Aitab kõigest... 30.01.06 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere. Olen 15 a tüdruk. See võib tunduda järejkorde nö teismeliste eluetapiga - kes ma olen ja miks jne.
Aga ma lihtsalt ei jõua enam. On mingid hetked kus ma püüan väga ja tahan kuhugi jõuda, midagi saavutada. Õpin palju. 9 klass ka ja hinded on eelmise aastaga võrreldes paranenud. Aga vahel. Mis vahel, tihti. Tihti on mul sellised nö masendushood - ei huvita mis edasi saab. Mõtlen, et nagunii ma kunagi suren. Vb juba homme. Mille jaoks ma isegi püüan.
Selle põhjuseks võib olla mu isa surm. Ta suri kui ma olin väike. Ma ei mäletagi teda, ega tea tast ka suurt midagi. Aga no pool aastat juba tunnen et ma ei jõua enam, mul oleks teda nii väga vaja. Ma ju tean et miski ei too teda tagasi aga see on ju siiski nii ebaaus ja kusagil hingepõhjas loodan, et ta tuleb kunagi ja ületab, et see oli vaid üks halb unenägu.
Tihti ma nutan end magama.
Ma kardan. Ma kardan surma. Mitte enda surma aga üleüldiselt. Kui ma loen nt ajalehest mingi väikelapse või pere või isa, ema või kellegi surma hakkan tihti nutma. Mõtlen selle surnud inimese lähedastele ja mida nad peavad läbi elama.
Ma tean, et selle põhjuseks on minu isa surm.
Olen mõelnud, te kui ma nii tohti nö masendushoogudesse langen siis ma ei pea enam kaua vastu. Aga ma ei taha sellest kellegagi rääkida. Ei perega ega sõpradega. Nende ees olen alati rõõmus, lõbus jne.
Ma lihtsalt ei jõua enam oma elu elada. Kõige hullem on teadmine, et see saab nagunii otsa - mida ma ikka kannatan.
Äkki oskate midagi soovitada. aidata kuidagi.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Elu-surma küsimused, filosoofilised küsimused tulid minul päevakorda 8. klassis. Ajendiks oli klassis ühe poisi raske haigus, mida me esmakordselt ja ehmatusega nägime. Sinul teeb olukorra tunde-hellaks veel see, et Isa varakult suri.
J. Kaplinski kirjutas küpses meheeas raamatu, kus vestleb isaga (ka tema kaotas isa õige varakult). Sina saaksid Isaga suhelda nii mõttes (monoloogi moel, et Sina räägid või siis dialoogi vormis - kahekõnena). Kord-kaks kuus võiks seda teha. Kindlasti tuleks Emaga veidi avatumad suhted luua ja nendest asjust Emaga rääkida. Ka Ema saab sellest kergendust ja tuge.
Õpi-kavad on koolilastel suht-suured ja seetõttu:
1) õpi paremini õppima, olulist ja ebaolulist eristama (nn spikri meetod).
2) Häälesta õpitükkideks end nagu sporditrenni minekul - oi kui tore, et nüüd seda ainet (trenni) teha saan!
3) Otium reficit vires e puhkus taastab jõu. Sportlased teavad seda, nüüd ka Sina. Rekrealoogia, uus teadusharu, tegeleb sellega. Tegele Sinagi, s.o. õpi puhkama.
4) Kelleks Sa saada tahad? Iga inimene on teatud valdkonnas andekas, isegi geniaalsuse momentidega. Milles Sina seda oled? Uuri end.
5) Inimene on loodud siia maailma selleks, et olla õnnelik. Maailmas on õnne piisavalt, jätkub kõigile. Ava silmad (meeled) ja leia endale sobivad õnnenoodid, õnne-oodid.
Kõike head Sulle,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kuidas vabaneda stressist, ärevusest, masendusest?

Kuidas saada lahti stressist, ärevusest, masendusest, kõigest sellest, et leida taas rahuolu enda sees??? Kuidas saaksin vabaneda pahast meeleolust, mis tekib siis kui ilm on kole ja muutun vahel väga ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Õine puhkus ja päeval suguseltsist keegi aegajalt abiks kutsusda lapse eest hoolitsemisel. Minu Palve-M editatsiooni harjutus aitab liigsest pingest vabaneda, rahustab, annab vaimujõudu.
Otsustamatus ...

Loe edasi

Hirm eelarvamustest

Olen siis 27a noormees, minu probleem on selles, et kardan mida teised minust arvavad. Ei julge võõraste inimestega suhelda, üritan seda kõigest väest vältida. Olen mõelnud, et ehk on selle põhjustajaks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1. Kas olete varem selle teemaga arsti juurde pöördunud?
Ei ole, kuna ei saa seda enesele finantsiliselt lubada.
= väga-väga paljud asjad ei sõltu finantsides, palju saab ise uue elukorraldusega ...

Loe edasi

Depressioon ja antidepressandid

Tere, olen viimane aasta vaevelnud meeleolu kõikumise, söömishäirete, närvilisuse ja unetuse käes. Samuti on olnud kord mõte, et enam ei jõua ja ei taha enam elada. Kas sellises seisundis on kindel, et ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Pillide kohta annab selgitusi naistearst.
Meeleolu ja kehaline tegevus-tegevusetus on suuresti seotud. Keha liigutamine liigutab ka meeleolu paremuse suunas.
Korraliku une eest tuleb hoolt ...

Loe edasi

Eluisu kadunud

Ma ei suuda enam elada, olen väsinud kõigest ja kõigist. Kui oma keha enam ei tunne, siis lõigun ennast. Viimasel ajal üha sagedamini. Olen üritanud enesetappu kaks korda, mõlemil korral sattus keegi peale. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1. Psühhiaater aitab.
2. Head rohud olemas ja need aitavad.
3. Inimesed vajavad Sind ja see kohustus annab jõudu elamiseks, tegudeks, loominguks.
4. Ühiskonnaelu vajab parandamist ...

Loe edasi

Vaim tuli kehast välja

Tere! Ma ei tea, kas ma kirjutan õigesse kohta, aga täna öösel juhtus midagi seletamatut minuga. Ma magasin ja järsku nägin, kuidas ma voodiga õhku tõusin ja keerlema hakkasin või siis kõik keerles minu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Minu Palve-Meditatsiooni esimene samm aitab sul oma sisemine tasakaal jälle tagasi saada. Selliseid une-ärkveloleku-ulmeseisundeid on kõigil olnud. Kõik tervisliku eluviisi asjad on alati kasuks - vali ...

Loe edasi

Kas psühhiaater või psühholoog?

Tere
Suur mure: ei suuda millestki rõõmu tunda, ei suuda ka millegi üle kurvastada,
ühesõnaga kõigest on savi. Kelle poole peaks pöörduma - psühholoogi või psühhiaatria poole?Mida üldse vajan?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mure sügav, naerumägi puudub, kõikjal ja kõigest savi - alustaksin psühhiaatri konsultatsioonist.
Probleemi arutamine mõne lähedasega, mõne Autoriteediga. Õpi- ja tegudeplaanid üle vaadata, et puhkuseks ...

Loe edasi

tahtenõrkus

tere
teagi, millest alustada. Ilmselt pole mõtet väga pikalt eellugu ka jutustada. Ehk siis- noormees, kellel oli paar aastat tagasi psühhootiline episood, millele eelnes väga pikaajaline depressiivne ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Millised rohud ja millised annused? Sealtkaudu on esimene lähenemine. Teiseks, saab anda lisaks mõnda ergutava toimega rohtu. Kolmandaks, kehalised harjutused, veeprotseduurid, jm üldtoniseerivad vahendid. ...

Loe edasi

Depresioon ?

Olen vaid 12 aastane tydruk.
ja ma kahtlustan et mul on depresioon, ma nutan palju, tunnen end v2sinuna peavalutab, ei suuda keskendauda , kool ei huvita mind enam yldse, asjad j22vad halavasti meelde, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Minul ka koolis pea hästi ei võtnud, väga hästi hakkasin õppima alles ülikooli kolmandal kursusel. Enne seda tegin parasjagu sporti, läksin küllaltki varakult magama, et korralikult puhanud olla. Tegin ...

Loe edasi

Tajuhäire?

Tere

Minul on mureks paanikahäirest alguse saanud ebareaalsuse tunne. Kestnud on see juba päris mitu kuud. Pidev seesmine võõras tunne, peeglist võõras endale, piltidel võõras, vahel ka ümbritsev ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Pidage nõu psühhiaatriga.
Võtaksin veidi (ca kuu) Rispen´i ja siis arutaks asju edasi. Rispen aitab neist ebatunnetest ja ebamõtetest vabaneda.
Tervitustega,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

"jälitusmaania" eakal inimesel

Tere,
olen mures oma 90 a. vanaema pärast. umbes pool aastat tagasi tekkis tal veendumus, et keegi tema majanaabritest kiusab teda taga, tahab hirmutada, ähvardada. Tema äraolekul käiakse korteris ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Vanuri luulud. Ravimid ja abivahendid olemas. Aitab psühhiaater.
Tegutsege,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: