Rasestumine 23.03.06 / Naistehaigused

Külastaja küsib:

Tere!
Kahe aasta jooksul ei ole õnnestunud rasedaks jääda. Laparoskoopia on tehtud oktoobris, arsti sõnul on munajuhad läbitavad ja kõik korras. Olen 6 aastat tagasi põdenud klamüüdiat, trihhomonoosi ja ureaplasmat, kõik on ravitud ja siiani pole ühtegi neist haigustest ma uuesti põdenud. Emakas on veidi suunaga vasakule aga normis.
Loen, et klamüüdia võid põhjustada lastetust, küsin, kuidas ta lastetust põhjustab, kui liiteid munajuhades ei ole? On klamüüdia minu praeguse lastetuse põhjus?
Siiani on mehe arst öelnud, et tal on sperma kvaliteet üsna kehv aga ka mitte nii halb, et rasestumine oleks välistatud. Ütleb, et sellise tulemusega sperma pole midagi kiirduväärt aga loomulik lapsesaamine on 100% võimalik. Spermatosoide on rohkelt, üle 50% on terved, liikuvus hea. Endal on tehtud ka hormoonanalüüsid tsükli I ja II pooles, needki olla korras. On vaadatud ultraheliga, ka kõik ok. Ovulatsioonitestiga mõõtes mõnel kuul ovulatsioon on, mõnel mitte. Tsükkel on pikk, peale lapi kuni 44 päeva. Peale pikka arsti veenmist kirjutas ta mulle duphastoni 2 kuuks (võtsin täna viimase tableti). Tulemus on, et tsükkel on veidi lühem- 32 päeva. Arst ütles, et proovige ja muudkui proovige. Ja meie proovime ja proovime aga last ei ole. Mida ma peaksin järgmisena tegema ja kas mul oleks juba põhjust nõuda Serophenet või mõnd muud ovulatsiooni vallandavat ravimit, isegi siis, kui mõnel kuul ehk ovulatsioon ka iseenesest toimuks. Kas peaksin kuskilt võtma lisakonsultatsioone, sest mehe arsti (dr Punab) usaldan 100%
Aasta proovimise järel nimetatakse meid lastetuteks.... mis nüüd me siis kahe aastase üritamise järel oleme? Saamatud?
Kaua me siis veel peaksime proovima???? Ausalt öeldes olen proovimisest väsinud, masendunud, käega löönud. Emotsioonid on päevade alates alati väga kõrged, olen närviline, nutan. Et miks jälle nii? Kõik ümberringi rasestuvad suisa paugust... ja see ei tee tunnet, mis mind valitseb, meeldivamaks.
Mida peaksin edasi tegema?
Mida ma saaksin ise veel teha, et rasestumist tõenäolisemaks muuta.
Jutt, et stress ei soodusta rasestumist, ei vasta minu jaoks tõele. Ei stressanud ma esimene aasta midagi, olin rõõmus ja rahulik. Parim sõbranna, kes mehega lahku oli minemas, hullumas ja segaduses jäi samuti rasedaks, seega see stressifaktor on ses teemas kahtlane.
Mida soovitate? Kas tõesti on järgmine samm dr Sõritsa külastamine?