Psüühikahäire 21.02.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere, kuna mingit otsest diagnoosi mulle pandud pole, siis on arvatavasti targem kogu lugu ära rääkida. Tüübi poolest on mul arvatavasti mingi ärevushäire, siin lehel olev ärevuse test andis tulemuseks 13. Kui otse välja öelda, siis minu probleemiks on inimesed. Ma ei suuda olla absoluutselt inimeste keskel, tähelepanu keskpunktis olemisest rääkimata. Hea näide selle kohta on minu 9. klassi minek. Seal kannatasin olla ainult 1 päeva ja siis läksin üle individuaalõppele, millest kahjuks midagi suuremat välja ei tulnud, seega suunati mind tagasi üldklassi. Üldklassis käisin 1 päeva ja kool jäigi pooleli. Tänaval käimisega rahvamasides pole mul mingit probleemi, aga väiksem suletud ruum mingi grupiga ning jääb ainult üle loota, et mu süda üles ei ütle. Kui veel koolist näiteid tuua, siis ei või mul olla pinginaabrit, kuna see (lähedus) häirib mind sama palju, kui terve klassitäis inimesi. Aktustega on ka sedamoodi, et istun kuskile taha, aga ikkagi suur ruum inimesi täis ja rahu ei saa. Eriti halb on asi siis, kui uks veel ka kinni pannakse või mingi rahvamass seal jõlgub ning kohest väljapääsu võimalust mul pole, higi voolab ja süda klopib.
Eraelu on mul olematu, kuna ma ei saa mitte kuidagi inimestega läbi. Ainukesed inimesed, kes mind kuidagi ei häiri, on need, keda kas väiksest peale tunnen, või need, keda tean pikemat aega (keskmiselt 1 aasta, enne kui inimese lähedus mind enam ei häiri). Muidugi on aastatega olnud ka paar erandit, kes nagu öeldakse esimesest silmapilgust mind ei häiri. Ei ole veel aru saanud, millest see tuleb.
Naiste teema on juba ammu aega tagasi maha maetud ja võimatuks tunnistatud. Seal 15-16a kandis sai üritatud küll, aga pärast seda andsin lihtsalt alla, et kui ei saa, siis ei saa. Närvikava lihtsalt ei pea vastu ja mingi aeg enne korraliku suhte loomist saboteerin iseennast, ehk siis keeran meelega untsu asja, kuigi ju tegelikult tahaks. Üks nõme asi on see, et kui ma olen närvis (enamiku ajast inimeste juures) näiteks seltkonnas (ise kuhugi ei roni, aga osad olukorrad on möödapääsmatud), siis vahel ei saa sõna suust. Hakkan ütlema midagi ja tuleb ainult esimene täht ja kui proovin seda uuesti öelda, tuleb uuesti ainult esimene täht pikendatud kujul. Nagu tahan öelda valmis ja välja tuleb vvv ja rohkem midagi välja ei tule. Nagu tuleb kramp peale ja ainus, mida teha saan, on suu kinni panna põhimõtteliselt. Õnneks on seda juhtunud see aasta ainult kaks korda.
Poodides/üleüldiselt võõrastelt küsimisega probleemi pole, kui pean midagi küsima müüjalt näiteks ja asi piirdub 1 lausega. Jamaks läheb siis, kui pean midagi täpsustama ja pikemat juttu rääkima. Sellega on kah nii, et tuleb kramp peale ja ei sa suud lahti teha. Olen märganud, et sellistel juhtudel häirivad mind ka kõrvalised ostjad. Kas lähen hiljem uuesti üritama, kui on vähem inimesi poes või lähen välja värske õhu kätte ning rahunen natuke.
Söögipoodides probleemi pole, aga igasugused riidepoed jne on mõnikord raske küll.
Kooliteemat veel puudutades meenub, et mul on/oli alati mingi jama kõhuga, et alatasa kõhus keeras ja oli halb olla ning vahel imelikud kaelavalud. Kunagi, oli vist 7.-8. klass kirjutas psühholoog/psühhiaater mulle terveks kooliaastaks vabastuse, ei meenu kahjuks enam millega seoses. Peale selle kardan hirmasasti verd/nõelu/süstlaid, et siis üldiselt arste ka. Viimast korda võeti verd mul 3.-4. klass haiglas pärast operatsiooni ja ainult sellepärast see õnnestus, kuna mul oli kanüül käele pandud ja toimus pärast oppi. Üldiselt olen aastatega suutnud oma probleemsusega kohaneda ja väga otseselt elu ei häiri (peale sotsiaalelu, mis mul puudub). Nüüd siis selle probleemi juurde mida ma ise enam lahendada ei oska. Nimelt sain kutse arstlikku komisjoni mis toimub aprillis ja kui aus olla siis närvivapustusest palju puudu ei ole. Esiteks juba see arstlik komisjon ja teiseks, kui läbi saan, siis ajateenistus. Mingit füüsilist puuet/viga mul küljes ei ole enda teada, seega suhteliselt kindel, et hinnatakse tegevteenistuskõlblikuks. Kuna olen kuulnud, et võetakse igasuguseid invaliide tänapäeval ja komisjon ise pidi suht formaalne olema, et neil on vaja number täis saada ja neile eriti korda ei lähe sa oma häirete/vigadega. Patsutatakse õlale ja öeldakse, pole midagi, saad üle. Esiteks juba arstlik komisjon, mida ma suht kindlasti üle ei ela, ajateenistusest rääkimata. Minemata ka ei saa jätta, kuna lehel on kirjas igasugused trahvid (640 eurot) ja isegi arest. Kuigi sinna on veel nädalad aega, on mul närvid nii läbi, kui vähegi olla saavad.
Igasugune abi on teretulnud!

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ärevust paanikaga esineb tänapäeval hulgi. Psühhiaater aitab. Rohtu vaja ja enesega tegelemist-treenimist-karastamist. vt. varasemaid soovitusi, vt. minu raamatust "Väljavalitu".
Psühhiaatri juurde minek kindlasti vajalik, sellest sõltub ka sõjaväe küsimus - vajadusel pikendused jms.
Endaga teleda tuleb juba tänasest. Võtta omaks nn TaaRa printsiip: Tunne Rõõmu, et häired on endast märku andnud, on nüüd mida muuta. Tegutse Rõõmuga, et neid häireid kõrvaldada. Täiuslikkuse Rõõmsameelsus olgu silme ees, et muutuda-muuta enda keha ja vaimu tugevamaks, täiuslikumaks.
Tegudele!
Igast murest saab üle!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

sooviksin teada

Kuhu ja kelle vastuvõtule peaks pöörduma pci diagnoosiga täiskasvanu? Kas pci psüühikahäire või kesknärvisüsteemi haigus? Kas pci diagnoosiga täiskasvanutele on võimalik teha ka peaaju uuringuid?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Perearst, neuroloog, psühhiaater - selline on tohtrite rada.
Vajalikud uuringud määrab arst ja need ka tehakse.
Kannalikkust!
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

psühhoos

Tere.Minu naisel võib olla psühhoos kas seda on võimalik ravida ka mingil ajal kodusel teel.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhoos - inimene ei saa asjaoludest psüühikahäire tõttu õigesti aru ja seetõttu käitub ebaadekvaatselt (valesti).
Psühhoosi diagnoosi paneb ikkagi psühhiaater, muidu võib ju olukorda valesti hinnata. ...

Loe edasi

kas psühhiaatri juures käik seab piiranguid

Tere,
mul tekksi küsimus, et kui ma lähen psühhiaatri juurde (depressioon ja ärevus), kas see seab siis piiranguid minu tulevasele karjäärile/ ameti valikule? Kas sellest käigust jääb mingeid jälgi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tänapäeval ei ole ühtegi inimest, kellel ei ole olnud või siis kohe tuleb depressioon. See on mööduv, ravitav ja ei sega tulevikus tegemisi. Seda ka ärevuse osas.
Kui tulevikus on elukutse valik ...

Loe edasi

Sõbral maniakaalne hoog.

Umbes viis päeva tagasi hakkas üks mu sõber (mitte väga lähedane söber, aga siiski) veidralt käituma. Alguses pani mitu päeva järjest pidu. Loengutesse enam ei jõudnud, magamist ei pea vajalikuks. Peab ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kiirabi kutsuda ja Psühhiaatriakliiniku vastuvõttu!
Pikk pidu toobki psüühikahäire eelsoodumusliku (varjatud) häire esile.
Äge asi vajab ägedalt-kiirelt tegutsemist!

"Teostemeistril" ...

Loe edasi

Raskekujuline psüühikahäire

Selline küsimus - relvaseaduses on isikule relvaloa andmise välistavate asjaolude alla loetletud "raskekujuline psüühikahäire". Mida see arsti perspektiivist lähtuvalt tähendab? Kas "raskekujuliseks psüühikahäireks" ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1. Relv teeb pauku ja kuulipritsina võib kedagi ka valusasti pritsida! Sellest tulenevalt on relvaloa tervishoiuline aspekt selline, et see paugutamine oleks
teadvustatud, adekvaatne, ühiskonnelu ...

Loe edasi

Psüühikahäire

Olen mures oma 16aastase poja tuleviku pärast. Tema käitumine hooti on mõistetamatu, ta valetab, varastab, aga oma olemuselt tal puudub vägivaldsus, kaklemine, ärandamine, ta ei kuulu sinna gruppi, kes ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Erikoolis on (või selle kooliga tegeleb) psühhiaater ja selle kaudu asju korraldada.

Kui koolilaps ei tule tavakooli ja tavalise koolirežiimi käitumise-suhtlemise vallas toime, siis on tal ...

Loe edasi

Paranoia

Ma tunnen, et ma olen paranoiline....mitte et ma kedagi ohustaksin v oleksin ohustanud, aga ma kujutan ette, et mu naisel on keegi teine....Oskate öelda, kas ma peaksin pöörduma psühholoogi v psühhiaatri ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Millele tugineb see kahtlustus? Mida abikaasa selles küsimuses räägib?

Paranoia on reaalsusele mittevastav mõtlemine, on ravitav psühhiaatri juures. Reaalse elu suhteid-usaldust saavad partnerid ...

Loe edasi

psühhoos

seoses ägeda pankrease põletikuga inimene viibis 10 päeva narkoosis,peale selle tekkis psühhoos-ebaadekvaatne käitumine,seosetu jutt,hallutsinatsioonid.Kas antud seisund on jääv või taastub ajapikku nn.normaalne ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Somaatilisest (kehalisest) probleemist tingitud psüühikahäire on ajutise iseloomuga, rohtudega kõrvaldatav ja psüühika taastub täieliselt.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

kroomi tabletid

Mul on niisugune küsimus, et kas liigne kroomi tablettide tarbimine ja sellest tulenev isutus võivad inimesel esile kutsuda skisofreenilisi sümptomeid?

Vastas dr Jaanus Mumma

Päris mitmed ained võivad mürgituse korral ka ägedaid
psühhoose põhjustada või ka kergemaid psüühikamuutusi tekitada.
Ei ole aga kohanud materjale, et kroomi mürgistus põhjustaks
skisofreeniataolise ...

Loe edasi

kuidas saada arstile?

kuidas saada arstile psüühikahäire kahtlusega inimest, kui ta ise minna ei taha?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas tegu noore, keskealise või vanuriga?
Probleemile mõistlik lahendust leida koos peretohtriga ja läheneda asjale kaugemalt lähemale e üldprobleemid eelnevalt päevakorda koos tohtriga tõsta ning ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: