LADA? 10.02.26 / Endokrinoloogia

Külastaja küsib:

Tere!
Tuleb pikk kiri, sest üritan võimalikult palju infot anda.

Olen 39-aastane ning mul on 5 last, viimasest sünnitusest on möödas peaaegu 3 kuud. Kõikide raseduste ajal on mul olnud rasedusdiabeet. Esimese raseduse ajal aastal 2011 oli see üsna klassikaline - algas 2.trimestri lõpus, üldjuhul piisas toitumisest, aga igaks juhuks oli ka lühitoimeline insuliin, mida pidin vajadusel 1-2 ühikut süstima. Teise raseduse ajal (sünnitasin veebruaris 2015) oli üsna sama, selle erinevusega, et polnud isegi insuliini määratud. Ülejäänud kolme raseduse ajal (2022,2023 ja 2025) algas rasedusdiabeet vara, 1.trimestril ning NovoRapid määrati enne 20.rasedusnädalat. Seda süstisin alguses vähem ja mitte iga toidu juurde, aga üsna ruttu oli vaja iga toidukorra kõrval, kuni 9 ühikut ning ka selle kogusega ei püsinud veresuhkrud alati normis. Viimase raseduse ajal umbes 25.nädala paiku lisati ka pikatoimeline Tresiba, alguses 6 ühikut hommikuti ning kogus ajapikku suurenes 8 ühikuni. Pikatoimelise lisamine aitas küll veresuhkruid paremini kontrolli alla saada lühitoimelisega ning lühitoimelise annused vähenesid mõne ühiku võrra, aga päris heaks ma oma näitusid läbivalt ei saanudki.

Peale sünnitusi olen ma oma veresuhkruid jälginud üsna kaootiliselt. Enamasti siis olen mõõtnud, kui olen tundnud ennast imelikult, näiteks ärganud meeletu joogijanuga. Enamasti on siis veresuhkur mööda olnud ka. Ekstreemseim näide on umbes 1,5 kuud peale neljandat sünnitust, kui ärkasin jubeda joogijanuga hommikul ning veresuhkur oli 9,3 (3 korda mõõtsin ja väärtused olid vahemikus 9,2-9,4). Muudel janukordadel on õnneks tühja kõhu veresuhkur madalam olnud, isegi kui on olnud normist kõrgem ja nii vähe kui ma normaalse enesetunde juures mõõtnud olen, siis on korras. Aeg-ajalt on olnud perioode (mitte liiga sageli), kus olen tundnud, et veresuhkur viskab vimkasid (glükomeeter on kinnitanud), siis on perearst mõõtnud paastuveresuhkrut ja HbA1C, aga need on olnud korras. Edasi pole suunatud.

Mõned päevad tagasi niisama uudishimust hakkasin uurima, mis üldse on terve mitteraseda inimese normaalsed veresuhkrud, sest mina tean ainult rasedusaegseid norme. Sealt edasi uurisin ChatGPT käest ka oma rasedusdiabeetide kohta ning kirjeldasin ka viimase raseduse GTTd (tehti 11.nädalal ja tulemused olid 4,9;12,2;8,7). Alguses ma võtsin AI-lt saadud infot mitte väga tõsiselt, sest ta pole ju arst ja andmete esitlemine oli väga dramaatiline. Ta väitis, et kõikide raseduste aegne gestatsioonidiabeet, neist kolme viimase ajal enne 20.nädalat (minul siis 1.trimestrist juba) ja insuliini süstimine ei kõla tavapärase rasedusdiabeedina ega ka insuliiniresistentsusena, vaid pigem insuliinipuudulikkusena ja algava LADAna. Seda kinnitavat ka GTT “kõver” ning perekonnaanamnees (mu isa sai 1.tüübi diabeedi diagnoosi 47-aastasena ketoatsidoosiga haiglasse sattudes, kellelgi teisel perekonnas diabeeti pole olnud). Natuke aega ma seedisin seda infot ning siis meenus, et 2016 aasta juunis teisel põhjusel endokrinoloogi juures käies kurtsin ma ka ühte veresuhkru anomaalia episoodi umbes aasta peale sünnitust. Tookord endokrinoloog lasi lisaks muudele verenäitudele mõõta ka paastuveresuhkrut, insuliini, C-peptiidi ja HbA1C.
Nende tulemused olid:
Paastuveresuhkur 4,0 mmol/l
Insuliin <2,00 mIU/l (normivahemik <29,1 mIU/l)
C-peptiid 200 pmol/l (normivahemik 298-2350)
HbA1C 4,9%
Tookord tulemustest andis mulle teada endokrinoloogi õde ning tema ütles, et kõik on korras peale paari muu asja, mille tarbeks hakkasin võtma vitamiine. Ma järeldasin, et ju siis need asjad on ka korras, kuigi märkasin küll, et C-peptiid on normivahemikust allpool.

Kuna ChatGPT-lt saadud info ehmatas mind pisut ära, siis olen nüüd ise ka rohkem oma veresuhkruid mõõtnud, kuigi enesetundest otseselt halba pole märganud enam eriti (ülitugevad januhood on, aga pigem harva, mitte pidevalt). Hommikused tühja kõhu näidud on mul korras ja päeva esimeses pooles on ka näidud enam-vähem. Hullemaks läheb päeva teises pooles. Näiteks eilne õhtusöök oli pasta ahjus röstitud köögiviljadega (süsivesikuid umbes 42g, rasva ja valku kumbagi umbes 12g) - 60 minutit hiljem 8,3; 90 minutit hiljem 9,9 ja 120 minutit hiljem 9,3.
Mõned päevad tagasi sõin komme, siis oli 15 minutit hiljem 7,5; 60 minutit hiljem 9,8; 90 minutit hiljem 9,8 ja 120 minutit hiljem ka 9,8. Snickersi-järgselt (umbes 60g süsivesikuid) oli maksimum 90 minutit hiljem ja see oli 11; 2 tunni möödudes oli 9,4 ning 2,5 tundi peale söömist 7,3.

Endokrinoloogi juurde on mul aeg kirjas, aga sinnani on ligi kuu ning senikaua pean “praadima”. Tean, et kirja põhjal ei ole võimalik diagnoosi panna, aga kui reaalne tundub ChatGPT pakutud LADA? Lisaks, kas 2016 suvel antud proovi tulemused olid siis normis või oleks pidanud juba siis neile tähelepanu pöörama? Kas C-peptiid võib mittehaiguslikul põhjusel ka paastuveres olla alla normi nii, et tegelikult on kõik korras ja näiteks nüüd proovi korrates on tulemus referentsvahemikus?

Väga vastust oodates ja suur aitäh juba ette!

Arst vastas:

dr Anu Ambos

Endokrinoloog

SA PERH Mustamäe korpus

Tere!
Tunnen Teile sügavalt kaasa - ausalt. Olete üks AI ohvreid ja Teie meili lugedes võib aru saada, miks terviseärevus on muutunud probleemiks. ChatGPT-d ei saa vastutusele ka võtta, et ta Teid nüüd on "praadima" pannud. Soovitan tõsiselt AI-ga suhtlemisel pausi pidada!
LADA diagnoosimisel on üks kindel kriteerium - positiivsed peavad olema spetsiifilised kõhunäärme vastased antikehad. Veresuhkrute alusel LADA diagnoos ei päde. Kodus Snickersiga suhkrukoormustesti teha ei saa - tulemused pole adekvaatselt tõlgendatavad ja on diagnoosimisel väärtusetud. Ka C-peptiidi määramine pole diabeedi diagnoosimisel kriteeriumiks ega aita ka diabeedi erinevaid alavorme eristada.
Minu soojad soovitused on järgmised:
1. Magusat võiks jõudumööda vältida. Rämpsmagusast nagu kommid või Snickers tasuks üldse hoiduda. 2. Jälgida kehakaalu ja ülekaalu esinemisel püüda kaal normi saada. 3. Järgida üldiseid tervisliku toitumise ja elustiili soovitusi. 4. Pidada eelseisval visiidil endokrinoloogiga nõu ja kuna isal on olnud 1. tüüpi diabeet, võiks siis kõhunäärme vastased antikehad ehk määrata.
Rasedusaegne diabeet näitab, et edasises elus on 2. tüüpi diabeedi risk päris suur ja tervislik eluviis võiks selle riski realiseerumist kui mitte päriselt ära hoida, siis vähemalt edasi lükata. Rasedusdiabeedi ja 1. tüüpi diabeedi riski osas ühest seisukohta ei ole.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Kas see arutelu oli kasulik?