Psüühikahäire 21.02.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere, kuna mingit otsest diagnoosi mulle pandud pole, siis on arvatavasti targem kogu lugu ära rääkida. Tüübi poolest on mul arvatavasti mingi ärevushäire, siin lehel olev ärevuse test andis tulemuseks 13. Kui otse välja öelda, siis minu probleemiks on inimesed. Ma ei suuda olla absoluutselt inimeste keskel, tähelepanu keskpunktis olemisest rääkimata. Hea näide selle kohta on minu 9. klassi minek. Seal kannatasin olla ainult 1 päeva ja siis läksin üle individuaalõppele, millest kahjuks midagi suuremat välja ei tulnud, seega suunati mind tagasi üldklassi. Üldklassis käisin 1 päeva ja kool jäigi pooleli. Tänaval käimisega rahvamasides pole mul mingit probleemi, aga väiksem suletud ruum mingi grupiga ning jääb ainult üle loota, et mu süda üles ei ütle. Kui veel koolist näiteid tuua, siis ei või mul olla pinginaabrit, kuna see (lähedus) häirib mind sama palju, kui terve klassitäis inimesi. Aktustega on ka sedamoodi, et istun kuskile taha, aga ikkagi suur ruum inimesi täis ja rahu ei saa. Eriti halb on asi siis, kui uks veel ka kinni pannakse või mingi rahvamass seal jõlgub ning kohest väljapääsu võimalust mul pole, higi voolab ja süda klopib.
Eraelu on mul olematu, kuna ma ei saa mitte kuidagi inimestega läbi. Ainukesed inimesed, kes mind kuidagi ei häiri, on need, keda kas väiksest peale tunnen, või need, keda tean pikemat aega (keskmiselt 1 aasta, enne kui inimese lähedus mind enam ei häiri). Muidugi on aastatega olnud ka paar erandit, kes nagu öeldakse esimesest silmapilgust mind ei häiri. Ei ole veel aru saanud, millest see tuleb.
Naiste teema on juba ammu aega tagasi maha maetud ja võimatuks tunnistatud. Seal 15-16a kandis sai üritatud küll, aga pärast seda andsin lihtsalt alla, et kui ei saa, siis ei saa. Närvikava lihtsalt ei pea vastu ja mingi aeg enne korraliku suhte loomist saboteerin iseennast, ehk siis keeran meelega untsu asja, kuigi ju tegelikult tahaks. Üks nõme asi on see, et kui ma olen närvis (enamiku ajast inimeste juures) näiteks seltkonnas (ise kuhugi ei roni, aga osad olukorrad on möödapääsmatud), siis vahel ei saa sõna suust. Hakkan ütlema midagi ja tuleb ainult esimene täht ja kui proovin seda uuesti öelda, tuleb uuesti ainult esimene täht pikendatud kujul. Nagu tahan öelda valmis ja välja tuleb vvv ja rohkem midagi välja ei tule. Nagu tuleb kramp peale ja ainus, mida teha saan, on suu kinni panna põhimõtteliselt. Õnneks on seda juhtunud see aasta ainult kaks korda.
Poodides/üleüldiselt võõrastelt küsimisega probleemi pole, kui pean midagi küsima müüjalt näiteks ja asi piirdub 1 lausega. Jamaks läheb siis, kui pean midagi täpsustama ja pikemat juttu rääkima. Sellega on kah nii, et tuleb kramp peale ja ei sa suud lahti teha. Olen märganud, et sellistel juhtudel häirivad mind ka kõrvalised ostjad. Kas lähen hiljem uuesti üritama, kui on vähem inimesi poes või lähen välja värske õhu kätte ning rahunen natuke.
Söögipoodides probleemi pole, aga igasugused riidepoed jne on mõnikord raske küll.
Kooliteemat veel puudutades meenub, et mul on/oli alati mingi jama kõhuga, et alatasa kõhus keeras ja oli halb olla ning vahel imelikud kaelavalud. Kunagi, oli vist 7.-8. klass kirjutas psühholoog/psühhiaater mulle terveks kooliaastaks vabastuse, ei meenu kahjuks enam millega seoses. Peale selle kardan hirmasasti verd/nõelu/süstlaid, et siis üldiselt arste ka. Viimast korda võeti verd mul 3.-4. klass haiglas pärast operatsiooni ja ainult sellepärast see õnnestus, kuna mul oli kanüül käele pandud ja toimus pärast oppi. Üldiselt olen aastatega suutnud oma probleemsusega kohaneda ja väga otseselt elu ei häiri (peale sotsiaalelu, mis mul puudub). Nüüd siis selle probleemi juurde mida ma ise enam lahendada ei oska. Nimelt sain kutse arstlikku komisjoni mis toimub aprillis ja kui aus olla siis närvivapustusest palju puudu ei ole. Esiteks juba see arstlik komisjon ja teiseks, kui läbi saan, siis ajateenistus. Mingit füüsilist puuet/viga mul küljes ei ole enda teada, seega suhteliselt kindel, et hinnatakse tegevteenistuskõlblikuks. Kuna olen kuulnud, et võetakse igasuguseid invaliide tänapäeval ja komisjon ise pidi suht formaalne olema, et neil on vaja number täis saada ja neile eriti korda ei lähe sa oma häirete/vigadega. Patsutatakse õlale ja öeldakse, pole midagi, saad üle. Esiteks juba arstlik komisjon, mida ma suht kindlasti üle ei ela, ajateenistusest rääkimata. Minemata ka ei saa jätta, kuna lehel on kirjas igasugused trahvid (640 eurot) ja isegi arest. Kuigi sinna on veel nädalad aega, on mul närvid nii läbi, kui vähegi olla saavad.
Igasugune abi on teretulnud!

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ärevust paanikaga esineb tänapäeval hulgi. Psühhiaater aitab. Rohtu vaja ja enesega tegelemist-treenimist-karastamist. vt. varasemaid soovitusi, vt. minu raamatust "Väljavalitu".
Psühhiaatri juurde minek kindlasti vajalik, sellest sõltub ka sõjaväe küsimus - vajadusel pikendused jms.
Endaga teleda tuleb juba tänasest. Võtta omaks nn TaaRa printsiip: Tunne Rõõmu, et häired on endast märku andnud, on nüüd mida muuta. Tegutse Rõõmuga, et neid häireid kõrvaldada. Täiuslikkuse Rõõmsameelsus olgu silme ees, et muutuda-muuta enda keha ja vaimu tugevamaks, täiuslikumaks.
Tegudele!
Igast murest saab üle!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Laps varastab ja valetab.

Tere.Tütar mul saab suvel 10 a. Ta on hakanud varastama.Olen üksikema.Läksime lahku eksiga sügisel. Eelmine nädal sain teada, et oli poest varastanud 100.- väärtuses mänguasju.Eile, et oli külla läinud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovitan alustata lastepsühhiaatri juurest.
Mida kooliõpetaja asjast arvab - temaga ka nõu pidada.
Kas Papsiga veel suhteid on? Temaga koostöö - sõbralikult-asjalikult. Papsi vanemad?! - ...

Loe edasi

Ärevus või depresioon?

Tere, selline mure, et algasid paar aastat tagasi ärevushäired ja hakkasin psühholoogi jutul käima, kes kirjutas muidugi AD ka välja, mida ma võtma ei hakanud. Käisin seal pool aastat 1x kuus ja peale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kas kerge depressioon ja ärevus kaovad ka ilma AD võtmiseta ära.
Inimene elab keskkonnas ja suhe keskkonnaga (välis-keskkonnaga ja sise-keskkonnaga) annab kas siis rõõmu- või kurvameelsuse. Olukorda ...

Loe edasi

Kas tõesti stress?

Kas on tõesti võimalik, et tööstress võib tekitada kõhuvalusid? 2 kuud juba kõhus ebamäärane tuim/terav valu vaheldumisi. Arst arvab, et tegemist vaid ärevushäire ja stressi sümptomina. Ei teagi nüüd, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Väga paljud on kuulnud ning paljud teavad, et psüühika mõjutab kehalisi funktsioone, kehalist tervist. Siit siis see nimetus - psühho-somaatilised häired. Sooma e kaha hõlmab mitmeid valdkondi, seega ...

Loe edasi

Armusin, aga kutt tõrjus eemale

Armusin ühte kutti.Kohtusime umbes aasta tagasi ja juba alguses oli aru saada, et meeldin talle.Küsis millal külla tulen ja kuidas mul läheb ja pidevalt kirjutas.Vastasin talle samaga.Me polnud kunagi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ole õnnelik, et "toreda" õppetunni varakult kätte said - paljud saavad Tite ja Kutt laseb siis - saba sirgu nagu noor vasikas kevad-aasal - sinu juures minema. Ole rõõmus.
Ole kodustega üksmeelel ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere! Septembri lõpus 2016 sattusin tugevate rindkere valude ja suruva tunde tõttu EMOsse. Pärast pikki ja põhjalikke uuringuid (üld tervis +lisaks kopuskompuuter trombi oht) diagnoositi ärevushäire. Tänaseks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovitusi ärevushäirete kohta on eelnevalt hulgi - vt otsinguga.
Arstirohi vaid osake (1/10) kogu paranemise repertuaarist. (vt minu ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" - raviprintsiipi
Loe edasi

Autism

I am originally from Estonia. Has never been to the psychiatrist in Estonia. While living in another country was diagnosed with social anxiety disorder, depression, than with generalised anxiety disorder ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

For a person it is the current moment and present state that is of importance, the need to cure and treat, the need to change the situation is in the present state (the symptoms of depression right now, ...

Loe edasi

Kas viitab ebastabiilsusele?

Tere! Mul on mure enda lapse isaga. Soovin nimelt teada, kas tema käitumine on märk ebastabiilsusest, et mul oleks põhjust taodelda talle visiiti psühhiaatri juurde, teadmaks kas ta on adekvaatne lapsega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Pereprobleeme peab aitama Lastekaitse töötajad.
Ähvardamiste korral tuleb teha kirjalik ettekanne politseile.
Agressiivse inimesega mitte suhelda ja lahutuse korral ei ole tal õigust teid ...

Loe edasi

Palju see maksab

Joomisesr vabaneda

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

See maksab TAHET,
a) kindlat isiklikku tahet jätkata töö- ja õpivõimelise inimesena alates tänasest,
b) kindlat isiklikku tahet saada korralikuks pereinimeseks ning korraliku pereinimesena ...

Loe edasi

Neurolingvistiline programmeerimine

Tere


Oleksin väga tänulik, kui vastaksite, sooviksin teada, kas neurolingvistiline programmeerimine on teadusel põhinev meetod, mida vajadusel elus kasutada ja õppida, saamaks jagu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimene peab oma elu parandamiseks Eluviisi muutma. Selle muutmise rajale peab Iga Inimene Ise Astuma. ISE!

Loota, et mõni tabletikene, nõia pendeldamine, käe vaatamine, programmeerimine, ...

Loe edasi

25-aastane joob iga õhtu 8 õlut ja sellest jääb veel väheks-lisaks muutub tigedaks ja tuleb kallale või lihtsalt terroriseerib . . . käib tööl,on oma tüdruk ja ikka olevat kõik mõttetu

25-aastane joob iga õhtu 8 õlut ja sellest jääb veel väheks-lisaks muutub tigedaks ja tuleb kallale või lihtsalt terroriseerib . . . käib tööl,on oma tüdruk ja ikka olevat kõik mõttetu

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Viin on 40 ja õlu 4 (tegelikult veidi kangem) vol% alkoholi sisaldav jook. Vahekord seega 10:1, seega - pudel õlu on alkoholisisalduselt sama 50 g viinaga.
2 pudelit õlut = 100,
4 õlut = ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: