervenemine tuleb somato-psüühiliste kanalite kaudu. Keha paranedes paranevad ka sinu vaimsed võimed.
Enneti palve esimene samm - v.hea. Mina teen seda harjutust profülaktika mõttes. Aitab, rahustab, ...
Antidepressantide vahetus
Tere!
Olen nüüd 6 päeva võtnud fluoksetiini, mis määrati mulle 20. detsembril videokonsultatsiooni käigus. Kahjuks on selle aja jooksul enesetunne selgelt ja kiiresti halvenenud.
Depressioon ...

Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö psühhiaatriga, õige annuse leidmine, kehalised harjutused, Relaks.psüühikaharjutused. Päevik, siis saab selgitada, et mis olukorda parandab, mida uutmoodi teha. Ravim on 1/10, 9/10 on harjutused ...
Loe edasiPidev hingamisraskus päeva jooksul
Tere,
Olen 23a mees ning ca ~3 kuud tagasi käisin perearsti vastuvõtul seoses öisete järsult tekkivate hingamisraskustega (nagu uneapnoe), mis leevenesid kohe kui korraks püsti tõusin. Tehti ...

Vastas dr Jüri Ennet
Olukorra parandamisel tulevad kasuks nii arstirohi (unerohi või
rahusti või väikeses annuses neuroleptikum) kui ka harjutused.
Elukorraldust on vaja muuta, siis ei kasva sisepinged üle pea. ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




