Uni 13.01.04 / Perearst
Külastaja küsib:
Mul on mure ja ma otsustasin sellega siia pöörduda. Nimelt ei jää ma absoluutselt magama. See on kestnud juba pikka aega - ei mäletagi, kuna see alguse sai. Õhtuti ma juba mõtlen hirmuga, et öö jälle läheneb ja kuidas ma täna saan magama jäädud. Kui lähen normaalsel ajal voodisse (ütleme näiteks kell 12 öösel), vähkren tunde uneta. Endalegi tundub imelik - mõned panevad pea padjale ja juba magavadki. Aga mitte mina, ma lihtsalt leban tunde voodis ja ootan und. Sellisel juhul õnnestub lõpuks umbes kella kolmeks magama jääda, kui veab. Enamasti aga ma ei lähegi nüüd enam nii vara magama, sest see on iseenda piinamine. Ei oska enam midagi proovida ka - lammaste lugemine ja muud sellised rahva nipid on ammu läbi proovitud ja kasutud. Kui kõik normaalsed inimesed magavad, vaatan mina telekat või loen näiteks raamatut. Ja siis satungi voodisse alles kella kolme ajal. Samas on mul hommikuti muidugi kohutavalt raske tõusta, võimalusel magan ka hommikul poole lõunani. Kõige veidram on see, et kui ma ka väga väsinud olen (on näiteks olnud väga väsitav päev ja tunnen, et tahaks magada), siis ikkagi ma ei uinu, uni lihtsalt ei tule... Millest see tingitud on? See hakkab elu juba tõsiselt segama, miks ei saa mina magada nagu normaalsed inimesed ja pean öösiti nagu öökull üleval passima? Vabadel päevadel saan ma oma unetunnid täis magatud (näiteks kella 3-st öösel kella 12-ni... kuigi ka see, nagu ma lugenud olen, ei ole õige, sest öine uni on tervisele parem kui päevane), kuid koolipäevadel jääb uneajast tõsiselt puudu. Silmaalused on järjekindlalt koguaeg paistes ja tumedad... Teised arvavad samuti, et see ei ole normaalne, soovitavad unerohtu. See aitaks kindlasti, kuid sellest jääb ju sõltuvusse ja see oleks viimane, mida ma tahan. Olen ju ise alles 15 aastane tüdruk... Ei saa väita ka seda, et see unetus oleks seotud mingi sisepinge või üldise ärevusega.
Olekski siit küsimus, et mida ma saaks teha, et ma ometi kord normaalselt magada saaks? Äkki oleks mingeid soovitusi uinumiseks?
Arst vastas:
dr Madis Veskimägi
Perearst
Tõstamaa Tervisekeskus
Tere noor daam
Ma mõistan ja elan kaasa Sinu murele. Kirjatel on väga raske anda mingeid lõplike soovitusi aga ma püüan.
Unevajadus on igale inimesele ainuomane, mõnele piisab 5 tunnist, teiseleaga on vaja 10 tundi rahuliku und.
Unehäire võib olla paljude kehaliste ja vaimsete haiguste sümptomiks. Ainult kaebusest, et uni ei tule ja on kehva jääb väheks. Meenuvad siinkohal kilpnäärme ületalitlus, depressioon ja mitmed teised. Seetõttu ei ole ka õige määrata unerohtu haiget uurimata. Seetõttu soovitan võtta ühendust perearsti ja psühhiaatriga. Seda päris julgesti, sest arstid me olemegi selleks et aidata abivajajaid.
Kirjeldasid, et vaevus on seotud koolipäevaga. Siit soovituys muuta oma töö ja puhkeaeg nii soodsaks kui vähegi võimalik. Kui õppida siis täie pingega ja puhata samuti korralikult. Igati vajalik on füüsiline koormus meelepärasel alal vähemalt pool tundi päevas.
Arstina räägin igale unehäirega patsiendile nn unehügienist.
1. Minna magama iga päev ühel ja samal ajal
2. Mitte süüa peale kella 18-19.00
3. Soodsalt mõjub jahedam hästi tuulutatud tuba, t 18-20 C
4. Igasuguised meeli elevil hoidvad mõtted tuleb proovida lükata homseks
5. Ase peaks olema mugav, mitte väga kõva ega pehme
6. Enne uinumist on soovitav väike jalutuskäik õues
7. Uinumist soodustab mõni õhtune rutiin: hammaste pesu, head ööd musi, igavavõitu jutukas, natuke näputööd jm
8. Tähtis on järjepidevus, ei tasu meelt heita kui vaatamata 4-5 korrale uni ei tule. Uni võib muutuda paremaks 15-20 korral aga ta muutub kindlasti
9. Suitsetamine, must te, kohv, ka mõnuained, näiteks amfetamiin on unehäire põhjuseks. Seetõtu kindel ei nendele
10. Kui uni tõesti ei taha tulla 1 tunni jooksul, siis on targem tõusta üles ja teha midagi kasuliku, selle asemel et lesida ja ennast ahistada tüütute mõtetega.
Loodan, et sain olla veidigi kasulik. Sellel portaalil vastavad ka psühhiaatrid küsimustele. Soovitan Sinu kirja koos minu vastusega kopeerida ja saata see ka kolleegidele. Mitu pead on mitu pead.
Head tervist soovides Madis Veskimägi
Nõuanded teemal: Perearst
Rota
Tere! Kas peaksin tegema beebile rotaviiruse vaktsiini? Igal pool antakse erinevat nõu…
Huvitav on see, et minu andmete järgi saab seda Eestis tasuta alates 2014. Olen ise vaktsineeritud, ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Jah, soovitan beebi rotaviiruse vastu vaktsineerida. Rotaviirus on väikelastel sage kõhulahtisuse ja oksendamise põhjustaja ning kõige suurem probleem on kiire vedelikukaotus. Raskematel ...
Jõnks vasaku ribi läheduses ja siis südam jätab löögi vahele
Tere lugupeetud arst,
Mul see probleem olnud 4+ aastat juba. Täpsemalt, siis vasaku ribi alt käib nagu mingisugune jõnks/mulks läbi ja siis süda jätab löögi vahele ja teeb 1 tugevama löögi ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldus meenutab üsna tüüpiliselt südame vahelööke ehk ekstrasüstoleid. Sellisel juhul tekib üks südamelöök tavalisest varem, sellele järgneb veidi pikem paus ning järgmine normaalne ...
Nahaärritus
Lööve on mõlemal käel. Kahel pool kaelal ja natukenäol. On juba nädal. Alguses oli vähem. Oli ka kokku puude tööjuures epox ehk kahekomponentsete segudega. Nende pesu vesi satus kätele ja samas nende kätega ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjelduse põhjal võib lööve olla seotud tööl kasutatava epoksüvaigu ehk kahekomponentse segu või selle komponentidega. Need ained võivad põhjustada nii otsest nahaärritust kui ...
Näo ja kurgu/kaelapiirkonna probleemid
Tere!
Mul on probleem kaela ja näo piirkonnas. Sümptomiteks on pidev kurguvalu, aga seda ainult ühel poolel, see on kestnud vahelduva eduga juba aasta aega, nohu jm külmetusele sarnasevaid ...
Vastas dr Madis Veskimägi
ere!
Teie kirjeldatud vaevused vajavad minu hinnangul täiendavat uurimist. Eriti oluline on asjaolu, et sümptomid on kestnud üle aasta ning kurgu-, suulae-, näo-, pea- ja kaelapiirkonna vaevused ...
Punnid peenisel
Tekkis peenisele üks punn siis teine,nüüd neid kolm.vahel sügelevad,alguses on nagu punane väike laik ja siis muutub punniks ,muid kaebusi ei ole .mis punnid need on ?
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Kirjelduse järgi ei ole võimalik kindlalt öelda, millega tegemist on. Peenise nahale tekkivatel punetavatel laikudel ja punnidel võib olla mitmeid põhjuseid ning õige diagnoosi jaoks ...
Neerupuudulikkus
Tere! Kirjeldan olukorda: 2026.aasta kevadel uurisin oma vereproovi näitudest eGFR-i, mis oli hetkel 30,22. Sain AI abil teada, et seda näitu ei tohi ignoreerida. Oma varasemaid analüüse vaadates sain ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud neerufunktsiooni langus vajab kindlasti arsti tähelepanu, kuid praeguste andmete põhjal ei ole põhjust paanikaks ega saa ka järeldada, et tegemist oleks raviveaga.
Loe edasi
Pea ringlus,tasakaaluhäired,juba pool aasta ,ravi ei ole saanud ?
TERE. Dr Sujetina kirjutas välja--- Vertimed 24 M6, see ei aita ja vererõhku alandavad rohud---aga ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud olukorras ei soovita ma omal käel Vertimedi tsinnarisiini vastu vahetada. Pool aastat kestnud tasakaaluhäire ja kalduvus kukkuda vajavad 78-aastasel inimesel kõigepealt ...
Biopsia leid
Tere! Koloskoopia käigus tehtud käärsoole biopsia andis järgmise vastuse: Prooprias mõõdukas krooniline infiltraat lümfotsüütidest, plasmarakkudest ja neutrofiilidest.
Kas see leid viitab mingile ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie toodud biopsiavastus kirjeldab tõepoolest käärsoole limaskestas põletikulisi muutusi. „Proopria“ ehk lamina propria on limaskesta sidekoeline kiht. Selles leitud lümfotsüüdid ja ...
varvaste tuimus ja valu
jalgade valu on olnud aastaid, olen ka ravimeid saanud, kuid nüüd on uut sorti valu: valu mõlema jala varvastes, varbad on tuimad, valutavad päeval ja õhtul-öösel, tugevate valuvaigistite abil saan vahelduva ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud vaevusi ei saa ainult varvaste või labajalgade „kulumisega“ seletada. Artroos võib küll põhjustada labajala ja varvaste liigeste valu, jäikust ning mõnikord turset, ...
Artroosi ägenemine, pikaaegne stress ja menopaus - seosed
Tere! Olen ligi kaks aastat elanud pidevas kriisirežiimis oma suitsiidse pereliikme tõttu. Mõõdukas artroos diagnoositi mul juba varem, kolm aastat tagasi, kuid valusid oli siiani vähe. Tänavu juuni algul, ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud pikaajaline psühholoogiline koormus, menopausi algus, meeleolumuutused ja liigesevaevused võivad tõepoolest olla omavahel seotud. Samas ei kirjutaks ma järjest uutes ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: