Füüsise parandamine/südame treenimine 24.03.20 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere.
Nimelt on mul küsimus/küsimusi asjalikule inimesele. Olen 28 aastane noormees. Olin noores eas kõva spordimees ja nii umbes 21 aastaseni(kooli lõpp) ja samaaegselt ka suitsetasin(alustasin umbes 13 aastasena) ning samal ajal sporti ning suitsu tehes ei olnud füüsisel ja jaksamisel absoluutselt probleeme. Alates 21-22 aastaselt lõpetasin täielikult sportimise ja keskendusin tööle. Tööd olid mul kõik istuvad ning laiskus sai ka korralikult võitu, et mitte ennast liigutada. Sõin igast jama, suitsetasin veel rohkem, kui varasemalt. Viimasel aastal suitsetasin poolteist pakki päevas vahest 3 suitsu järjest ning enesetunne oli ikka jube. Olles nüüd 28 aastane, mõistsin, et niimoodi jätkates mul pikka iga pole. Viimased 3 aastat suitsetasin ikka liialt palju ja tundsin ennast õhtuti ikka jube nikotiinimäena. Nüüd olen nädal aega puhas olnud ja üritanud hakata vaikselt trenni tegema. Samas tunnen, et süda saab vist liiga tugevat põntsu sellisel treenimis viisil.(jalgrattasõit/sprint). Aga samuti on mu motiveeritus kõrge suitsu mitte teha ja parandada enda füüsist.
Mis viis oleks suitsetajast loobujale ja täielikult ebaaktiivsele inimesele parim viis enda südant ja füüsist hakkata vaikselt parandama/tõstma? Mis koormused peaksid alustuseks olema? Mõtlen just pulsi näol jne?
Ps: Paar aastat tagasi diagnoositi kõrvererõhu tõbi, võtsin aasta aega rohte, aga need tegid mu oleku ikka kehvaks ning eelmise aasta lõpus otsustas perearst ära lõpetada ravi ning soovitas jälgida enda rõhku. Lisan ka pildi enda mõõtmistest eelmise aasta lõpu poolel.
Kui palju mõjutab vererõhku ka suitsetamine? Kui suitsust loobuda ja aktiivselt treenida, kas siis need näidud kukuvad veelgi allapoole?
Lihtsa näitena võin tuua ka selle, et hakkasin ka endurorattaga metsas sõitmas käima, mis on füüsiliselt ikka väga raske, aga samas järgmine päev peale sõitu tundsin ma end super hästi, mis siis, et ükski jäse ei tahtnud liikuda. Olen täheldanud, et peale korraliku füüsist on järgmine päev nii hea enesetunne, nagu oli see mul viimati põhikoolis/kutsekoolis pidevalt, olles aktiivne.
Ühesõnaga mu keha andis märku, et midagi on valesti ning ma pidin hakkama tõsiselt mõtlema.


Mina tänan.

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere !
Rõõm lugeda, et olete hakanud sügavamalt juurdlema oma tervise ja tuleviku üle. 28 on veel väga hea tulemus. Sageli hakatakse mõtlema 40-50 aastaselt.
Mida soovitan:
1. Mõõdukus füüsilisel koormusel
2. Mitte tõsta intensiivsust, vaid koormuse kestvust
3. Kui koormusel suudate lausetaga rääkida, on koormus paras
4. Kui on kasutada aktiivsusmonitor või pulsikell, siis on abiks valem: 180- Teie vanus. St koormuspuhune pulss võiks olla 150 piires.
5. Hea koormus Teie vanuses oleks jalgrattasõit, sörkjooks kiirendustega ja reipa kõnniga vahelduvalt
6. Ausalt öelda, võiks iga päev leida aega 40-50 min liikumiseks. Saadud vaimne energia ja töövõime paranemine võimaldab teha venima kippuvad tegemised hoopis kiiremini
7. Liikumine soodustab kehatekkeste mõnuainete, endorfiinide teket. See vähendab suitsunälga
8. Suitsetamine põhjustab veresoonte kokkutõmmet jakiirenenud pulssi, see viib vererõhutõusuni
9. Suitsetamise rahakulu teate isegi väga hästi
10. Parim, mida saate ise oma tervise heaks teha on loobuda suitsetamisest
11. Kindlasti on hea tervise sammasteks ka liikumine, tervislik toiduvalik ja hea ööuni ja muidugi head suhted
iseenda ja oma lähedaste-sõpradega.

Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Rota

Tere! Kas peaksin tegema beebile rotaviiruse vaktsiini? Igal pool antakse erinevat nõu…

Huvitav on see, et minu andmete järgi saab seda Eestis tasuta alates 2014. Olen ise vaktsineeritud, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Jah, soovitan beebi rotaviiruse vastu vaktsineerida. Rotaviirus on väikelastel sage kõhulahtisuse ja oksendamise põhjustaja ning kõige suurem probleem on kiire vedelikukaotus. Raskematel ...

Loe edasi

Jõnks vasaku ribi läheduses ja siis südam jätab löögi vahele

Tere lugupeetud arst,

Mul see probleem olnud 4+ aastat juba. Täpsemalt, siis vasaku ribi alt käib nagu mingisugune jõnks/mulks läbi ja siis süda jätab löögi vahele ja teeb 1 tugevama löögi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie kirjeldus meenutab üsna tüüpiliselt südame vahelööke ehk ekstrasüstoleid. Sellisel juhul tekib üks südamelöök tavalisest varem, sellele järgneb veidi pikem paus ning järgmine normaalne ...

Loe edasi

Nahaärritus

Lööve on mõlemal käel. Kahel pool kaelal ja natukenäol. On juba nädal. Alguses oli vähem. Oli ka kokku puude tööjuures epox ehk kahekomponentsete segudega. Nende pesu vesi satus kätele ja samas nende kätega ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie kirjelduse põhjal võib lööve olla seotud tööl kasutatava epoksüvaigu ehk kahekomponentse segu või selle komponentidega. Need ained võivad põhjustada nii otsest nahaärritust kui ...

Loe edasi

Näo ja kurgu/kaelapiirkonna probleemid

Tere!

Mul on probleem kaela ja näo piirkonnas. Sümptomiteks on pidev kurguvalu, aga seda ainult ühel poolel, see on kestnud vahelduva eduga juba aasta aega, nohu jm külmetusele sarnasevaid ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

ere!

Teie kirjeldatud vaevused vajavad minu hinnangul täiendavat uurimist. Eriti oluline on asjaolu, et sümptomid on kestnud üle aasta ning kurgu-, suulae-, näo-, pea- ja kaelapiirkonna vaevused ...

Loe edasi

Punnid peenisel

Tekkis peenisele üks punn siis teine,nüüd neid kolm.vahel sügelevad,alguses on nagu punane väike laik ja siis muutub punniks ,muid kaebusi ei ole .mis punnid need on ?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Kirjelduse järgi ei ole võimalik kindlalt öelda, millega tegemist on. Peenise nahale tekkivatel punetavatel laikudel ja punnidel võib olla mitmeid põhjuseid ning õige diagnoosi jaoks ...

Loe edasi

Neerupuudulikkus

Tere! Kirjeldan olukorda: 2026.aasta kevadel uurisin oma vereproovi näitudest eGFR-i, mis oli hetkel 30,22. Sain AI abil teada, et seda näitu ei tohi ignoreerida. Oma varasemaid analüüse vaadates sain ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie kirjeldatud neerufunktsiooni langus vajab kindlasti arsti tähelepanu, kuid praeguste andmete põhjal ei ole põhjust paanikaks ega saa ka järeldada, et tegemist oleks raviveaga.
Loe edasi

Pea ringlus,tasakaaluhäired,juba pool aasta ,ravi ei ole saanud ?

TERE. Dr Sujetina kirjutas välja--- Vertimed 24 M6, see ei aita ja vererõhku alandavad rohud---aga ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie kirjeldatud olukorras ei soovita ma omal käel Vertimedi tsinnarisiini vastu vahetada. Pool aastat kestnud tasakaaluhäire ja kalduvus kukkuda vajavad 78-aastasel inimesel kõigepealt ...

Loe edasi

Biopsia leid

Tere! Koloskoopia käigus tehtud käärsoole biopsia andis järgmise vastuse: Prooprias mõõdukas krooniline infiltraat lümfotsüütidest, plasmarakkudest ja neutrofiilidest.
Kas see leid viitab mingile ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie toodud biopsiavastus kirjeldab tõepoolest käärsoole limaskestas põletikulisi muutusi. „Proopria“ ehk lamina propria on limaskesta sidekoeline kiht. Selles leitud lümfotsüüdid ja ...

Loe edasi

varvaste tuimus ja valu

jalgade valu on olnud aastaid, olen ka ravimeid saanud, kuid nüüd on uut sorti valu: valu mõlema jala varvastes, varbad on tuimad, valutavad päeval ja õhtul-öösel, tugevate valuvaigistite abil saan vahelduva ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie kirjeldatud vaevusi ei saa ainult varvaste või labajalgade „kulumisega“ seletada. Artroos võib küll põhjustada labajala ja varvaste liigeste valu, jäikust ning mõnikord turset, ...

Loe edasi

Artroosi ägenemine, pikaaegne stress ja menopaus - seosed

Tere! Olen ligi kaks aastat elanud pidevas kriisirežiimis oma suitsiidse pereliikme tõttu. Mõõdukas artroos diagnoositi mul juba varem, kolm aastat tagasi, kuid valusid oli siiani vähe. Tänavu juuni algul, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie kirjeldatud pikaajaline psühholoogiline koormus, menopausi algus, meeleolumuutused ja liigesevaevused võivad tõepoolest olla omavahel seotud. Samas ei kirjutaks ma järjest uutes ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: