Vereanalüüsid 06.03.25 / Perearst

Külastaja küsib:

Palun öelge, kas on midagi järeldada nendest vereanalüüsidest? Kõik, peale 5 ülemise analüüsi, olid korras ja ka need on ainult väheke nihkes.

eGFR (Crea, CKD-EPI) 89.06
ml/min/1,73m2 Normist väljas >90 ml/min/1,73m2

Hemogramm koos 5-osalise leukogrammi ehk valgeverepildiga
Neutrofiilide arv 1.82 E9/L Normist väljas 1.90-6.70 E9/L
Leukotsüüdid 3.7 E9/L Normist väljas 4.1-9.7 E9/L
Erütrotsüüdid 4.03 E12/L Normist väljas 4.10-5.20 E12/L
MCV 97.0 fl Normist väljas 82.0-95.0 fl

MCH 32.3 pg Normi piires 28.0-33.0 pg
MCHC 332 g/l Normi piires 322-356 g/l
RDW 12.8 % Normi piires 12.0-15.0 %
Trombotsüüdid 220 E9/L Normi piires 157-372 E9/L
Trombokrit 0.26 % Normi piires 0.18-0.38 %
MPV 11.7 fl Normi piires 9.2-12.3 fl
PDW 15.1 fl Normi piires 10.1-16.2 fl
Ebaküpsete granulotsüütide suhtarv 0.3 % Normi piires 0-0.5 %
Normoblastid 0.0 /100WBC Normi piires 0 /100WBC
Hemoglobiin 130 g/l Normi piires 121-150 g/l
Hematokrit 39.1 % Normi piires 37.0-45.0 %
Eosinofiilide arv 0.04 E9/L Normi piires 0.02-0.40 E9/L
Basofiilide arv 0.01 E9/L Normi piires 0.01-0.08 E9/L
Monotsüütide arv 0.33 E9/L Normi piires 0.24-0.80 E9/L
Lümfotsüütide arv 1.53 E9/L Normi piires 1.30-3.10 E9/L
Ebaküpsete granulotsüütide arv 0.01 E9/L Normi piires 0-0.03 E9/L
Normoblastide arv 0.00 E9/L Normi piires 0 E9/L
Erütrotsüütide settekiirus 11 mm/h Normi piires <20 mm/h
Triglütseriidid 0.66 mmol/l Normi piires <1.7 mmol/l
Alaniini aminotransferaas 14 U/l Normi piires <34 U/l
Aspartaadi aminotransferaas 21 U/l Normi piires 15-35 U/l
Gammaglutamüüli transferaas (GGT) 25 U/l Normi piires 9-36 U/l
Kusihape 242 μmol/l Normi piires 143-339 μmol/l
Kreatiniin ja eGFR 71 μmol/l Normi piires 50-98 μmol/l
Kreatiini kinaas 77 U/l Normi piires 35-210 U/l
Uurea 4.5 mmol/l Normi piires 2.5-6.7 mmol/l
C-reaktiivne valk (kõrgtundlik) 2.08 mg/l Normi piires <5.00 mg/l
Aluseline fosfataas 71 U/l Normi piires 42-98 U/l
Kortisool 406 nmol/l Normi piires 102-535 nmol/l
Reumatoidfaktor <20.0 IU/ml Normi piires <30 IU/ml
Ioniseeritud kaltsium 1.18 mmol/l Normi piires 1.12-1.32 mmol/l
Üldvalk 68.0 g/l Normi piires 64-83 g/l
D-dimeerid 0.21 mg/l Normi piires <0.5 mg/l
Homotsüsteiin 8.09 μmol/l Normi piires 5-15 μmol/l
Tuumavastased IgG antikehad ANA IgG (IIF) Negatiivne

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere !
Teie vereanalüüsides esineb mõned väikesed nihked, kuid üldpilt ei viita tõsistele kõrvalekalletele.

Neutrofiilide ja leukotsüütide vähesus võib olla seotud kroonilise põletikuga, autoimmuunhaigustega, ravimite mõjuga või lihtsalt individuaalse variatsiooniga. Kui te ei ole hiljuti põdenud nakkushaigust, tasub neid näitajaid jälgida.
Erütrotsüütide arv on normist veidi madalam, kuid hemoglobiin ja hematokrit on normis, mis viitab sellele, et kliinilist aneemiat ei ole.
MCV (keskmine erütrotsüüdi maht) on veidi suurenenud, mis võib viidata B12- või foolhappe defitsiidile, kuid kuna hemoglobiin ja muud punaverelised näitajad on korras, ei ole see hetkel muret tekitav.
eGFR (glomerulaarfiltratsiooni kiirus) on veidi langenud (89 ml/min/1,73m²), kuid see ei pruugi olla kliiniliselt oluline. Filtratsiooni kiirus võib vanusega veidi langeda, ja kuna teie kreatiniini tase on normis, ei viita see neerufunktsiooni tõsisele kahjustusele.
Ülejäänud analüüsid, sealhulgas põletikumarkerid (CRP), maksanäitajad, lipiidid ja autoimmuunhaiguste testid, on korras. Kuna tarvitate mitmeid ravimeid, võiks kaaluda mõne aja pärast kordusanalüüse, et hinnata dünaamikat. Kui teil on spetsiifilisi kaebusi, mis võivad viidata toitainete puudusele (nt väsimus, mälu- ja keskendumishäired, naha või limaskestade probleemid), võiks kaaluda täiendavaid teste (nt B12, ferritiin, foolhape).

Kui soovite põhjalikumat arutelu oma analüüside ja terviseseisundi kohta, soovitan pöörduda perearsti või ravi koordineeriva arsti poole.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi ja ChatGPT

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Varbaluu murd või mõra

Tere,
Eile õhtul jalgpallitrennis käies sain putsakorgiga väiksele varbale viga. Panin külma peale pärast trenni. Öö möödus rahulikult. Hommikul oli jalg väikse varba juurest paistes. Käia oli raskem. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Väikese varba piirkonda saadud otsene löök (näiteks putsakorgiga) võib põhjustada nii tugeva põrutuse, luumõra kui ka varbaluu murru. Ainult enesetunde ...

Loe edasi

Verevalum silmas peale pingutust kardiotreenungul

4 päeva tagasi pingutasin kardiotreeningus ja järgmisel hommikul oli vasakus silmas suur verevalum, mis tundub täna isegi suurem kui algul. Tarvitan Xareltot. Homme on järjekordne treening. Kas see on ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Kirjelduse järgi on tegemist tõenäoliselt subkonjunktivaalse verevalumiga – see on silmavalge all olev verejooks, mis võib tekkida pärast pingutust ...

Loe edasi

Mandlioperatsioonist paranemine

Tere

Käisin 27.01.26 mandliopil, peale oppi oli verejooks ja kõrvetati kokku. 5.-7.päevadel peale oppi oli intensiivis, sest tekkis kolm verejooksu. 02.01.26 kõrvetati teist korda. Sellest ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Kõigepealt – see, mida Te kirjeldasite (korduvad verejooksud, intensiivravi, korduv kauteriseerimine), on tõesti väga hirmutav kogemus. On täiesti ...

Loe edasi

Varbaküüs

Tere!
Küüs on paksem ja rabe. Valged osad saab teha alt tuhjaks kui olen pesus kainud ja ära lõigata. Mis asi see on ja mis seda põhjustab? Teistele küüntele pole levinud. Otseselt valu ei põhjusta ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Kirjelduse järgi – küüs on paksenenud, rabe, valkjad osad saab pärast pesu „tühjaks“ puhastada ning probleem on kestnud juba umbes aasta – on kõige ...

Loe edasi

Tumenevad silmanurgad

Tere!

Umbes 8 kuud tagasi hakkasid silmanurgad muutuma tumedamaks.
Millest see võib olla tingitud, kas võiks olla mõne seesmise haigusega tegemist (nt maks vm)?
Küsimusega olen ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Mõistan Teie muret – kui muutus on tekkinud suhteliselt hiljuti ja progresseerub, siis on loomulik soov teada põhjust, mitte leppida vastusega ...

Loe edasi

kõrvavalu

Tere!
2a tagasi-Mure algas kõrvade valuga, LOR-il käidud kõrvad korras, MRT korras.Enam ei teagi, kas kõrvad valutavad või on selline rõhumistunne, ükski valuvaigisti ei aita, ka AB mitte.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Kui kõrvavalu on kestnud juba 2 aastat, LOR-arst on kõrvad korduvalt üle vaadanud ja MRT on olnud korras, siis on väga tõenäoline, et tegemist ...

Loe edasi

Midagi silmad

Olin kolm kuud Tais umbes kuu tagasi silm valutas siis läks ära nüüd on pidevalt peavalu ja kui vaadan valget seina näen nagu väike millimalllikas ujuks või lendaks ringi ühe silma ees

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Kirjeldate kahte sümptomit:

peavalu

ühe silma ees liikuv „väike millimallikas“ või ujuv kujund heledat pinda vaadates
Loe edasi

Liigeseprobleemid

Tere!

Olen 21 ja soovin küsida nõu, kuna mul tekkinud päris mitu liigeseprobleemi korraga ning ma pole kindel, kas need on omavahel kuidagi seotud.

Mõlemas õlas on Hill-Sachsi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Mõistan väga hästi Teie muret – 21-aastaselt mitme liigese probleemid korraga panevad paratamatult mõtlema, kas tegemist on millegi süsteemsega.
Loe edasi

kurgu, keele ja keelealuse punetus ja kipitus.

Kurgu, keeleotsa ja keelealuse punetus ja kipitus.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Kirjeldate pikemat aega kestnud keele, keelealuse ja kurgu punetust ning kipitust. Uuringuid on tehtud korduvalt, sh seeneanalüüs (negatiivne), ...

Loe edasi

Lööve (punetus) jlasäärel, sokikummi piirkonnas

Tere, kirjutan ja küsin nõu abikaasa nimel. Tal tuleb aastas umb 5-6 korda lööve jalasäärele, sokikummi piirkonda. Lööve tuleb ja mingil ajal kaob. See on kestnud juba aastaid. Meie perearst ei oska anda ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Korduv punetus jalasäärel sokikummi piirkonnas, mis tekib ja kaob juba aastaid, viitab enamasti kroonilisele naha või vereringega seotud probleemile, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: