Neerukividest annab märku meeletu valu

Neerukividest annab märku meeletu valu Uroloog Margus Krabi koos õendustöö koordinaator Jelena Väliga näitavad neerukivi operatsiooniks vajalikke instrumente.

Eestlastel põhjustavad neerukivisid peamiselt ainevahetushäired ja ühekülgne toitumine, liigne liha ja sool ning vähene vedeliku tarbimine. Neerukivid võivad kehas püsida aastaid, ilma et need endast märku annaks.

Neerukivid tekivad neerudes uriinis leiduvate soolade sadestumisel erinevatel põhjustel. «Need võivad tulla ainevahetushäiretest, kaasuvatest haigustest, ühekülgsest ja valest toitumisest, pidevast vedelikupuudusest,» loetles Põhja-Eesti regionaalhaigla uroloog Margus Krabi Postimees Tervisele. Lisaks sellele leidub ka geograafilisi ja keskkondlikke faktoreid, näiteks liigne kuumus või liiga kaltsiumirikaste toiduainete tarbimine, samuti infektsioon.


Eesti vees või kliimas selliseid tegureid ei leidu, mis massiliselt neerukivisid põhjustaks. Uroloogi sõnul on siinsetel patsientidel kõige sagedasem neerukivitõve põhjus toitumuslikud häired, näiteks liigne kaltsiumsoolade ladestumine, mis tuleneb kas ainevahetuse eripärast või vähesest vedelikutarbimisest. Tihti soodustab neerukivide teket ka liigne loomse valgu tarvitamine või inimese ülekaal. 

Neerukivide ennetamiseks ja nende uuesti tekkimise vältimiseks on oluline piisavalt vedelikku tarbida, sest vesi uhub neerudest kõik ebavajaliku välja. Krabi sõnul ei ole võimalik ette kirjutada õiget vedelikukogust, mida inimene peaks päevas tarbima. Vedelikutarbimine sõltub kehakaalust, füüsilisest aktiivsusest, toidust, kliimast ja paljudest muudest teguritest.

Uroloog soovitas jälgida kehast väljuva vedeliku kogust. «Kui uriin on hele ja läbipaistev, on vedelikku tarbitud piisavalt. Tumedam uriin näitab aga selget vedelikupuudust,» rääkis ta.

Ühekülgne ja vale toitumine jätab keha kas vajalike ainete puudusesse või vastupidi, ladestab neerudesse liialt soolasid. Neerukivitõve tekkimist soodustab üleliigse soola, proteiini, kaltsiumi, sulfaatide ja fosfaatide tarbimine. Kaltsiumi puhul ei saa aga öelda, et seda peaks toidus vähendama. Toitumine peab olema tasakaalustatud. Kivide lahustumist soodustavad ja uriini normaalset happelisuse taset hoiavad piisav vedeliku tarbimine, tsitruseliste, magneesiumi ja kiudaine saamine toidust.

Enamasti lahustuvadki kivid organismis ise ja väiksemad tükid väljuvad koos uriiniga. «Kui kivi leitakse neerudes juhuslikult ja see kaebusi ei põhjusta, siis seda eemaldama ei pea. Erandiks on erialad, kus valuhoo kätte sattumine ei ole aktsepteeritav, näiteks piloodid või eriväelased,» rääkis Krabi. 

Kui kivi kasvab märgatavalt, põhjustab põletikku või kukub kusejuhasse, tuleb see arsti sõnul kindlasti eemaldada.

Neerukivitõbi annab endast märku tugeva ning väljakannatamatu külje- ja keskkõhuvaluga. Muidu võib kivi neerus segamatult seista ja kasvada, nii et inimene seda üldse ei tunne. Valu tekib, kui kivi liigub mööda kusejuha gravitatsiooni mõjul alla, jääb seal kuskile kinni ja blokeerib kusejuha.

Kivide eemaldamiseks võib sõltuvalt nende kõvadusest, asukohast ja koostisest kasutada erinevaid võimalusi. «Kehavälise kivipurustusmeetodi puhul otsitakse ultraheli või röntgeni abil neerukivi üles ja fokuseeritud lööklaine purustab selle,» selgitas Krabi. Selle operatsiooni puhul ei tehta inimesele narkoosi.

Teised meetodid on kirurgilised ja patsient pannakse enamasti üldnarkoosi alla. Esimesel juhul viiakse läbi naha väikese ava kaudu otse neeru videokaameraga ühendatud instrument, millega on võimalik kivi purustada ja eemaldada. Teisel juhul pääsetakse kivini põie ja kusejuha kaudu. Lahtisi operatsioone neerukivide eemaldamiseks ei tehta uroloogi kinnitusel enam peaaegu üldse.

Loe pikemalt Postimees Tervisest.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada