rahulolematus eluga 16.12.03 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

Olen mures oma 20 aastase poja pärast.Kevadel lõpetas ta gümnaasiumi ja praegu õpib kõrgkoolis.Õpib hästi,ei joo tilkagi alkoholi ega suitseta.Samuti pole ma märganud,et ta tarvitaks narkootikume.Lapsest saati on ta olnud rahulik ja omaette tegutsev,aga paar viimast aastat on ta kergesti ärrituv ja ei salli absoluutselt,et kellegil teisel peale tema ka õigus võib olla.Ja siis on ka tüli kerge tulema ühes pisarate ja süüdistustega.Viimase tüli käigus süüdistas mind vaesuses,lubas kooli pooleli jätta ja üldse end üles puua.Probleem on selles,et mul pole raha,et korterit üürida ja ma soovitasin tal ühiselamusse minna.Tema ego,aga ei luba seda.Temaga on üldse nii,et kõigepealt õpetad ta autot juhtima ja pärast ei tohi sa talle ühtegi märkust tema sõidustiili kohta teha kuigi asi kisub ohtlikuks.Siis ei meeldi talle,et tal pole kindlustunnet.Ise selgitab,et kindlustunne seisneb selles,et majal oleks ikka katus peal ja kõik kodakondsed oleksid elus kui tema saabub.No kuidas saan mina tormi juhtida kui see tuleb ja garanteerida,et kõik oleksid elus ja terved?Mulle tunduvad sellised argumendid imelikud.Võib-olla peaks lisama,et aasta tagasi suri mu abikaasa kopsuvähki ja ega meie elu enne seda ka rahulik polnud kuna mees oli alkohoolik.Peres on meil veel 24 a. noormees ja 15 a. neiu.Nendega selliseid probleeme pole ja nad mõistavad selle 20 aastase käitumise hukka.Mida teha,et asja parandada ja ka ise vähem haiget saada?Ja kui tõsiselt peaksin võtma seda poomisejuttu?Vahel on mul küll hirm.Veel oleks mul palve,et te seda küsimust avalikuks lugemiseks üles ei paneks.
Teid ette tänades murelik ema.

Arst vastas:

dr Irene Kalvet

Irene Kalveti Konsultatsioonid OÜ

Tere!
Tundub, et Teie poja enesekindles on hetkel kadunud. Selleks, et ta end kindlamana tunneks vajab ta Teie ja kogu pere toetust. Arvan, et poeg leinab isa ja tal võib olla veel muresid, mida ta Teile ei avalda. Teie ja teised lapsed võiksite tema väljakutsuva käitumise puhul jääda võimalikult rahulikuks. Samuti võiksite midagi koos teha nii, et palute ka tema abi või kaasalöömist. Seega- püüdke olla oma pojale usaldav sõber, ärge kritiseeriga, vaid kiitke kõike, mida ta hästi teeb. Rääkige peres oma tunnetest teine teise vastu ja sellest,et Te muretsete. Hiljem püüdke aru saada, millised on poja mured ja kuidas Teie teda aidata saate.
Jõudu ja edu soovides!
Irene.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühholoogia

Mure jätkub

Lgp. H.Küünarpuu!

Saadan teile korduva kirja. Mina olin see, kes ei suutnud oma mehele selgeks teha, et kooselu on lõppenud ja ma ei taha temaga enam jätkata ega ka tema kojutulekust midagi ...

Vastas dr Harri Küünarpuu

Tere, Piret!

Tänan Teid küsimustele vastamise eest. See peaks nüüd tõepoolest selge olema, et vanaviisi edasi ei saa ja kui uut viisi ka ei kujune, siis on Teil õigus otsustada, kuidas Te ...

Loe edasi

Kuidas edasi elada?

Tere!

Olen 24 aastane neiu, elan väikeses maakohas, üürikorteris.

Mul on järgmine probleem: mul on põhimõtteliselt kõik eluks vajalik olemas-töö, kodu, küllaltki hea palk, sõbrad, ...

Vastas dr Elen Kihl

Te kirjeldate neid asju, mis on Teie elus hästi ja ka neid, millest puudust tunnete. See on inimese üsna loomulik seisund. Kes siis oleks rahul absoluutselt kõigega! Nüüd aga Teie otsingute juurde. Te ...

Loe edasi

Aina hullemaks läheb...

Kas elu peabki alati nii raske olema? Hirm tuleviku ees sunnib mind pidevalt endas kahtlema. Mitte kunagi pole ma endaga rahul ja alati läheb kõik valesti?

See on nii imelik tunne, nii tühi ...

Vastas dr Elen Kihl

Need mõtted, millest Sa kirjutad, viitavad depressioonile. Hirm tuleviku ees, rahulolematus iseendaga ja oma olukorraga on just see mõtteviis, mis on depressioonile iseloomulik. Meie elu teevadki raskeks ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi