psühholoogia 22.01.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere! Olen 34.aastane naine, paar aastat tagasi jättis abikaasa mind 3.a.lapsega maha; põhjendusega, et ta ei oska kellegagi koos elada. Ka varem oli ta maha jätnud 2 naist ja lapsed nendega koos. Osade lastega suhtleb, osadega mitte. Meie lapsega alguses peale mahajätmist ei suhelnud, peale aastast eemalolekut leidsime koos võimaluse lapse ja tema suhtlemiseks. Siis ta väitis, et ei ela kellegagi koos, nüüd väidab, et elab. Kuna ta elab 1-toalises korteris, ei tea ma täpselt, milles asi, kuid laps ei taha enam öösiti tema juures olla. See on asja üks külg, teine probleem on selles, et mina ei suuda talle kuidagi andestada, et ta meid maha jättis. Kohati haarab mind selline viha ja samas ka teadmine, et ma ei saa enam seda asja kuidagi parandada. Viha tema vastu on kohati nii suur, et ma tunnen, et lõhken sellest. Olen kuulnud et selliseid sõltuvusseisundeid on võimalik ravida. On loomulik selline viha või tuleks midagi ette võtta? Lapse isa ka ise ei püüa olukorras normaalset lahendust leida, väites, et midagi pole minu asi ja see on tema laps ka, teeb, mis tahab,. Andke nõu!

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!



Kõigepealt sellest vihast. Viha ja kurbus mahajätmise pärast on üsna tavalised tunded. Eks mahajätmine tähendab ju miskitmoodi ka seda, et mahajätja ei pidanud jäetavat miskipärast koosolemist väärivaks. Kindlast tekitab selline tunne enesehinnangule tõsist kahju. Selle tunde peitmiseks enese ja oma teadliku mõttemaailma eest kasutatakse mitmeid erisuguseid kaitsemehhanisme. Viha tundmine mahajätja suhtes on üks võimalikke toimetulekuviise selliste raskete tunnetega, mida ka endale ei taheta sageli tunnistada. Kergem on ju kedagi teist süüdistada ja teda toimunu pärast vihata, kui et mõtelda sellele, mis selles suhtes untsu võis minna. Teisalt jällegi. Seda asja võib ka käsitleda pisut teisest vaatevinklist. Et mahajätja ei suutnud/tahtnud/osanud seda suhet arendada nõnda, et sellest asja oleks saanud. Ja nii ta, vaeseke, peab aina uut suhet otsima ja jälle otsast peale hakkama ja jälle milleski pettuma ja enesele "tulised süsa pea peale korjama" ("Kevades" vist ütles Julk-Jüri niiviisi Tootsi kohta). Vaadake, ta on ju endale nii mitmeidki kohustusi sigitatud laste näol kaela pidanud võtma ja karta on, et ta ei suuda peatuda. Ja küllap ei jää ka see uus suhe mitte viimaseks. Õieti üks õnnetu inimseloom, kes ei suuda kuidagi paigale jääda ja nautida püsivate suhete arengut ja turva. Nõnda väärib ta pigem kaasa tundmist kui vihkamist. Miks kaasa tunda inimesele, kes on teise suhtes ebaõiglaselt käitunud? Ega muud põhjust õieti ei olegi, kui et viha on selline õudselt hinge räsiv tunne, mis kõige enam rikub vihkaja meelt. Vihatavale te ei mõju ju mitte kuidagi. Sest vihatav ju eriti ei tunne seda iga päev iga minut kolmsada kuuskümmend viis päeva aastas ja nii kolm aastat järjest, nagu see Teil on kestnud. Vihatav kogeb enda vihkamist ju ainult neil lühikestel hetkedel, mil ta puutub kokku vihkajaga. Aga vihkaja on koos oma vihkamisega iga tund iga päev iga hetk. Seepärast ma mõtlengi, et kas Te ei poeaks püüdma asjadest pisut teisiti mõtelda, niimoodi, et viha asenduks mõne muu tundega? Noh, kasvõi kaastundega. Või mõistmisega. Või ... siin on palju võimalusi.



Teine asi on selles, kas ja kuidas isa lapsega tegeleb. Võimalik, et siin on osalt tegu ka Teie tunnetega lapse isa vastu, mis nii selgelt silma torkavad, et see peletab isa ka lapsega tegelemisest tagasi, kuna ta ei saa hakkama Teie tugevate vihatunnetega, kui te kohtute. Aga see on asja üks tahk kõigist paljudest. Kindlasti mõjutavad seda olukorda ka Teie endise abikaasa isiksuse iseärasused mõnesugusel viisil. Aga nende arendamine ja kujundamine ei ole ehk küll enam Teie võimuses. Kindlast on need tema enda võimuses, aga kui ta sellega tegelda ei taha, siis ei ole meil ka midagi sellega peale hakata. See on nagu vihma ja lume ja üldse asjadega siin ilmas. Need ei pruugi meile mitte meeldida, aga meil tuleb leppida nendega sest meie käed jäävad paljude asjad mõjutamiseks liiga lühikeseks.



Olge terve,

Harri Küünarpuu

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

kust leida infot?

Tere!
Soovin minna psühholoogia vastuvõtule. Kas oskate öelda, kust leida nende kohta infot, et valida endale sobivaim.

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Infot saate infotelefonidelt kui ka telefoniraamatutest. Veel on olemas telefoniraamat "Medinfo".
Jõudu ja edu soovides!
Irene.

Loe edasi

psühholoogia

olen 31.aolen tarvitanud rahusteid 3.a paremaks pole läinud. kannatan stressi ja sellest tulenevate meele olu kõikumiste all tunne ,et mind pole kellegile vaja täielik elutüdimus. rahustid pole aidanud ...

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!
Koos ravimitega peaks Sul olema ka teraapia seansid. Sinu kirjast ei selgu, kas neid on olnud. Vajalik on ka oma mõtlemist ja käitumist korrigeerida spetsialisti abiga. Kui ravimeid kirjutab ...

Loe edasi

psühholoogia

Ma ei oskagi kohe küsimust püstitada, asi on selles, et ma erutun iga pisiasja peale, siis lähen näost punaseks ja minu süda hakkab nii kohutavalt peksma, kohati ka käed värisema, et milles võib asi olla ...

Vastas dr Harri Küünarpuu

Tere!

Seda vist küll nii päris oma jõududga korda ei saa. Ma arvan, et siin on vaja nii arsti (psühhiaatri) kui ka psühholoogi abi. Seda võib saada psühhiaatria kliiniku polikliinikust või ...

Loe edasi

psühholoogia

Kust ma võiksin saada abi ärevuse korral(kardan võõrastega suhelda,rahvamasse,mul on raske inimeste ees esineda)?Kas sellisel juhul võib aidata hüpnoos?

Vastas dr Irene Kalvet

Tere!

Hüpnoosi võimalike tegijate suhtes jään vastuse võlgu.

Pakun Sulle harjutamise võimaluse. Olukorras, kus tunned end ärevana, oleks hea, kui Sa siiski jääd sinna. Mõne aja ...

Loe edasi

Psühholoogia

Olen 32 aastane naine.Kannatan kohutavalt ärevushäirete all.Kui hoog peale tuleb,hakkab süda kloppima,higistan,nägu punetab,mõte ei tööta normaalsele.Esimene hoog oli 10 aastat tagasi,ootasin last.Ärevus ...

Vastas dr Elen Kihl

Ärevushäired on üsna ulatuslik häirete grupp ja neid tuleb küllalt sageli ette. Teie kirjast selgub, et esimest korda oli Teil hoog 10 aastat tagasi ja kui ma õigesti aru saan, siis on ülemäärane ärevus ...

Loe edasi

psühholoogi juurde vastuvõtule

Tere!

Kuidas ja kuhu tuleb pöörduda, et saada psühholoogi jutule haigekassa kaardiga? Kahjuks ei võimalda sissetulekud minna eraarsti juurde, kas polikliinikute juures on psühholooge? Kas peab ...

Vastas dr Elen Kihl

Tasuta psühholoogilise abi kättesaadavus on piirkonniti erinev. Igas polikliinikus kindlasti psühholoogi ei ole. Ma julgen isegi arvata, et enamikus polikliinikutes ei ole. Tartus on haigekassa kaardiga ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi