Uus sõna osteoporoosi ravis

Osteoporoosist ehk luuhõresustõvest on kogu maailmas viimasel ajal palju räägitud. Luude hõrenemine kimbutab vägagi paljusid. Sestap - kordamine on tarkuse ema, ikka ja tänagi.


Osteoporoosist ehk luuhõresustõvest on kogu maailmas viimasel ajal palju räägitud. Luude hõrenemine kimbutab vägagi paljusid. Sestap - kordamine on tarkuse ema, ikka ja tänagi.


Osteoporoos on luukoe massi ja tiheduse vähenemine. Luud uuenevad pidevalt, esmalt vana luukude imendub ja selle asemel moodustub uus. Osteoporoosi korral on tasakaal rikutud: luukoe imendumine on kiirenenud, misjärel luud muutuvad poorsemaks, hõredamaks ja seega vastuvõtlikumaks luumurdudele. Luuhõrenemine kui haigus kimbutab nii mehi kui naisi, kuid eriti naisterahvaid postmenopausi ajal.

Tasub teada, et viimastel aastatel on küllaltki palju uuritud kõnealuse, elanikkonda üha enam kimbutava haiguse ravivõimalusi ja teadus pakub täiendavaid lahendusi osteoporoosi raviks.


Kuidas osteoporoosi efektiivselt ravida?

Pikaajalised uuringud on esile toonud mitu konkreetset vitamiini, mineraalainet ja mikroelementi, mille piisav kogus organismis aitab luuhõrenemisprotsessi pidurdada ja ravida. Tõestatud on ka, et naistel enamlevinud luuhõrenemisprotsessi vallandavat tegurit, naissuguhormooni östrogeeni vähenemist vanemas eas on võimalik ravida.


Mis ained on eriti vajalikud ja kuidas need aitavad?

Kõige olulisem on muidugi kaltsium, mida leidub luudes kõige rohkem. Suurenenud kaltsiumikadu organismist põhjustab luu tiheduse ja seega ka koormustele vastupanu kiiret vähenemist. Nõnda kasutataksegi kaltsiumi enamiku ravipreparaatide põhikomponendina.

Kaltsium üksikkomponendina imendub seedetraktist väga vähesel määral. Seetõttu soovitavad paljud koolkonnad manustada suuri kaltsiumikoguseid: ööpäevas 1200-1500 mg ja enamgi.

Vajaliku kaasuva komponendina on kasutusel D-vitamiin. D-vitamiin tagab kaltsiumi imendumise seedetraktist ja selle tagasiimendumise neerutuubulitest.


Tuntuim tõde

Üldtuntud tõde on, et organismis imenduvad ainult lahustunud ühendid. Kirjanduse andmeil on seejuures oluline arvestada, et 40 protsendil peamisest sihtrühmast - postmenopausis naisterahvastest - on maohappesus nooremaealiste omaga võrreldes märgatavalt vähenenud. Siinkohal on suur vahe, milliste sooladena me manustame kaltsiumi. Kaltsium tsitraatsoolana imendub maomahla alahappesuse korral mitmeid kordi paremini kui kaltsiumkarbonaat. Kaltsiumtsitraadi piisav ööpäevane kogus on 250-500 mg.


Lisaks tingimata boori

Uuemad uuringud näitavad, et D-vitamiin ei imendu ka ise sugugi hästi ilma mikroelement boori juuresolekuta, seetõttu jääb küsitavaks D- vitamiini toimivus kaltsiumi toetamisel, kui samaaegselt ei manustata boori. Boor suurendab oluliselt D-vitamiini imendumist organismis.

Mõningate erialaarstide hinnangul ei omastata D-vitamiini ilma boori osaluseta üldse. Samuti on selgunud, et boori manustamata ei saa ka kaltsium piisavalt imenduda. Kujuneb välja loogiline ahel: boor-D-vitamiin-kaltsium.

Just boor on väga oluline naissuguhormoonide östrogeenide tekkes. Östrogeenid omakorda säilitavad naiselikkust ning on omaette ravimina kasutusel osteoporoosi profülaktikas.


Magneesium ja K-vitamiin

Magneesium osaleb paljudes luus toimuvates biokeemilistes protsessides ja aitab kaasa kaltsiumi ning

D-vitamiini omastamisele. Normaalse imendumise ja omastamise seisukohast on vajalik magneesiumi ja kaltsiumi suhe dieedis 1:2. Magneesiumi leidub meie toidus palju vähem kui kaltsiumi, seetõttu ei ole liigne seda täiendavalt manustada.

Uuringud on näidanud, et osteoporoosihaigete organismis on ainult 36%
K-vitamiini, võrreldes tervete samaealistega. Teistest uuringutest on selgunud, et K-vitamiini manustamine kiirendab luumurdude kinnikasvamist. Tugev luumaatriks moodustub ainult K-vitamiini manulusel.


Et kaltsium kehast ei kaoks

K-vitamiin, nagu ka D-vitamiin, vähendab kaltsiumi väljutamist neerude kaudu väga oluliselt. Erinevate allikate andmetel väheneb K-vitamiini osalusel kaltsiumi väljutamine neerudest kuni 50%. Seega on igati kohane K-vitamiini väga väikeste koguste sissevõtmine suu kaudu osteoporoosi ravi käigus (väikeste annuste korral ei ohusta kasutajat ka K-vitamiini teine toime - verehüübimisprotsesside soodustamine).


Räni toeks

Viimase aja loomkatsed on näidanud, et ka räni soodustab luustumisprotsesse ja sidekoe arengut. Räni soodustab liigeskõhrede teket, glükosamiinide ja mineraalide sisaldust neis, aitab koos kaltsiumiga vältida osteoporoosi ja soodustab luumurdude paranemist. Luumurdude kokkukasvamise ajal suureneb ränisisaldus selles piirkonnas 50 (!) korda. Räni soodustab esmase luukoe mineralisatsiooni. Palju leidub räni osjataimes, mille preparaadina seda ka tavaliselt manustatakse.

Räniühendite ainevahetuseks on omakorda vajalik kolme elemendi kompleks, s.o. magneesiumi, kaltsiumi ja räni triaad. On selgunud, et need elemendid soodustavad vastastikku üksteise imendumist ja toimet.


Ennetuseks tsink

Ka tsink on kaudselt oluline luuhõrenemise ennetamisel. On välja selgitatud, et tsink tõhustab D-vitamiini biokeemilist toimet. Kui tsinki leidub toidus vähe (ja nii see meie toidus on), muutub sarvaine koostis (tekib parakeratoos).

Lõpuks: ka mangaan on vajalik luude moodustumiseks. Mangaani vähesusel tekib katseloomadel tõsine haigus - toruluude moondumine (väntjalgsus).


Ühenduses on jõud

Tavaliselt kasutatakse osteoporoosi profülaktikas ainult kaltsiumkarbonaati ja D-vitamiini sisaldavaid preparaate. Luukoe teket soodustav mitmekomponendiline kombinatsioon on organismile soodsam, sest ühendid toetavad ja võimendavad vastastikku üksteise toimet. Selle tulemusena võib kasutada igaüht neist väiksemas annuses ja kõrvaltoimete oht väheneb.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada