psühholoogia 22.01.02 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Tere! Olen 34.aastane naine, paar aastat tagasi jättis abikaasa mind 3.a.lapsega maha; põhjendusega, et ta ei oska kellegagi koos elada. Ka varem oli ta maha jätnud 2 naist ja lapsed nendega koos. Osade lastega suhtleb, osadega mitte. Meie lapsega alguses peale mahajätmist ei suhelnud, peale aastast eemalolekut leidsime koos võimaluse lapse ja tema suhtlemiseks. Siis ta väitis, et ei ela kellegagi koos, nüüd väidab, et elab. Kuna ta elab 1-toalises korteris, ei tea ma täpselt, milles asi, kuid laps ei taha enam öösiti tema juures olla. See on asja üks külg, teine probleem on selles, et mina ei suuda talle kuidagi andestada, et ta meid maha jättis. Kohati haarab mind selline viha ja samas ka teadmine, et ma ei saa enam seda asja kuidagi parandada. Viha tema vastu on kohati nii suur, et ma tunnen, et lõhken sellest. Olen kuulnud et selliseid sõltuvusseisundeid on võimalik ravida. On loomulik selline viha või tuleks midagi ette võtta? Lapse isa ka ise ei püüa olukorras normaalset lahendust leida, väites, et midagi pole minu asi ja see on tema laps ka, teeb, mis tahab,. Andke nõu!

Arst vastas:

dr Harri Küünarpuu

Tallinna Psühhiaatria Haigla, Perekonnastuudio ABX, Psühho-Konsultatsioonid MTÜ

Tere!



Kõigepealt sellest vihast. Viha ja kurbus mahajätmise pärast on üsna tavalised tunded. Eks mahajätmine tähendab ju miskitmoodi ka seda, et mahajätja ei pidanud jäetavat miskipärast koosolemist väärivaks. Kindlast tekitab selline tunne enesehinnangule tõsist kahju. Selle tunde peitmiseks enese ja oma teadliku mõttemaailma eest kasutatakse mitmeid erisuguseid kaitsemehhanisme. Viha tundmine mahajätja suhtes on üks võimalikke toimetulekuviise selliste raskete tunnetega, mida ka endale ei taheta sageli tunnistada. Kergem on ju kedagi teist süüdistada ja teda toimunu pärast vihata, kui et mõtelda sellele, mis selles suhtes untsu võis minna. Teisalt jällegi. Seda asja võib ka käsitleda pisut teisest vaatevinklist. Et mahajätja ei suutnud/tahtnud/osanud seda suhet arendada nõnda, et sellest asja oleks saanud. Ja nii ta, vaeseke, peab aina uut suhet otsima ja jälle otsast peale hakkama ja jälle milleski pettuma ja enesele "tulised süsa pea peale korjama" ("Kevades" vist ütles Julk-Jüri niiviisi Tootsi kohta). Vaadake, ta on ju endale nii mitmeidki kohustusi sigitatud laste näol kaela pidanud võtma ja karta on, et ta ei suuda peatuda. Ja küllap ei jää ka see uus suhe mitte viimaseks. Õieti üks õnnetu inimseloom, kes ei suuda kuidagi paigale jääda ja nautida püsivate suhete arengut ja turva. Nõnda väärib ta pigem kaasa tundmist kui vihkamist. Miks kaasa tunda inimesele, kes on teise suhtes ebaõiglaselt käitunud? Ega muud põhjust õieti ei olegi, kui et viha on selline õudselt hinge räsiv tunne, mis kõige enam rikub vihkaja meelt. Vihatavale te ei mõju ju mitte kuidagi. Sest vihatav ju eriti ei tunne seda iga päev iga minut kolmsada kuuskümmend viis päeva aastas ja nii kolm aastat järjest, nagu see Teil on kestnud. Vihatav kogeb enda vihkamist ju ainult neil lühikestel hetkedel, mil ta puutub kokku vihkajaga. Aga vihkaja on koos oma vihkamisega iga tund iga päev iga hetk. Seepärast ma mõtlengi, et kas Te ei poeaks püüdma asjadest pisut teisiti mõtelda, niimoodi, et viha asenduks mõne muu tundega? Noh, kasvõi kaastundega. Või mõistmisega. Või ... siin on palju võimalusi.



Teine asi on selles, kas ja kuidas isa lapsega tegeleb. Võimalik, et siin on osalt tegu ka Teie tunnetega lapse isa vastu, mis nii selgelt silma torkavad, et see peletab isa ka lapsega tegelemisest tagasi, kuna ta ei saa hakkama Teie tugevate vihatunnetega, kui te kohtute. Aga see on asja üks tahk kõigist paljudest. Kindlasti mõjutavad seda olukorda ka Teie endise abikaasa isiksuse iseärasused mõnesugusel viisil. Aga nende arendamine ja kujundamine ei ole ehk küll enam Teie võimuses. Kindlast on need tema enda võimuses, aga kui ta sellega tegelda ei taha, siis ei ole meil ka midagi sellega peale hakata. See on nagu vihma ja lume ja üldse asjadega siin ilmas. Need ei pruugi meile mitte meeldida, aga meil tuleb leppida nendega sest meie käed jäävad paljude asjad mõjutamiseks liiga lühikeseks.



Olge terve,

Harri Küünarpuu

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi

Ema ja 38-aastane laps

Kirjutan seoses oma emaga. Kõrvalt on kohutav vaadata, tahaks kuidagi aidata, aga ei suuda ega oska ning lasen olukorral ka ennast morjendada. Minu ema, kellel ei ole südant ära öelda oma 38-aastase „lapse“ ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Olen nõuannetega sama suurtes raskustes, kui kirja kirjutaja. Väga raske on aidata inimest, kes abi vastu võtta ei taha, nõuandeid abina ei näe ja usub abi vaid jumalast.
Näen võimalusi omalaadses ...

Loe edasi

Kas abielukriis ?!

Olen olnud elukaaslasega koos peaaegu 10 aastat,temal seljataga kaks purunenud kooselu ja lapsed, minul üks ja lapsed, meil on ka ühine laps, kes on nüüdseks 7aastane ja alustas kooliteed.
Juba umbes ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Pooled inimesed on elu jooksul kogenud abielu või kooselu purunemist. Paljud neist isegi korduvalt. Ning see on valus, olgu see kooselu nii hädine kui tahes. Meie ellu on tunginud nii palju sedalaadi ...

Loe edasi

Pearinglus

Tere.

1998. aasta sügisel algas mul tugev pearinglus ja halb oli ka toas käia ning pikali ei saanud olla. Hakkasin võtma Cipramili. See hoiab natuke pearinglust ja südamepekslemist vaos, kuid ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Cipramil on paljude juures ennast õigustanud antidepressant. Kui Te seda kasutate, peate olema perearsti või psühhiaatri patsient ning psühholoogil ei ole soovitav ilma nende nõusolekuta ravisse sekkuda, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi