Dementsus 20aastaselt? 15.04.12 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere
Nimelt on mul peale taas ülikoolist välja kukkumist tõsised häired mõtlemisega. Ma ei ole võimeline asju enam korralikult tegema ja olen just kui teistest eemal. Jutt, mis ma räägin ei ole enam selge ja adekvaatne ning muudab teised minu ümber täpselt samasuguseks, ei saa aru enam ajast ega ruumist. Ma ei suuda tavalisest(kodusest) keskkonnast lahkudes tegevustega abslouutselt hakkama saada. Hetkel olen käinud ka psühhiaatri juures, aga ma ei ole võimeline seletama, mis mul täpsemalt on viga. Psühhiaater alrvab, et see on lihtsalt depressioon, kuid tunnen, et depressioon on kõigest üks sümptomitest. Käin hetkel ka tööl, kuid ma tean juba, et ma ei ole võimeline seda ka varsti enam tegema, sest ma ei mõista enam normaalselt töö tegemist, tööandja on vihjanud ka, et ma teen täitsa mõtlematuid vigu ja oma tööd liiga aeglaselt. Vabal ajal ei ole mul muud tegevust, kui üritada enda vigu analüüsida või olen siis üldse tegevuseta. Psühhiaater otsustas mu saata psühholoogi juurde, kes pidi tegema erinevaid uuringuid, kuid ma unustasin ära ka selle, et ma pean sinna minema ning hilinesin liiga kaua ja seega saab mind psühholoog vastu võtta alles 1 kuu pärast ja ma ei oska öelda, kas ma sõna otses mõttes olengi enam midagi võimeline tegema. Olen tundnud peale tööd otsmiku piirkonnas ka tugevat surevet ja justkui "kõdi" tunnet.(Teen tööd andmesisestajana ja ei saa läbi ka kaastöötajatega ning ei suhtle seega kellegagi, kui va. ülemus).
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Liigne väsimus ja suur depressioon vähendavad tunduvalt mälu ja mõtlemisega seonduvat. Ebaselged elusihid mõjutavad.
Perearst ja vajadusel neuroloogi konsultatsioon. Neuroloogi puhul oleks mingeid neuroloogilisi sümptome (peavalud, krambid, lihas-tõmblused või teatud lihasrühmade halvatus, reflekside häired jms.).
Kuidas AD mõjub? Kuidas uni ja päevarežiim?
Alko-narko probleemid?
Kas psühhiaatriga on korralik "klapp"?
Kas kliiniline psühholoog (haigla juures töötav)?
Küsimusi praegu rohkelt.
Lahendid olemas! Tegutsege aktiivselt. Tihe-aktiivne koostöö psühhiaatriga.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Dementsus
Kui vanalt võib hakata dementsus peale
Vastas dr Jüri Ennet
Dementsus sobib pensionile pineku perioodil ja hiljem. Kaasneb vaimsete võimete taandumine. Seda märkab inimene ise ja seda märkavad ka lähedase.
Vaimsed võimed võivad alaneda ka ANTS´u (Alkoholism, ...
Dementsus
Tere!
Abikaasa on tänaseks dementne ja sügav puue.Kontrollitud on süda ja kaelaveresooned.Need olid korras.Magnetresonantstomograafia pildi järgi ütles neuroloog,et ajuvedeliku paunad on natuke suurenenud ...
Vastas dr Jüri Ennet
Dementsus:
a) Alzheimeri tõvest tingitud - seda neuroloogid uurivad ja magnet-resonants tomograaf dementsusel viitavat häiret ei leidnud.
b) vaskulaarne dementsus ehk aju verevarustuslik ...
Varajane dementsus
Tere.
Olen 43 aastane mees. Viimase 3 aasta jooksul olen hakanud unustama inimeste nimesid. Ka igapäevaselt suhtluses olevate. Unustan ka muid asju mis räägitud ja ka kokkulepitud. Asju ei leia ...
Vastas dr Jüri Ennet
Dementsuse liike on mitmeid ja seetõttu unustamise jt tunnused võivad olla tingitud paljudest haigustest või nende kaashäiretest.
Üleväsimus ja depressioon annavad vale-dementsuse e väsimuse taandusdes ...
Alzheimeri tõve avaldumisvormid ja ravi.
Lühiajalised mälu- ja kõnehäired
Vastas dr Jüri Ennet
Mäluhäireil palju põhjusi: üleväsimus, depressioon, mingi somaatiline või siis psüühiline häire ja alles siis - dementsus (ka neid mitmeid
a) orgaanilise ajukahjustuse taustaga,
b) vaskulaarsed ...
Psüühikahäired - kas Alzheimeri tõbi?
Tere.
Soovin teavet ALZHEIMERI kohta. Minu emal (76 a.) on juba aastaid probleeme alkoholismiga ja uriinipidamatusega. Nüüd on ta hakanud asju unustama, käitub ebaadekvaatselt.
Vanemate ...
Vastas dr Jüri Ennet
Inimesel võib kops või siis maks haige olla - see meid imestama ei pane. Nii ka Psüühikaga - võib mitu häda korraga olla:
a) alkoholism oma mõjudega organismile, ka alkohoolne amneesia (mäluhäire) ...
Mäluhäired 90.a.
90.a.ema avastab poest välja tulles, et ei tea, kus on ning kus oleks kodutee. Aitas tuttavate asjade seostamine (tänav ning ehitis seal). Samuti eluaeg tuttavas toidupoes ei tea enam, kus on leib või ...
Vastas dr Jüri Ennet
Dementsus, unustab, eksib. Panna randmeside lähedase inimese tel numbriga ja lähitulevikus ilmselt üksi mitte välja lubada - eksib, juhtub õnnetus.
Konsulteerida psühhiaatriga.
Pankurite ...
dementsus
Tere lgp.dr.J.Ennet.
Minu ema kannatab dementsusega segas formis.Juhtub mõni kord nii,et temaga üldse võimatu suheldada.Kas on mõtte ja kasu osta kuulmise aparaat?
Parimatega L.K.
Vastas dr Jüri Ennet
Dementsus võib areneda nii kaugele, et ta üldse kaaslaste jutust aru ei saa. Siit mõte, et kuulmisaparaati vaja ei ole. Aga inimene elab ka helide ilmas ja seetõttu on sellest aparaadist ka suuresti kasu. ...
Loe edasiDementsus
Tere!
Kui inimesele on diagnoositud multiinfarktne (valdavalt kortikaalne) vaskulaarne dementsus (F01.1 veebruaris 2008 ning F01.0 aprillis 2008), kas ta on otsustusvõimeline?
Vastas dr Jüri Ennet
Dementsus e nõdrameelsus on teisisõnu vaimse arengu tagasilangus (võimete langus). Kui inimene on Geenius ja temal algab dementsus (regress e tagasi-allalangus vaimsetes võimetes - esiplaanil värske mälu), ...
Loe edasiPARKINSONI TÕBI JA DEMENTSUS
Vanaema (78) oli parkinsoni tõve diagnoosiga rohtusid võttes kodus täiesti normaalne.Kord leiti ta oma voodist aga täiesti teovõimetuna. Ta oli üksi olnud niimoodi juba paar päeva. Algul arvasid arstid, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Dementsusel mitmeid variante: Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, neuroloogilistest häiretest tingitud jne. Temal Parkinsoni tõbi, ilmselt ka ateroskleroosi parasjagu. Psühhiaater ütleb täpse diagnoosi. ...
Loe edasidementsus
tere, kas on võimalik, et 78.aastane, kelle diagnoosiks on dementsus(pöördumatu) võib olla lisandunud ka skisofreenia jälitamine jne. pidev hirm,et tegemist vandenõuga tema vastu?
Vastas dr Jüri Ennet
Skisofreenia sellise elutarkus (vanuse) juures enam tekkida ei saa. Skisofreenia on puberteedist 25-30-ni "avanev" haigus. Peale 30. ta ei teki. Ei saa tekkida. Need psüühikahäired, luululised elamused ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: