Rinnavähi tekkimine
Rinnavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja naistel. Harvem võib seda liiki kasvajat esineda ka meestel (naiste ja meeste rinnavähijuhtudel suhe on 100 : 1). Enamasti pöörduvad rinnavähiga naised arsti poole, kui on avastanud, et rinnas on n-ö tükk. Lisaks eelnimetatule võib esineda ka teisi rinnavähi varajasi sümptomeid.
Varajased sümptomid
• tükk või tihend rinnas;
• muutunud rinnakuju (nt naha sissetõmme rinnal);
• rinnanibu sissetõmme;
• eritis rinnanibust;
• rinna nahavärvi muutus (nt punetav, põletikuline nahk);
• nn sidrunikoore fenomen, s.t rinna nahk on sidrunikoore moodi
krobelise välimusega;
• kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.
Eelsoodumus võib olla:
• naistel, kelle perekonnas ja lähisugulastel on esinenud rinnavähki;
• kellel on leitud geneetilisi mutatsioone (BRCA1 ja BRCA2 geenis);
• kellel on olnud pahaloomuline kasvaja teises rinnas;
• kellel on menstruatsioonid alanud vara (enne 12. eluaastat)
ning lõppenud hilja (pärast 55. eluaastat);
• kellel on olnud hiline esmassünnitus (pärast 30. eluaastat) või kes ei
ole üldse sünnitanud;
• kes kasutavad menopausi sümptomite leevendamiseks hormoonasendusravi.
Allikas: „Varem avastatud vähk on paremini ravitav“. Eesti Haigekassa trükis. Kirjastanud meditsiinikirjastus Celsius Healthcare
Kas see artikkel oli kasulik?
Jaga