Paranoilisus 06.04.10 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere, mul on selline mure: olen muutunud väga paranoiliseks, närviliseks, negatiivseks jne. Ei oskagi päris täpselt aega ütelda, millal asi nii hulluks läks, nagu ta hetkel on. Tegelikult juba kooli ajal olin suhteliselt probleemne õpilane - pidevad konfliktid, õpiraskused, sõnelused õpetajatega olid igapäevased asjad. Nüüd, kui ma olen juba 21 a, on asjad päris hulluks läinud. Olen väga agressiivne kõigi suhtes. Kui kõndida tänaval, siis iga inimene, kes vastu tuleb, vaataks nagu halvasti minu poole, naeraks minu üle vms. Ühistranspordis on täiesti võimatu sõita, sest kogu aeg on selline tunne, nagu keegi naeraks minu üle või räägiks minust taga. Oma agressiivsuse ja ülbuse pärast olen sattunud paljudesse kaklustesse, õnneks on need jamad lõppenud suuremate vigastusteta. Meeletud tujuvaheldused on ka suureks probleemiks. Üks hetk olen ma täiesti positiivne, kõik on korras ja ilus, järgmine hetk võin olla juba väga emotsionaalne, vihane, agressiivne jne. Töö juures on minu käitumine tekitanud ka tõsiseid probleeme. Asjad on isegi füüsiliseks läinud: töötame suures tehases nii, et õnneks ülemused ei saa kogu aeg jälgida meid ning nad ei tea nendest probleemidest. Osade töökaaslastega on suhted väga halvad, osadega saan vahelduva eduga läbi. Vähegi kui ma üritan normaalne olla, juhtub jälle midagi, mis mind rööpast välja viib ja hakkavad jälle probleemid tekkima. Üks sõber ütles mulle ka, et ma olen paranoiline ja mõtlen asju välja, see panigi mind mõistma, et mul on mingisugust abi vaja, sest üksi ma sellega toime ei tule. Sõprusringkond on muidugi väga väikeseks jäänud, sest mind on ikka suhteliselt raske taluda. Kui kusagile seltskonda satun pidutsema, siis lõpeb see tavaliselt mingisuguse tüliga, kuna mulle tundub, et jälle räägitakse minust valesti või naerdakse minu üle, kuigi tavaliselt see ei ole nii. Või lihtsalt lasen keset pidu vaikselt jalga ilma kellelegi midagi ütlemata. Tavaliselt, kui käin jõusaalis trennis, siis see on ka minu jaoks suur piin. Kogu aeg on selline tunne, nagu kõik vaataksid mind, kui ma trenni teen. Naerdakse minu üle, tunnen, et teen liiga väikeste raskustega võrreldes teistega, see segab väga trenni tegemist. Tihti on ka nii olnud, et jõusaalis mingi väiksem seltskond naerab ja jällegi ma arvan, et nad naeravad minu üle. Kuigi lähedalt mööda minnes olen kuulnud et nad räägivad hoopis millestki muust ja naeravad mingit nalja lihtsalt. Ma ei tea, kas see on enesehaletsusest vms, aga tihtipeale ma mõtlen, kuidas minuga juhtub mingi õnnetus ja kõik lähedased ja sõbrad, tuttavad (nii palju, kui neid alles on) tormavad haiglasse, soovivad mulle paranemist, jagavad tähelepanu jne. Tihti olen mõelnud ka enesetapust, sest see kõik käib mulle üle jõu. Vahel tunnen, et lähen lihtsalt hulluks!! Tahaks lihtsalt normaalselt elu elada, aga ei tule mitte kuidagi välja - jälle hakkavad teatud asjad minus pingeid tekitama ja hakkavad jamad pihta. Olen uurinud psühhiaatrite vastuvõtu hindu, aga 400 krooni ühe visiidi eest mulle küll pole välja käia. Igatepidi on täielik jama, äkki oskate mulle nõu anda, mida teha ja kuidas edasi toimida?
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Igale inimesele on oluline teiste inimeste hinnangud-arvamused enda kohta. Kõigil. Teatud rühm inimesi on selles vallas ülitundlikud ja see hea ning vajalik omadus hakkab igapäevaelu häirima. Tänapäeval on väga head arstirohud olemas ja need aitavad tõhusalt. Psühhiaatri jutule ja kohe ning saategi abi.
Tervislikud eluviisid ja õige režiim on kindlasti kasuks.
Mitte-era vastuvõtt Dispanseris on vaid visiidimaksuga. Ida-Tallinna Keskhaiglas minu (ja ka teiste psühhiaatrite) dispanseerse vastuvõtu visiiditasu on 50.- EEK´i . Nii ka teistes, kus psühhiaatrid töötavad.
Vajate psühhiaatri abi (era-psühhiaater ei ole ju sealjuures oluline).
Psühhiaatrit karta vaja ei ole.
Psühhiaatri vastuvõtule!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
,loen teie vastused ja tekikab kohe küsime?Vütame paljenrdaijat ,suhkrutett ja kõik on korras,.ON palju ravimeid mis lihtsal ei suuda ärevus,uinumist ja palju teisi meis rahuldada.Kirjutatke mai ei teamis roht mis teeb asja vaid hullemaks
soovitab jama

Vastas dr Jüri Ennet
Õiges koostöös psühhiaatamist, riga, ravim õiges annuses on aegajalt vajalikud.
Kas need on aidanud?
Bromazepaam 6mg,Annus suur, vajab alandamist. Xanax 0.5 aegajalt arsti juures annust korrigeerides. ...
Sylambra
Tere võtan ommikul ja õhtul sylambrat ommikul soolestik jubedalt möllab, kuu aega võtnud ei saa aru et mingit muutust oleks , äkki se ravim ei sobi mulle? Minu arust aju tahab nagu topelt mõelda?

Vastas dr Jüri Ennet
Ravimi toimed ja kõrvaltoimed näitavad ravimi toimet. Koostöö raviarstiga, kehaline aktiivsus.
Kehaline aktiivsus,
Jüri O.-M. Ennet
vaimne tervis
Tere!
Erinevate terviseprobleemide tõttu taotlesin osalist töövõimetust,mis kukkus läbi,kuna mul puudub psühhiaatri arvamus.vaimse tervise õe hinnangul olen läbi põlenud,mul on kõrge depressiooni ...

Vastas dr Jüri Ennet
Psühhaatri vastuvõtule,siis jääb ka ravidoc. haiguslukku. Koostöö psühhiaatriga.
Kehalie aktiivsus.
Head harjutamist.
Jüri O.-M. Ennet
Dulseivia 30 ja alkohol
Tere, mind ravitakse dulseivia 30 mg-ga ja kuna jaanid lähenevad siis siit ka küsimus et kas võib ka alkoholi tarbida ?Ravi on kestnud rohkem kui aasta ja tulemus suht hea .Mainin ka ära et alkoholi tarbin ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ravikuuri ajal alko - ei. Esined kõrvalnähud, isikupärased.
Kehaline aktiivsus Jälgi dieeti.
Head harjutamist.
Jüri O.-M. Ennet
Emotsionaalne madalseis
Tekkinud on masenduse hood, kus ma ei suuda nutmist ja pisarate voolamist kontrollida. Vesi tuleb silma lihtsaimast mõttest (valdavalt enesehaletsus) ja erinevaid õpitud võtteid kasutades ma ei suuda nutmist ...

Vastas dr Jüri Ennet
Depressioon on mitmekihiline, nagu enamus psüühikahäired. Hingevalu, depressiivne hinge-elu. Kaasbevad psüühikahäired - avanevad vanad meelehaigused, annavad endast märku somaatilised kaebused, sotsiaalse ...
Loe edasiarmukadedus
tere
Minu mees on väga armukade, ja see on järjest süvenenud hilisemas eas. Ta on nüüd 50 ja oleme koos suutnud toime tulla 24a. Hetkel on asi niikaugel, et kui oleme kuskil üritusel/sõpradega koos ...

Vastas dr Jüri Ennet
Alkoholi kuritarvitamine viib armukadeduseni. Koostöö Psühhiaatriga.
Jõukohased kehalised harjutused aitavad tervislikke ja adekvaatseid inimestevahelisi suhteid. .
Head harjutamist, ...
diagnoos
tahan mulle pantud diagnoosist vabaneda

Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö psühhiaatriga. Kui praegune Depoo-süst ei sobi, siis vahetage ravimit .
Tervislikud eluviisid - annavad hingerahu.
Rõõmsameelselt harjutused.
Jüsi O.-M. ...
Zopikloonist vôôrutamine
Tere!
Mul on mure zopikloonist vôôrutamisega. Olen kasutanud zopiklooni 7,5mg juba üle poole aasta ja tahaksin sellest vabaneda. Olen vältinud selle vôtmist juba 4 ôhtut ja kahjuks kôik need ööd ...

Vastas dr Jüri Ennet
Uiniutid tekitavad sõltumist. Seega - uued ravimid ja harjutused töö- ja puhke reguleermiseks. Retsepti (neuroleptikumi rühmast) kirjutab perearst.
Kehalised harjutused, relax harjutused, eluviisi ...
Kuhu täpsemalt peaksin pöörduma?
Tere!
Nimelt paar nädalat tagasi, toimus mu elus suur muudatus.
ja sellest alates tunnen kuis muudkui kukun. NÖ "Vati sees",autopiloodil aga ei ole kindel kas õigesti vms.
Unega on ka ...

Vastas dr Jüri Ennet
Perearst, vererõhu näitajad. Ärevuse näitajad, Vajadused neuroloogi konsultatsioon.
Kehalised ja psüühilised relaksharjutused, kehaline aktiivsus. Autosõit - otsustage koos perearstiga.
Loe edasi
Depresioon Ja Väga kõrge ärevushäire
Tere,
Probleem on selline,et 12 aprill juhtus minul närvivapustus.Ning peale seda ei saanud magada kirjutati siis somnols 7,5 mg ning kventiax 2 tk üks tk oli 25 mg.
Ma magasin vahest 4 tundi ...

Vastas dr Jüri Ennet
Depressioon ja ärevushäire käivad käsikäes.
Depressioon võib olla kas omaette haigusena või mõne muu häire kaasuvhäire.
Ravimei olete pidevalt juurde saanud, harjutusi raviskeemile lisanud ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




