ETACIZINS,KUI ABIVAHEND 03.10.05 / Perearst
Külastaja küsib:
Tere dr. M.Veskimägi.Kirjutab Teile Tatjana,kes vahel esitab küsimusi,et saada Teilt vastuseid,mida oletegi teinud ja ma südamest tänan Teid selle eest.Aga täna on mul sootuks teine küsimus,mida ehk huvitab paljusid,kes kannatavad sellise ebameeldiva seisundiga,nagu südame rütmihäirete all.Olen ise üks nendest kannatajatest,kes vaevelnud pea 20 aastat.Mind on ka kontrollinud südame-arst, aga midagi ei leidnud ja ka rütmihäired pidid olema mitte ohtlikud,andis ka ravimit,mille nimetust ma enam ei mäleta,kuna see oli väga ammu,ravim muidugi ei aidanud ja ka tagasi arsti juurde ma enam ei läinud.Kannatasin,lihtsalt.Ühel päeval,see oli umbes kuu aega tagasi,külastasin perearsti,seoses rütmihäiretega ja ta kirjutas mulle välja ETACIZINS-i 1-2 tabletti päevas.Kas Te usute või mitte,aga ta väga hästi aitas mind.Rütmihäireid küll esineb ,aga palju harvemini,kui seni oli olnud.Lugesin selle rohu infolehest-et antud rohi pole Eestis veel patenteeritud ja siit tekkis ka küsimus,Teie,kui tubli arst,mida Teie arvate selle rohu patendeerimisest Eesti turul,sest kui rohi aitab,siis miks mitte seda lasta ka patendeerida.Kas te ise olete seda rohtu välja kirjutanud ja kas olete saanud tagasisidet patsientidelt,kes seda on tarvitanud.Ma tahaks ka küsida,kui kaua seda rohtu tohib kasutada järjest,kui mul hetkel ei ole rütmihäireid ja siis taastekkivad mõne aja pärast,kas ma tohin neid ise kasutada vajaduse korral.Ma loodan, et Te saite mu segasevõitu küsimusest aru.Tean,et ei tohi rohtu kiita-aga selle rohu ees vist võtaksin küll mütsi maha.Tänan Teid veelkord ja ma ootan võimaluse korral vastust.Ilusat sügise jätku Teile ja Teie patsientidele.Tatjana,47a. Tallinnast
Arst vastas:

dr Madis Veskimägi
Perearst
Tõstamaa Tervisekeskus
Tere Tatjana !
Saan vastata järgmist. Ethacizin on tegelikult päris kaua kasutusel olnud ravim, nii 25 aastat. See tähendab, et ravim tuli kasutusele vene ajal. Seda toodetakse Lätis. Kunagine kogemus ravimist on positiivne, justnimelt rütmihäirete ravis. Ravim ei ole hetkel Eestis registreeritud, setähendab, et apteegist seda osta ei saa. Ravimit on võimalik maale tuua eritaotlusega ravimiametile, seda peaks vormistama Teie raviarst. Miks just ethacizin ei ole meie ravimiregistris registreeritud on raske öelda. Võimalik, et selle tootmisprotsess pole päris eurotasemel, uuringud on vastuolulised, toimeaine sisaldus kõigub või on registreerimine tootjafirmale lihtsalt väga kallis. Raske öelda. Igastahes ravim on väärt toimega. See pole ainult minu arvamus vaid praegu meenub mulle üks konverents, kus juhtiv rütmihäirete spetsialist Eestist kinnitas selle häid omadusi.
Natuke uurisin ravimi kohta infot PubMEdist, see on selline andmebaas kuhu koondatakse kõik meditsiinialased teadusuuringud. Selgub, et ta on oma tõhususelt võrdne verapamiiliga. Lisan koopia sellest tekstist allpool.
Ravimikasutamise kestus sõltub muidugi sajast tegurist, seda saab otsustada Teie raviarst. Päris omal käel ei tohi ravimit tarvitada.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
27 patients underwent serial electrophysiological studies by using transesophageal atrial stimulation. A-V nodal reciprocal tachycardia was documented by intracardiac electrophysiological examinations. Sustained tachycardia was induced in all the patients before drug administration. On day 4 after oral verapamil, 320 mg/day, ethmosine, 800 mg/day, and ethacizine, 150 mg/day, the patients were subjected to transesophageal atrial stimulation. An antiarrhythmic effect was regarded to be reached if the authors failed to induced sustained tachycardias again. Verapamil, ethmosine, and ethacizine were found to be beneficial in 21 (78%), 13 (48%) and 21 (78%) patients, respectively. A comparative analysis demonstrated that ethacisine was not inferior to verapamil, but ethmosine produced less effects than verapamil and ethacizine. The crossover and individual efficacy shown by each drug suggests that it is necessary to use the technique of serial testing and to choose beneficial drugs from a possibly wide range of medicaments for each patient.
Nõuanded teemal: Perearst
Rota
Tere! Kas peaksin tegema beebile rotaviiruse vaktsiini? Igal pool antakse erinevat nõu…
Huvitav on see, et minu andmete järgi saab seda Eestis tasuta alates 2014. Olen ise vaktsineeritud, ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Jah, soovitan beebi rotaviiruse vastu vaktsineerida. Rotaviirus on väikelastel sage kõhulahtisuse ja oksendamise põhjustaja ning kõige suurem probleem on kiire vedelikukaotus. Raskematel ...
Jõnks vasaku ribi läheduses ja siis südam jätab löögi vahele
Tere lugupeetud arst,
Mul see probleem olnud 4+ aastat juba. Täpsemalt, siis vasaku ribi alt käib nagu mingisugune jõnks/mulks läbi ja siis süda jätab löögi vahele ja teeb 1 tugevama löögi ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldus meenutab üsna tüüpiliselt südame vahelööke ehk ekstrasüstoleid. Sellisel juhul tekib üks südamelöök tavalisest varem, sellele järgneb veidi pikem paus ning järgmine normaalne ...
Nahaärritus
Lööve on mõlemal käel. Kahel pool kaelal ja natukenäol. On juba nädal. Alguses oli vähem. Oli ka kokku puude tööjuures epox ehk kahekomponentsete segudega. Nende pesu vesi satus kätele ja samas nende kätega ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjelduse põhjal võib lööve olla seotud tööl kasutatava epoksüvaigu ehk kahekomponentse segu või selle komponentidega. Need ained võivad põhjustada nii otsest nahaärritust kui ...
Näo ja kurgu/kaelapiirkonna probleemid
Tere!
Mul on probleem kaela ja näo piirkonnas. Sümptomiteks on pidev kurguvalu, aga seda ainult ühel poolel, see on kestnud vahelduva eduga juba aasta aega, nohu jm külmetusele sarnasevaid ...

Vastas dr Madis Veskimägi
ere!
Teie kirjeldatud vaevused vajavad minu hinnangul täiendavat uurimist. Eriti oluline on asjaolu, et sümptomid on kestnud üle aasta ning kurgu-, suulae-, näo-, pea- ja kaelapiirkonna vaevused ...
Punnid peenisel
Tekkis peenisele üks punn siis teine,nüüd neid kolm.vahel sügelevad,alguses on nagu punane väike laik ja siis muutub punniks ,muid kaebusi ei ole .mis punnid need on ?

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Kirjelduse järgi ei ole võimalik kindlalt öelda, millega tegemist on. Peenise nahale tekkivatel punetavatel laikudel ja punnidel võib olla mitmeid põhjuseid ning õige diagnoosi jaoks ...
Neerupuudulikkus
Tere! Kirjeldan olukorda: 2026.aasta kevadel uurisin oma vereproovi näitudest eGFR-i, mis oli hetkel 30,22. Sain AI abil teada, et seda näitu ei tohi ignoreerida. Oma varasemaid analüüse vaadates sain ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud neerufunktsiooni langus vajab kindlasti arsti tähelepanu, kuid praeguste andmete põhjal ei ole põhjust paanikaks ega saa ka järeldada, et tegemist oleks raviveaga.
Loe edasi
Pea ringlus,tasakaaluhäired,juba pool aasta ,ravi ei ole saanud ?
TERE. Dr Sujetina kirjutas välja--- Vertimed 24 M6, see ei aita ja vererõhku alandavad rohud---aga ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud olukorras ei soovita ma omal käel Vertimedi tsinnarisiini vastu vahetada. Pool aastat kestnud tasakaaluhäire ja kalduvus kukkuda vajavad 78-aastasel inimesel kõigepealt ...
Biopsia leid
Tere! Koloskoopia käigus tehtud käärsoole biopsia andis järgmise vastuse: Prooprias mõõdukas krooniline infiltraat lümfotsüütidest, plasmarakkudest ja neutrofiilidest.
Kas see leid viitab mingile ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie toodud biopsiavastus kirjeldab tõepoolest käärsoole limaskestas põletikulisi muutusi. „Proopria“ ehk lamina propria on limaskesta sidekoeline kiht. Selles leitud lümfotsüüdid ja ...
varvaste tuimus ja valu
jalgade valu on olnud aastaid, olen ka ravimeid saanud, kuid nüüd on uut sorti valu: valu mõlema jala varvastes, varbad on tuimad, valutavad päeval ja õhtul-öösel, tugevate valuvaigistite abil saan vahelduva ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud vaevusi ei saa ainult varvaste või labajalgade „kulumisega“ seletada. Artroos võib küll põhjustada labajala ja varvaste liigeste valu, jäikust ning mõnikord turset, ...
Artroosi ägenemine, pikaaegne stress ja menopaus - seosed
Tere! Olen ligi kaks aastat elanud pidevas kriisirežiimis oma suitsiidse pereliikme tõttu. Mõõdukas artroos diagnoositi mul juba varem, kolm aastat tagasi, kuid valusid oli siiani vähe. Tänavu juuni algul, ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie kirjeldatud pikaajaline psühholoogiline koormus, menopausi algus, meeleolumuutused ja liigesevaevused võivad tõepoolest olla omavahel seotud. Samas ei kirjutaks ma järjest uutes ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




