Lapse kõhuvalu 17.01.07 / Psühholoogia

Külastaja küsib:


Läksin tütre isast lahku ja hakkasin koos elama teise mehega, aasta pärast abiellusime ja aasta hiljem saime ka poja.
Meie probleemid said alguse juba kaks aastat tagasi, kui tüdruk läks esimesse klassi. Kuna kolisime, siis alustas ta kooliteed uues kohas. Kool oli väike, klassis vaid 12 õpilast ja ta sulandus sinna minu meelest valutult. Peagi sai temast popp tüdruk, kellega taheti mängida ja keda külla kutsuti ning ka meil käisid tema klassiõed alatihti mängimas. Õppimine oli ja on siiani korras, tal on kõik viied.
Probleem algas kolmandal veerandil so kevadel, tütar kurtis peavalu, käisime arsti ja arst arvas, et tegu on lihtsalt väsimusega. Hakkas sööma vitamiine. Kuid asi aina süvenes ja lõpuks käis laps igal nädalal ise perearsti juures, läks koolist vahetunni ajal või siis peale tunde ja küsis valuvaigistit. Tehti igasuguseid proove, aga midagi ei leitud. Perearst ütles mulle, et tütrel on neuroosialged. Ta käis siis kergejõustikus, tantsimas ja suusatrennis. Jätsime ainult tantsiminse ja suusatrenni. Siis jäid teisip, reede, laup ja pühap trennivabaks. Ta ise ei olnud nõus nendest ära tulema.Suvega rahunes asi maha ja teise klassi minnes algas kõik jälle peale. Erinevus oli vaid selles, et enam ei valutanud ainult pea, vaid ka kõht ja suguelundite piirkond sügeles. Kartsin isegi, et tal on soor pepu vahele tagasi tulnud, tal oli see imikuna. Käisime arstil ja ta saatis meid künekoloogi juurde. Künelkoloog arvas samuti, et see on närvidest. Ta ei leidnud ei soori ega seent. Vahelduva eduga elasime edasi kord valutas midagi, kord ei valutandud. Sellel sügisel kolisime taas, küll vanasse kohta kus olid tema lasteaia kaaslased. Aga nendega ei ole tal sellist klappi nagu esimese kooli klassiõdedega.
Novembrikuus algas jälle meie võitlemine valutava kõhuga, asi läks nii hulluks, et käisime kaks korda kiirabis. Korra novembris ja korra detsembris. Esimesel korral ei leitud proovidest midagi ( pissi- ja vereproov), teisel korral näitas veri põletiku. Läksime pere arstile. Ta tegi uued proovid ja need olid samad. Saatis lapse ultrahelisse , ka seal ei leitud midagi. Siis tehti ussiproov, aga ka see oli leidudeta. Saadeti meid lastearsti vastuvõtule. Ka see käik ei toonud mingeid vastuseid, öeldi, et kui kõht hakkab jälle ägedalt valutama, siis pöörduge Tartusse erakorralisemeditsiini vastuvõttu...
Kuna tüdrukul on üpris nõrk valulävi ja ta on mul selline hellik, kelle kuuldes ei tohi sõna surm mainida ning ta on päris närviline st, kui ta endast välja läheb, siis karjub või podiseb omaette. Ma ei oska enam midagi peale hakata... Ma ei saa aru ka, kas ta teeskleb või on valu reaalselt olemas. Samas veri ju näitab, et on põletik, aga miks arstid selle kollet ei leia??? Samas ei valuta tal ainult nö koolipäevadel, ta on mul nutnud ja kõveras olnud ka nädalavahetustel, need korrad oleme kiirabis käinud. Samuti on ta temajaoks olulisi käike ära jätnud no sünnipäevad jms. Koolist ta pole puududa tahtnud, vastupidiselt, kui olen ta koju jätnud, siis kurdab, et nüüd ta peab nii palju järele õppima. Koolis probleeme pole ka olnud. Õpib hästi ja käitumine ning hoolsus on ka eeskujulikud. Õpetaja pole midagi ütelnud, et lapse käitumine või teod oleks valed.
Minu küsimus on järgmine, kas tegu võib olla psühholoogilist laadi st välja mõeldud valudega, stressist vms? Kas peaksime minema psühholoogi vastuvõtule?

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!
Soovitan kindlasti leida lastepsühholoog, ärge kulutage aega. Arvan, et psühholoogiga koostöös saab neiu abi.
Jõudu ja edu soovides!
Irene Kalvet.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Ärevushäire ja meeletu ülemuretsemine

Tere
sain 3 aastat tagasi lapse ning kogesin 4 kuud hiljem õhtuti ärevushooge ning lõppes sellega , et see ärevus kestis terve nädala , ilma pausideta , ilma , et rohud/rahustid oleksid aidanud.Lõpuks ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere

Ärevushäired ning depressioon mõjutavadki väga elukvaliteeti ja te teete õigesti, et sellele abi otsite. Ärevushäired on väga laialt levinud ja seda kogevad paljud inimesed oma elu jooksul. ...

Loe edasi

Lapse rahutu uni

Tere

Olen mures oma kahe aastase lapselapse pärast. Laps on alates sünnist saati halva unega olnud ja ka päeval veidi kärsitum. Kuid selle ma panin selle arvele, et ees kasvab teine laps. ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere

Tavapäraselt on väikelapse uneprobleemid mööduvad. Regulaarne unerežiim on tõesti kasuks nii lapsele kui vanemale ning seda soovitan võimalusel alati jälgida. Rinnaga toitmine ei tohiks ...

Loe edasi

Lapse öine uni.

Tere, sooviksin küsida nõu seoses 1a2k vanuse poisi kehva öise une tõttu. Tean, et selles vanuses laste uneprobleemid pole just haruldased, aga kuna meil on seljataga raskeid aegu mõtlesin küsida ka psühholoogi ...

Triinu Stanford

Vastas dr Triinu Stanford

Tere!

Teil on õigus, et üheaastastel lastel on sageli uneprobleemid. Unetus ja sage ärkamine on mööduv ja tõenäoliselt on laps tavapärase arenguga ning kõik on hästi. Võite vajadusel konsulteerida ...

Loe edasi

Kuidas end muuta?

Tere!

Hakkasin üsna noorelt noormeestega läbi käima. Esimene suhe algas mul 14aastaselt, mis mingil põhjusel lõppes üsna kiirelt (vast 3 kuud). Siis ma veel ei tundnud endas erilist ebakindlust ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Sinu suhetekogemus algas väga noorelt ja täis negatiivseid elamusi. Sina petsid ja Sind peteti. See on kaunis pude vundament tugevale ja usalduslikule suhtele. Sa ei räägi ka sõnagi armastusest, vaid usaldusest.
Loe edasi

Purunenud suhe

Tervist.

Olin enda kaaslasega olnud koos pea 3 aastat. Meil oli tõesti väga lähedane suhe ja sobisime kokku väga hästi. Tundsime üksteisega hingesugulust ning poleks osanud arvata, et üheltmaalt ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Armunule on suhe tema elu mõtteks. Kui see suhe puruneb, tundub, et elul pole enam mõtet. Ja see tunne paneb ta vaakuma stressi ja depressiooni vahel. Kui tegu oleks stressiga, peaks abi saama puhkusest, ...

Loe edasi

Omavaheline suhtlus

Tere.
Pöördun Teie poole täiesti viimases hädas. Suhe, kus elan koos (enne olin 18 a abielus) 4 aastat, mees on 53-aastane, kipub täiesti lagunema, sest me ei suuda leida ühist arusaama seksi osas. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Võiks viidata mitmele põhjusele sellise intiimsuhete kriisi tekkes. Esimene on seotud meie arengu seaduspärasustega - klimakteeriumi-eelne seksuaalse aktiivsuse tõus muudab naise pretensioonikaks ja rahulolematuks. ...

Loe edasi

Lemmiklooma äraandmine

Tere,

Meie peres on kaks last 11 ja 1. Lisaks suur sõber kass Bruno.
Kuna kass ei suuda kuidagi leppida pesamunaga, oleme sunnitud kassi ära andma, mida elab kohutavalt üle vanem laps. ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Toaloom on igal juhul iga lapse arusaamades pereliige, õueloomaga ehk sellist lähisuhet ei pruugi tekkida. Olukord lapse jaoks ei erine sellest, kui peaksite temagi ära andma. 11- aastane ehk ei küsi, ...

Loe edasi

Laps kardab potile istuda

Tere,
Minu lapsel oli kõhukinnisus, millega kaasnes hirm häda tegemise ees ja see kestab siiani. Laps hoiab viimse piirini kinni ja siis laseb püksi suure kisaga. Kui ütlen talle, et lähme kakame ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Oluline on teada, kui vana lapsega on tegu ja kas ta enne kõhukinnisuse vaevusi oli õppinud ise potil käima, või oli selleks sunnitud. Laps peab kõhukinnisuse valusid poti süüks (seostab neid potiga) ja ...

Loe edasi

Minu mees on depressioonis

Tere.Vajan Teie nõu.
Minu mees on olnud alati tugev ja kunagi pole ta mõelnud, et annab alla.
Me oleme koos elanud juba kolm aastat.
Probleem on nüüd selles, et ta läks sõjaväkke ja ta ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

Teise inimese kaudu nõu anda pole õige, pealegi oleks temalt palju küsida. Kõigepealt valude pärast jalas ja valuvaigistite kohta. Valuvaigistite ja depressioniilmingute vahel on seos. Kui teda sõjaväest ...

Loe edasi

Segaduses

Tere, juba kaks nädalat tagasi tekkisid siuksed paranoilised mõtted, et ma olen homo See asi piinab nii hullult, et segab juba suhet enda tüdrukuga, tüdruk on olnud mul juba pea-aegu pool aastat ja armastan ...

Tõnu Ots

Vastas dr Tõnu Ots

See on sundmõte ja kuulub psühhiaatria valdkonda. Pöörduge psühhiaatri poole.

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: