ei oska oma elu elada 13.01.04 / Psühholoogia
Külastaja küsib:
tere
põen kroonilist depressiooni juba 5 aastat, olen tarbinud igasuguseid arstide poolt kirjutatud medikamente, käinud erinevate psühholoogide vastuvõttudel, abi otsinud aletrnatiivmeditsiinist, kuid minu seisund ainult süveneb.
Minu tegelikst minast, kes ma kunagi olin, on alles paranoiline närvihaige, kes ei suuda iseenda eestki seista ja hakkama saada, seega ka puudub igasugune eneseusaldus, mis toob kaasa madala enesehinnagu ühesõnaga lõputu jama, nagu sassis lõngakera ja mul on suur kahtlus, et ta veel otstest ühendatud ka (nagu nõiaring, kus välja ei saa)
Olen lootuse kaotanud, et miski või keski mind aidata suudab, sest ise ma seda ei suuda ja kui ise ei suuda, ei suuda keegi teine ka.
Palun aidake mul sellest nõiaringist välja tulla. Kas see on üldse võimalik?
Olen (vähemalt kunagi olin) hea analüüsija, seal hulgas ka enda, kuid nüüd on minu jaoks ammu juba kõik üle pea kasvanud. Tean põhjuseid, tean lahendusi, kuid lõngakera lahti arutada ei õnnestu, enne jõuan ennast lihtsalt lootusetult sinna sisse mässida. ja siis pean jälle antidepressantidega ennast elus hoidma. Ma ei jaksa enam. Olen lihtsalt väsinud sellest endaga võtlemisest, nagu tuuleveskitega.
tervitades,
naine 20
Arst vastas:
dr Irene Kalvet
Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ
Tere!
Mured, mis olid Teil 15 aastasena ja nüüd, 20 aastasena, peaksid oma sisult erinema. Mis nimelt põhjustab Teile probleeme, kirjast ei selgu. Soovitan ikka leida endale psühholoog, kellega koos oleks võimalik muuta oma hoiakut ja õppida seda Teie "lõngakera" lahti harutama. See võtab aega, kuid on kindlasti võimalik. Usaldage spetsialiste ja aidake oma positiivse hoiakuga ühistööle kaasa.
Jõudu ja edu soovides!
Irene.
Nõuanded teemal: Psühholoogia
ei saa endast aru!
Tere!
Ei oskagi oma probleemi täpselt sõnastada, seda enam,et üsna sageli taban end mõttelt,et tegelikku probleemi polegi. Olen 24 aastane neiu, kellel olemas normaalne töö, sõbrad, samuti noormees ...
Vastas dr Irene Kalvet
Tere!
Suheldes kellegiga oleks mõistlik jätta sellele inimesele oma toimetused(elu). Enne kohtumist oma kallimaga oskasite iseseisvalt elada ja oma päevi planeerida. Nüüd tuleks endiselt pühenduda ...
piin
tere. mul on tunne, et ma kohe-kohe plahvatan. mu elu on täielik kaos. mul on arvatavasti buliimia. üritan juba teist aastat korralikult süüa - aga ei õnnestu. oma sõbrad olen ka kaotanud. mul on eksamid ...
Vastas dr Irene Kalvet
Tere!
Tore oleks kui Te enne plahvatamist ikka psühholoogi juurde jõuaksite. Kirjast ei selgu, mis Teid kõige rohkem häirib; kas söömishäire, sõprade puudus, või hoopis ärevus eksamite pärast. Oletan, ...
minu pere ja muud loomad
Tere!
Mu mõlemad vanemad olid üle 40, kui ma sündisin, nüüd olen mina 24-ne neiu, isa üle 70 ja ema natuke alla selle. Kasvasin üksiku lapsena. Vanemad olid keskeriharidusega palgatöölised, ...
Vastas dr Harri Küünarpuu
Tere!
Lühidalt öeldes: jah. Üks asi, mis me peame muutma ja eelkõige enda puhul, on teiste inimeste valikute austamine. Muidugi, kui need valikud ei ole vastuolus oluliste eetikaprintsiipidega. ...
Vaata kõiki nõustamisi