Osteoporoosi saab ennetada, diagnoosida ja ravida

Osteoporoos on krooniline süsteemne skeletihaigus, mida iseloomustab luumassi vähenemine, mineraalainesisalduse langus. Sellega suureneb luukoe haprus ja väheneb vastupanuvõime suurematele või väiksematele traumadele - kasvab risk saada luumurd.

Teema on maailmas viimastel aastakümnetel aktuaalne, põhjuseks eluea pikenemine ja paranenud diagnoosi- ja ravivõimalused. 150 aastat tagasi oli eluiga lühem ja inimene ei jõudnudki osteoporoosiriski ealise piirini.

Tegu on enamasti naiste haigusega, mis ei tähenda, et see ei tabaks mehi.

Kõige suurem riskigrupp on perimenopausaalses ja postmenopausaalses eas naised.

Inimesi huvitab, kuidas vältida ja ära hoida luuhõrenemist?

Tasub eristada tegureid, mida ei saa ise mõjutada ja neid, mida saab mõjutada. Inimene ei saa muuta oma sugu. Naiste tervis sõltub munasarja hormoonide aktiivsusest. On teada, et munasarjade toodetud östrogeenid kaitsevad luukude mineraalainesisalduse vähenemise eest ja naised on seetõttu pärast menopausi eriti disponeeritud luukoe kiirenenud vähenemisele. Ohus on ka need naised, kellel menstruaaltsükkel on ebaregulaarne ja kellel on östrogeenipuudus.

Tüsed ja tugevad inimesed on vähem ohustatud osteoporoosist, sest suurema lihasmassiga skelett on tugevam. Sestap on ka meestel luustik tugevam kui naistel.

Tähtis mõjutatav tegur juba sündimisest peale on toit. Luukude on orgaaniline aine, mis pidevalt uueneb. Skeleti ülesehitus algab juba lapseeas, jätkub puberteedieas, mil kasv kõige intensiivsem. Tippluumass saavutatakse umbes 30. eluaastaks. Arvatakse, et luu massi kujunemine on kuni 80% geneetiliselt määratud. Siiski saab elustiili, eluviisi ja igapäevaste harjumustegaluustikku tugevdada. Suitsetamine, liigne kohvi ja alkoholi tarbimine, istuv eluviis mõjutavad, kas inimene saavutab maksimaalse luutiheduse kasvuperioodi lõpuks või mitte.

Vähene kehaline aktiivsus, värskes õhus ja päikese käes viibimine, väike piimasaaduste osakaal toidus avaldab toimet, sest kasvueas võib tekkida lihtsalt kaltsiumipuudus ja luu mineraliseerumine ei ole piisav, tippluutihedus jääb madalamaks. Viimase kümne aasta mure on neidude toitumishälbed ideaalfiguuri saavutamisel.

Negatiivselt mõjuvad ka kroonilised haigused ja mõned ravimid, millel luumassi vähenemise kõrvalmõju.

Viimasel ajal püütakse inimesi teavitada, et tervislike eluviisidega ise kaasa aidata osteoporoosi ennetamisele. Mida tugevama luumassiga läheb inimene elu teise poolde, seda väiksem on luumurdude oht peale viiekümnendat eluaastat.

Osteoporoosist tingitud sagedasemad tüüpislised luumurdude kohad onreieluukaela piirkond, randmepiirkond ja lülikehad. Luumurd võib olla esmaseks hiilivalt kulgenud osteoporoosi väljenduseks 40-50stel naistel. Need naised peaksid luu tihedust kontrollima.

Muret tekitavad ka osteoporootilised lülisamba murrud - luutiheduse languse ja luukoe hapruse tõttu vajub madalamaks mõni selgroolüli ja põhjustab valu. Võimalik küürselgsus langetab elu kvaiteeti ja toob kaasa kroonilisi vaevusi.

Üle 70aastastel, aga ka noorematel ei ole välistatud rasked reieluukaela murrud. Kuni 20% reieluukaelaluumurdudest lõpeb esimesel aastal surmaga. Selle luumurruga langeb oluliselt elukvaliteet. Kes jäävad elama, vajavad pikaajalist haiglaravi, liigeseproteesimist või muud kirurgilist manipulatsiooni, lisaks taastusravi, hooldust ja ravimeid. Osteoporoosist tingitud luumurdude ravi maksumus hõlmab nii statsionaarse ravi, töövõimetuse kui ka järelravi ja hoolduskulud.

Eestis maksab luumurdude ravi arvutuste kohaselt,
reieluu proksimaalne murd:

  • mittekirurgiline ravi 8000 krooni,
  • kirurgiline ravi 10000-14000 krooni

lülisamba murd:

  • mittekirurgiline ravi 5000 krooni
  • kirurgiline ravi 32000 krooni

Eestis diagnoositakse aastas umbes 12 000 esmast murdu. See on keskmiselt 50 miljonit krooni.

Inimesele, ta lähedastele, perekonnale ja ühiskonnale tulevad ennetavad meetodid palju valutumad, odavamad, kui võidelda tagajärgede ja tüsistustega.

Eestis saab osteoporoosi kaasaegselt diagnoosida, määrata luu mineraalaine sisaldust ja luu tihedust kaasaegse aparaadi densitomeetriga. Kindlate näitajate alusel hindame, kas luu tihedus on normis, mõnevõrra langenud või on tegu osteoporoosiga. Kui inimene tuleb luutihedust mõõtma, siis arvuti võrdleb antud tulemust nn etaloniga (tippluumass 30-35 aastatel terve luumassiga inimesel) ja arvutab kõikumise võrreldes normiga. Vastavalt tulemusele annab arst soovitusi. Esmalt tervisliku eluviisi valemi. Teadlikult tuleb üle vaadata oma menüü, kas on piisavalt kaltsuimi. Vajadusel manusatatakse kaltsiumpreparaate ja d-vitamiini, mis on oluline kaltsiumi imendumiseks sooles. D-vitamiini peamine allikas on päike. Luu on elus kude, mis pidevalt uueneb ja vajab toitu.

Uue luumurru riski vähendab ravi oluliselt. Tänapäeval on tõhusad kaasaegsed ravimid, mida kasutatakse osteoporoosi raviks ja ennetamiseks. Kunagi ei ole liiga vara alustada ennetust, ja kunagi ei ole liiga hilja alustada raviga.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada