Lapse kõhuvalu 17.01.07 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Läksin tütre isast lahku ja hakkasin koos elama teise mehega, aasta pärast abiellusime ja aasta hiljem saime ka poja.
Meie probleemid said alguse juba kaks aastat tagasi, kui tüdruk läks esimesse klassi. Kuna kolisime, siis alustas ta kooliteed uues kohas. Kool oli väike, klassis vaid 12 õpilast ja ta sulandus sinna minu meelest valutult. Peagi sai temast popp tüdruk, kellega taheti mängida ja keda külla kutsuti ning ka meil käisid tema klassiõed alatihti mängimas. Õppimine oli ja on siiani korras, tal on kõik viied.
Probleem algas kolmandal veerandil so kevadel, tütar kurtis peavalu, käisime arsti ja arst arvas, et tegu on lihtsalt väsimusega. Hakkas sööma vitamiine. Kuid asi aina süvenes ja lõpuks käis laps igal nädalal ise perearsti juures, läks koolist vahetunni ajal või siis peale tunde ja küsis valuvaigistit. Tehti igasuguseid proove, aga midagi ei leitud. Perearst ütles mulle, et tütrel on neuroosialged. Ta käis siis kergejõustikus, tantsimas ja suusatrennis. Jätsime ainult tantsiminse ja suusatrenni. Siis jäid teisip, reede, laup ja pühap trennivabaks. Ta ise ei olnud nõus nendest ära tulema.Suvega rahunes asi maha ja teise klassi minnes algas kõik jälle peale. Erinevus oli vaid selles, et enam ei valutanud ainult pea, vaid ka kõht ja suguelundite piirkond sügeles. Kartsin isegi, et tal on soor pepu vahele tagasi tulnud, tal oli see imikuna. Käisime arstil ja ta saatis meid künekoloogi juurde. Künelkoloog arvas samuti, et see on närvidest. Ta ei leidnud ei soori ega seent. Vahelduva eduga elasime edasi kord valutas midagi, kord ei valutandud. Sellel sügisel kolisime taas, küll vanasse kohta kus olid tema lasteaia kaaslased. Aga nendega ei ole tal sellist klappi nagu esimese kooli klassiõdedega.
Novembrikuus algas jälle meie võitlemine valutava kõhuga, asi läks nii hulluks, et käisime kaks korda kiirabis. Korra novembris ja korra detsembris. Esimesel korral ei leitud proovidest midagi ( pissi- ja vereproov), teisel korral näitas veri põletiku. Läksime pere arstile. Ta tegi uued proovid ja need olid samad. Saatis lapse ultrahelisse , ka seal ei leitud midagi. Siis tehti ussiproov, aga ka see oli leidudeta. Saadeti meid lastearsti vastuvõtule. Ka see käik ei toonud mingeid vastuseid, öeldi, et kui kõht hakkab jälle ägedalt valutama, siis pöörduge Tartusse erakorralisemeditsiini vastuvõttu...
Kuna tüdrukul on üpris nõrk valulävi ja ta on mul selline hellik, kelle kuuldes ei tohi sõna surm mainida ning ta on päris närviline st, kui ta endast välja läheb, siis karjub või podiseb omaette. Ma ei oska enam midagi peale hakata... Ma ei saa aru ka, kas ta teeskleb või on valu reaalselt olemas. Samas veri ju näitab, et on põletik, aga miks arstid selle kollet ei leia??? Samas ei valuta tal ainult nö koolipäevadel, ta on mul nutnud ja kõveras olnud ka nädalavahetustel, need korrad oleme kiirabis käinud. Samuti on ta temajaoks olulisi käike ära jätnud no sünnipäevad jms. Koolist ta pole puududa tahtnud, vastupidiselt, kui olen ta koju jätnud, siis kurdab, et nüüd ta peab nii palju järele õppima. Koolis probleeme pole ka olnud. Õpib hästi ja käitumine ning hoolsus on ka eeskujulikud. Õpetaja pole midagi ütelnud, et lapse käitumine või teod oleks valed.
Minu küsimus on järgmine, kas tegu võib olla psühholoogilist laadi st välja mõeldud valudega, stressist vms? Kas peaksime minema psühholoogi vastuvõtule?