Kas kõrge veresuhkur? 16.05.11 / Endokrinoloogia

Külastaja küsib:

Tere, mul on väga suur mure oma ema tervise pärast, lootes, et äkki Teie saate aidata, pöördungi siia, kuna perearstilt ei ole saanud ühtegi soovitust ja nõu, mida edasi teha, aga tervis halveneb iga päevaga. Probleem algas alates märtsi algusest, kui mu ema hakkas tundma, et peas miski nagu kohiseks, pea on raske ja uimane olla, eriti hulluks läheb õhtul voodisse heites, kui ta ilma validoolita keele all ei saa üldse uinuda, sest peas lihtsalt meeletult mühiseb ja oleks nagu mingid hääled ja sumin. Vahepeal paistetas ka keel üles ja keele peale tekkisid suured näsad, nii et süüa ja juua oli väga ebamugav. Perearst ei osanud selliste kaebuste kohta midagi kosta,vaid sõna otseses mõttes naeris näkku, et Teie vanuses ongi sellised tunnused normaalsed ja tegu ülemineku vaevustega. Lisan veel ka seda, et minu emal algas väga varajane menopaus juba 45a seoses suurte üleelamistega perekonnas ja need vaevused on tal ammu juba möödas. Kuna tervis paremaks ei läinud, vaid ainult hullemaks, pöördus ta uuesti perearsti poole, kes siis lõpuks lasi teha vereanalüüsi ja mõõta veresuhkru. Hommikul tühja kõhuga oli veresuhkur kohe 6,4, ilma et ema oleks eelneval õhtul ja isegi kahel päeval enne mõõtmist üldse midagi magusat söönud. Õde, kes mõõtis ja tulemusi nägi, ütles, et oi Teil on kõrge veresuhkur. Aga kui perearsti vastuvõtt tuli, naeris arst jälle näkku ja ütles, et ega see pole veel haigus! Nüüd aprillis käis ema jälle veresuhkrut mõõtmas ja jälle sama tulemus 6,4. Õde vangutab jälle pead, aga perearst sellises näitajas probleemi ei näe. Ausalt öeldes isegi mina tean, et selline näitaja pole normis, kui vähegi kirjandust uurida ja mind teeb väga vihaseks ja meeletult murelikuks selline ükskõiksus ja hoolimatus. Mai alguses käis ta uuesti arsti juures, kes arvas lõpuks siis, et äkki tegemist nina-kurgu-kõrvaarsti probleemiga, et vast mingi allergia. See arst kirjutas siis välja Nasal ninasprei, mida ta nüüd kasutab kuskil nädal, mis aga kuidagi pole leevendanud probleemi, mis asub hoopis peas. Olin nädalavahetusel emal külas ja mul oli lihtsalt valus vaadata, kuidas ta piinleb, hoiab kahe käega pead kinni, määrib igausuguseid salve, aga selline tunne, et ei saa lihtsalt enam normaalset elu elada, sest peas käib meeletu kohin ja mühin ja mingit vaikust ei teki, vaid läheb ainult iga päevaga hullemaks! Palun väga Teie arvamust, kas kõrge veresuhkur võib ka põhjustada selliseid sümptomeid ja kuidas tuleks edasi toimida? Perearst ju ei näe üldse mingit probleemi, et inimene juba peaaegu 3 kuud normaalset elu elada ei saa ja veresuhkur ka igati normis tema arust, palun öelge, isegi kui Teie ei näe ka siin probeemi, mis kuulub teie valdkonda, siis kuhu ometi tuleks pöörduda sellise murega, et ema saaks õige arsti abi, mis võib põhjustada peaga selliseid probleeme, mis ainult süvenevad. Kas võib siiski olla tegemist endokrinoloogilise probleemiga? Kuhu peaks pöörduma, sest perearstilt ta mingit abi ei saa ja ei hakkagi saama. Jään väga Teie vastust ootama! Väga murelik tütar M.

Arst vastas:

dr Anu Ambos

Endokrinoloog

SA PERH Mustamäe korpus

Tere!
Veresuhkru kohaprealt ei ole Teie perearst hoolimatu - tal ongi lihtsalt sulaõigus. Veresuhkur 6,4 mmol/l on üle normi, kuid suhkurtõve diagnoosimiseks ja ravi alustamiseks on selline väärtus liiga madal. Selleks, et diagnoosida suhkurtõbe, peab veresuhkur vähemalt kahel erineval päeval tühja kõhuga veeniverest määratuna olema üle 7 mmol/l. Küll näitab veresuhkru vähene tõus Teie emal teatavat eelsoodumust suhkurtõve kujunemiseks tulevikus ja vähemalt kord aastas oleks mõistlik edaspidi suhkrut kontrollida.
Minimaalne veresuhkru tõus ei põhjusta kindlasti Teie emal esinevaid vaevusi ja mingi endokriinhaiguse esinemine on samuti vähetõenäoline. Kui peas esineb lisaheli (nn. kohin kõrvades), oleks mõistlik pöörduda igaks juhuks neuroloogi ja kõrvaarsti poole. Kontrollida tuleb ka vererõhku (ka kõrge vererõhk võib mõnikord kohinat põhjustada).Vanematel inimestel esineb sklerootilisi muutusi sisekõrvas ja sellega võib kaasneda ka kuulmise langus. 52-aastaelt on selleks siiski ehk veidi vara. Teine võimalus oleks mingi ajuprobleem ja siin saab vajalikud uuringud korraldada närviarst.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Kas see arutelu oli kasulik?