Vaktsineerimine 14.10.15 / Lasteneuroloogia

Külastaja küsib:

Tere!

Meie mure algas lapse 2 kuuseks saamisest, mil laps muutus rahutuks, magas vähe, oksendas ja jonnihood vaheldusid virisemise ja hüsteeriliste karjumistega. Õues vankriga jalutamine muutus pea võimatuks. Vähemgi lapse kussutamine või rappumine (nagu näiteks vankris), tekitas temas halva enesetunde ning tihti laps ka oksendas.

Pöördusime mitmeid kordi perearsti poole, kuid kõik sümptomid loeti gaasivalude arvele. 4kuusena saadeti meid viimaks ka lastearsti visiidile, kus tehti lapsele erinevad uuringud (vereproov, uriini-ja kakaproov, ultraheli nii kõhust kui peaajust).

Ühestki uuringust midagi olulist arstide sõnul ei leitud. Märkimisväärset oli see, et lapsel oli B12 vitamiini puudus ning hiljem mainiti, et maksanäitajad oleks võinud ka paremad olla. Laps sai kolm korda B12 vitamiini süsti ning uued vereproovid olid korras.

Kogu selle arstide juures käimisest ja süstide saamisest on muutunud nii palju, et laps on hakanud veidike rohkem magama, ei oksenda enam nii tihti, kuid meie jaoks kõige suuremaks üllatuseks on see, et nutuhood on veelgi suuremad. Nüüd röögib ta vahel keset magamist hingetult mõne minuti, vahel isegi rohkem ning magab seejärel edasi. Nutuhoode ajal on laps üleni higine, ei reageeri millelegi, ükski asend ei rahusta teda ega abi pole ka rinnaga lohutuse pakkumisest.

Tänaseks on laps 5kuune ja perearst arvab jätkuvalt, et jonn on gaasivaludest. Meie kurvastuseks selgus aga mõni päev tagasi, et teisel elukuul kui lapsel suuremad jonnihood, unetus ja oksendamine alguse sai, sai ta vaktsiini, mille säilivusaeg oli süstimise hetkeks 4kuud möödas.

Nüüdseks olen arvamusel, et lapse suured jonnihood võivad olla tingitud vaktsiinist. Kas ei või hüsteeriliste jonnihoogude taga olla neuroloogilisi probleeme, mis on tingitud vaktsineerimisest?

Ette tänades

Arst vastas:

Anu Sööt

dr Anu Sööt

Laste neuroloog

Elite Erakliinik

Tere!
Aitäh pöördumast! Selles vanuses on lastel väga sageli nutuhood, mille põhjus jääb ebaselgeks. Kui laps kasvab ja areneb hästi, siis ma nende nutuhoogude pärast ei muretseks. Kui laps saab rinda, siis pöörake tähelepanu enda toitumisele. Praegu on õige aeg ka lisatoitu hakata andma. Vaktsiiniga ma neid nutuhoogusid ei seostaks.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Lasteneuroloogia

Epilepsia ja vaktsineerimine

Tere:Kas epilepsia diagnoosiga last,kellel on ravi peal ja haigushooge ei esine tohib lasta koolis vaktsineerida HepatiitB ja difteeria-teetanuse vastu?
Tänan.

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere,
aitäh küsimast! Vakstsineerimine ei ole vastunäidustatud kui epilepsia on raviga kontrollitud.
Lugupidamisega,
dr. Anu Sööt

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: