Kas mul on probleem? 27.08.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tervist!

Sissejuhatuseks:
Psühhotroopsete narkootikumide tarbimise kasulikkus ja kahjulikkus on kaheldav. Sellegipoolest, olen sellega mitmetel kordadel kokku puutunud (tarbijana). Psühhotroopsete narkootikumidega võib pääseda nii “taevasse” kui ka “põrgusse” – mõni kasutuskord on puhastav ja inspireeriv, kuid võib juhtuda, et nö “trip’i” käigus tekib paanika ja ärevustunne, millest on võimatu enne aine lahustumist lahti saada. See on üpriski tavaline juhtum, mille elab suure tõenäosusega läbi pea iga psühhotroopsete narkootikumidega kokku puutuv inimene. Sama juhtus ka minuga – äkitselt tundsin, et midagi on väga valesti, süda hakkas kloppima ning ma läksin paanikasse, tundsin, et iga hetk kukun kokku ning suren. Võitlesin sarnase tundega mitmeid tunde, kuni aine üle läks. Juhtum leidis aset max 2 kuud tagasi.

Umbes 2 nädalat peale juhtumit, tundsin sama tunnet ka autoroolis maanteel sõites – äkitselt tekkis tugev paanikahoog, tundsin, et kohe kaotan teadvuse, arvasin, et tegemist on tugeva tervisliku probleemiga. Väljusin autost, jalutasin värskes õhus ringi ning kõik laabus ja läks paremaks. Sain aru, et tegemist on minu mõistusega, mitte füüsilise probleemiga. Sõitsin edasi ja võitlesin terve tee paanikahoo tagasi tulemisega (mitmel korral juhtus napilt). Õhtul koju jõudes oli kõik justkui korras. Järgmisel päeval pidin autoga pea 1000 kilomeetrit sõitma, esimesed 400 või 500 möödusid muretult, seejärel hakkas mind taaskord kimbutama paanikahoog, mis tahtis pidevalt peale tulla. Tunne sarnane nagu narkotripi ajal ründav paanikahoog ja ärevustunne. Varem ei ole sellist asja tundnud.

Sain sõidu sõidetud, peale hommikust mediteerimist (ei mediteeri regulaarselt) tundsin ennast väga hästi, jätkasin sõiduga. Kuna läksime puhkama, oli meeleolu hea. Kuni esimese õlleni. Siis läks maailm minu jaoks kuidagi vastikuks ja ohtlikuks, tundsin end ebakindlalt ning vastikult. Kuni väikse uinakuni. Arvasin, et mu aju ei talu enam ühtegi mõjutajat – alkohol, narko jne. Eksperimenteerisin terve reisi ajal, kuigi kordagi ei julgenud palju juua. Kogu 10päevase reisi vältel võitlesin aeg-ajalt sellesama tundega. Eestisse tagasi jõudes see pigem haihtus, kuid oli mul alati meeles.

Siiani tunnen end autoga pikka maad sõites ärevalt, olen tundud ka paanikahoogu lähenemas, kuid tean, et see on minu mõistuses ning olen seda suutnud tagasi hoida. Kuni tänaseni.

Töötan tavaliselt 10-16 tundi päevas, tihti ka nädalavahetustel. Täna koosolekuruumis olles (hapnikuvaene keskkond) tundsin suurt ärevust ja hirmu, et seesama “hoog” tuleb peale. Nii juhtuski. Ühel hetkel hüppasin püsti ja väljusin kiiresti koosolekusaalist. Läksin õue, hingasin värsket õhku, kõik läks paremaks. Ostsin magusat, et veresuhkrut tõsta. Tagasi koosolekule minna ei suutnud. Tulin koju, magasin veidi, nüüd tunnen end paremini.

Pea igapäevaselt tunnen segadustunnet – midagi, mida ma ei saa kontrollida. Vahel tunnen ka ebareaalsustunnet. Kõige rohkem valdab mind hirm selle ees, et olen kuidagi vaimselt ebastabiilne või et mul on arenemas mingisugune vaimne haigus. Usun, et tekitan ärevustunde ja paanikahoo ise sellele mõeldes. Ma kardan, et mul midagi viga. Siiani olen end pidanud väga tugeva vaimse tervisega nooreks meheks. Olen küll väga emotsionaalne, kuid kontrollin end piisavalt hästi. Mul on nagu taustaprotsessina käigus väikene mantra, mis iseendale kordab, et midagi on viga. Hommikul on kõik väga hästi, aga päeva jooksul hakkan tihti mõtlema, et ehk on mul miskit viga ning hakkan seda endale ette kujutama. Tihti aitab enda “rööpasse saamiseks” väikene uinak.

Võib-olla on tegemist mingisuguse vaimse läbipõlemisega? Ma töötan väga palju, ärkan vabatahtlikult iga päev kell 6 ning töötan nii kaua, kui jõuan. Mulle meeldib minu töö, mul on neid tegelikut mitu. Üheksast viieni tööd ei tee, selles suhtes on mul vabad käed.

Olen (ka hiljuti) tihti tarbinud ka marihuaanat, kuid usun, et selles ei tohiks asi olla. Igatahes, eksperimendi mõttes lõpetan tänasest igasuguste meelemürkide tarbimise kuuks või paariks, et näha kas midagi sellest muutub.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kirjeldus olukorra tekkest on tunnetest - suurepärane. Psühho-aktiivsed ained viisid organismi looduslikust tasakaalust välja (narko-vintis olemine on normaalset funtsioneerimise vinti-keermestikku vigastanud) ja nüüd on vaja seda tasakaalu taastada.

Ärevushäire korral annabki nö kõige nõrgem koht endast tunda - annab tunda selleks, et inimene midagi ette võtaks, oma eluviisi MUUDAKS!

Edasised toimetused (3E-d, harjutused jt printsiibid praktikasse) taastavad normaalse olukorra. Sellele järgnevalt tuleb juba organismi (keha ja psüühika) tugevdamine.

Ja veel. Sama laksu-reha otsa ei maksa enam astuda.
Sinusuguse noorusega inimesed peavad endale töövõimeliseks sihiks 110 aastat seadma, "laksutades" jääb see vaid õhkõrnaks unistamiseks ja unistamise aega ei pruugi ka kauaks olla.

Head muutumist soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Laps varastab ja valetab.

Tere.Tütar mul saab suvel 10 a. Ta on hakanud varastama.Olen üksikema.Läksime lahku eksiga sügisel. Eelmine nädal sain teada, et oli poest varastanud 100.- väärtuses mänguasju.Eile, et oli külla läinud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovitan alustata lastepsühhiaatri juurest.
Mida kooliõpetaja asjast arvab - temaga ka nõu pidada.
Kas Papsiga veel suhteid on? Temaga koostöö - sõbralikult-asjalikult. Papsi vanemad?! - ...

Loe edasi

Ärevus või depresioon?

Tere, selline mure, et algasid paar aastat tagasi ärevushäired ja hakkasin psühholoogi jutul käima, kes kirjutas muidugi AD ka välja, mida ma võtma ei hakanud. Käisin seal pool aastat 1x kuus ja peale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas kerge depressioon ja ärevus kaovad ka ilma AD võtmiseta ära.
Inimene elab keskkonnas ja suhe keskkonnaga (välis-keskkonnaga ja sise-keskkonnaga) annab kas siis rõõmu- või kurvameelsuse. Olukorda ...

Loe edasi

Kas tõesti stress?

Kas on tõesti võimalik, et tööstress võib tekitada kõhuvalusid? 2 kuud juba kõhus ebamäärane tuim/terav valu vaheldumisi. Arst arvab, et tegemist vaid ärevushäire ja stressi sümptomina. Ei teagi nüüd, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väga paljud on kuulnud ning paljud teavad, et psüühika mõjutab kehalisi funktsioone, kehalist tervist. Siit siis see nimetus - psühho-somaatilised häired. Sooma e kaha hõlmab mitmeid valdkondi, seega ...

Loe edasi

Armusin, aga kutt tõrjus eemale

Armusin ühte kutti.Kohtusime umbes aasta tagasi ja juba alguses oli aru saada, et meeldin talle.Küsis millal külla tulen ja kuidas mul läheb ja pidevalt kirjutas.Vastasin talle samaga.Me polnud kunagi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ole õnnelik, et "toreda" õppetunni varakult kätte said - paljud saavad Tite ja Kutt laseb siis - saba sirgu nagu noor vasikas kevad-aasal - sinu juures minema. Ole rõõmus.
Ole kodustega üksmeelel ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere! Septembri lõpus 2016 sattusin tugevate rindkere valude ja suruva tunde tõttu EMOsse. Pärast pikki ja põhjalikke uuringuid (üld tervis +lisaks kopuskompuuter trombi oht) diagnoositi ärevushäire. Tänaseks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovitusi ärevushäirete kohta on eelnevalt hulgi - vt otsinguga.
Arstirohi vaid osake (1/10) kogu paranemise repertuaarist. (vt minu ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" - raviprintsiipi
Loe edasi

Autism

I am originally from Estonia. Has never been to the psychiatrist in Estonia. While living in another country was diagnosed with social anxiety disorder, depression, than with generalised anxiety disorder ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

For a person it is the current moment and present state that is of importance, the need to cure and treat, the need to change the situation is in the present state (the symptoms of depression right now, ...

Loe edasi

Kas viitab ebastabiilsusele?

Tere! Mul on mure enda lapse isaga. Soovin nimelt teada, kas tema käitumine on märk ebastabiilsusest, et mul oleks põhjust taodelda talle visiiti psühhiaatri juurde, teadmaks kas ta on adekvaatne lapsega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Pereprobleeme peab aitama Lastekaitse töötajad.
Ähvardamiste korral tuleb teha kirjalik ettekanne politseile.
Agressiivse inimesega mitte suhelda ja lahutuse korral ei ole tal õigust teid ...

Loe edasi

Palju see maksab

Joomisesr vabaneda

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

See maksab TAHET,
a) kindlat isiklikku tahet jätkata töö- ja õpivõimelise inimesena alates tänasest,
b) kindlat isiklikku tahet saada korralikuks pereinimeseks ning korraliku pereinimesena ...

Loe edasi

Neurolingvistiline programmeerimine

Tere


Oleksin väga tänulik, kui vastaksite, sooviksin teada, kas neurolingvistiline programmeerimine on teadusel põhinev meetod, mida vajadusel elus kasutada ja õppida, saamaks jagu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimene peab oma elu parandamiseks Eluviisi muutma. Selle muutmise rajale peab Iga Inimene Ise Astuma. ISE!

Loota, et mõni tabletikene, nõia pendeldamine, käe vaatamine, programmeerimine, ...

Loe edasi

25-aastane joob iga õhtu 8 õlut ja sellest jääb veel väheks-lisaks muutub tigedaks ja tuleb kallale või lihtsalt terroriseerib . . . käib tööl,on oma tüdruk ja ikka olevat kõik mõttetu

25-aastane joob iga õhtu 8 õlut ja sellest jääb veel väheks-lisaks muutub tigedaks ja tuleb kallale või lihtsalt terroriseerib . . . käib tööl,on oma tüdruk ja ikka olevat kõik mõttetu

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Viin on 40 ja õlu 4 (tegelikult veidi kangem) vol% alkoholi sisaldav jook. Vahekord seega 10:1, seega - pudel õlu on alkoholisisalduselt sama 50 g viinaga.
2 pudelit õlut = 100,
4 õlut = ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: