psühhoterapeut 22.05.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Lp. dr.Küünarpuu,
pärast ema surma on minu niigi ebastabiilse närvikavaga isa muutunud lausa väljakannatamatuks. Ta on oma reaktsioonides pidurdamatu, hoiakutes süüdistav ning ülekohtune. Olen korduvalt vihjanud ja ka otse öelnud talle, et ta vajab viivitamatult lisaks medikamentoossele ravile (6.kuu cipramili ravi)professionaalset abi - nõustamist psühhoterapeudilt. Aga see on nagu hane selga vesi. Kuidas viia selline inimene nii kaugele, et ta vähemalt aru saaks et tahame teda aidata?

ette tänades,
murelik ja väsinud tütar

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!

See on kõige raskem ülesanne. Veenda kedagi, et Teil on head kavatsused ja soov aidata, kui tollel inimesel enal puudub vähimgi soov, et teda aidataks. Vägisi ei saa kedagi aidata. Ja kas see, mida Te taotlete, on tema jaoks üldsegi abi. See on kindlasti abi Teie seisukohast võttes. Aga mis oleks sellele inimesele abiks, me ju ei tea. Kas Teie teate? Kas temalt saaks küsida? Küsida seda, mis teda antud olukorras kõige enam aitaks? Ja mis suhtes ta tahaks abi saada? Teie jaoks oleks kindlasti abiks, et ta ei oleks enam närviline ja ei teeks asju, mida Te kirjeldate. Mis asja suhtes aga tema ise tahaks abi saada? Teie ja tema soovid abi suhtes ei tarvitse ühesugused olla. Ja me saame inimest ikkagi aidata asjus, mille suhtes ta tahab abi saada. Eks ole? Kui me pisut vaatenurka muudame, vaatame tema silme läbi siis me saaksime ehk teada (näiteks) et ta sooviks abi saada selles, et teie talle nii pinda ei käiks (näiteks). Või midagi muud.

Katsuge siiski uurida, mis asjus ta abi võiks vajada ja kes võiks olla see, kes teda saaks selles asjas aidata. Või tehke talle ettepanek minna seda kellegi juurde arutama. Et aru saada, milles ta abi vajab ja kas ta tegelikult üldse vajabki abi ja kellelt, kui ta peaks siiski mingit abi vajama.

Jõudu soovides,
HK

PS. Ma ei ole arst, seega lühendi dr. kasutamine minu nime ees ei ole õigustatud ja äkki solvab mõnd tõelist dr.-i! :-)) . Mul ei ole ka dr.-i kraadi.

HK

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Hüperaktiivne laps

Tere!

Olen tõeliselt mures oma lapse pärast. Laps on 8 aastane ja käib teises klassis. Ta on püsimatu ja paras rahmeldis. Ta ei saa kuidagi hakkama näiteks selliste asjadega, et päevikusse ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Abiks lastevanematele ja pedagoogidele on kirjutatud raamat: "Hüperaktiivne laps". Ma ei arva, et Teie laps hüperaktiivne on, kuid lapsega oskuslikumaks käitumiseks saate sealt kindlasti häid ...

Loe edasi

Kuidas mõista...

"Võta inimest sellisena, nagu ta on...". Aga kui abikaasad on kooselu jooksul teinud teineteisele palju haiget, kuhjunud probleeme pole olnud võimalik lahendada (mees ei taha), iseloomud on muutunud jne. ...

Vastas dr Harri Küünarpuu

Tere!

Ma ei tea, mis konkreetselt see psühhoterapeut selle fraasiga teie puhul silmas pidas. Ma arvan, et paljud inimesed arvavad nii teist kui ennast põhjalikult tundvat, kuid üsna pea selgub, ...

Loe edasi

Sõltuvus?

Tere!

Kuidas vabaneda sõltuvusest teise inimese suhtes? Tunnen, et meie suhted

on karile jooksnud, puudub kindlustunne, ma ei või oma elukaaslase peale

iialgi loota, ...

Vastas dr Harri Küünarpuu

Tere!



Ma kardan, et Teie kiri on liiga lühike selleks, et vastata nii olulisele küsimusele. Pakun Teile kaht võimalust: kirjutage siia pikemalt ja ehk saab siis midagi mõtelda ...

Loe edasi

hasartmängimine

Tere!



Sooviksin teavet, kuidas toetada hasartmängusõltuvuses täiskasvanut. Kuidas hinnata tema sõltuvusastet? Millal, kuidas ja kas üldse saab teine inimene aidata?

Vastas dr Elen Kihl

Hasartmängu sõltuvust saate hinnata, kui proovite vastata järgnevatele küsimustele.

1. Kas ta mängib nii kaua, kuni kogu kaasas olnud raha on otsas, kuigi ei ei planeerinud seda teha?

Loe edasi

Mängurlus

Tere!

Olen mures ühe oma lähedase inimese pärast, kes käib kasiinodes mängimas. Mind huvitab selline asi, et kas neid inimesi, kes on enda jaoks mängupõrgud avastanud on võimalik üleüldse aidata? ...

Vastas dr Katri-Evelin Esop

Mängurlus on üks sõltuvuse erivorme. Suurte kaotuste vältimiseks ja ebakohase käitumise vähendamiseks soovitan pöörduda psühhoterapeut Elen Kihli poole Psühholoogilise Nõustamise Keskuses SENSUS (Kitsas ...

Loe edasi

haiguslik hasartmängukirg

Kuhu või kelle poole pöörduda (soovitavalt Tallinnas) haigusliku hasartmängukire osas abi saamiseks?

Ette tänades!

Vastas dr Katri-Evelin Esop

Esimene ja tasuta valik oleks kindlasti Tallinna Psühhiaatriakliinik, kus võtavad vastu nii psühholoogid, psühhoterapeudid kui psühhiaatrid. Spetsialistidest soovitan Teile aga psühhoterapeut Elen Kihli, ...

Loe edasi

depressioon

Tere! Kas depressiooni tunnuseks voib olla tugev ja pidev sudame kloppimine ja pidev arritatud olek? Samas ka nahakipitus

Kui millegagi tegeledes ...

Vastas dr Katri-Evelin Esop

Kirjeldatud sümptomid võivad olla depressiooni tunnusteks, kuid täpsema diagnoosi panemiseks tuleks uurida ka teisi olemasolevaid probleeme (näiteks mõni ärevushäire). Alles seejärel saab määrata kohase ...

Loe edasi

nõustamine interneti teel

Tere,



kas eestis on psühholooge kes nõuastavad patsiente interneti teel (e-mail, jututuba vms) ? Pean silmas veidi pikemaid ja põhjalikumaid konsultatsioone kui kliinik.ee -s küsimustele ...

Vastas dr Katri-Evelin Esop

Kahjuks pole individuaalne psühhoteraapia interneti teel võimalik. Palju informatsiooni saab terapeut ka inimese spontaansetest vastustest, välimusest mitteverbaalsest sõnumist. Internetis pole seda kahjuks ...

Loe edasi

mängusõltuvus

kuidas aidata inimest kes soovib vabaneda hasartmängu sõltuvusest? mängijaks oli minu mees ja soovin käituda tema abistamisel õieti mitte tänitada liialt vaatamata suurtele kahjudele.

Vastas dr Elen Kihl

Sõltuvus hasartmängudest on psüühikahäire, mis on tuntud kui patoloogiline hasartmängimine. Seda iseloomustab võimetus kontrollida oma mängimist. Kui tekib soov minna mängima, on sellest väga raske loobuda. ...

Loe edasi

Depressioon!

Mul on 16-a.poeg,kelle käitumine teeb mulle muret.Ta ei viitsi koolis käia,kuigi saab aru,et seda peab tegema,ei viitsi isegi süüa vahest,kuigi on siiamaani olnud hea sööja.Sporti teeb ka viimasel ajal ...

Vastas dr Katri-Evelin Esop

Laste ja noorukite depressioon on oma avaldumisvormidelt samasugune kui täiskasvanutelgi. Ikka on esikohal alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine (ei naudita enam tavapäraseid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi