Stressist põhjustatud haigused 04.05.11 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere! Olen Rakvere Gümnaasiumi õpilane ja teen uurimistööd teemal stressist põhjustatud haigused ning mul on tekkinud mõned küsimused.
1) Kui suur on tõenäosus, et ainult pidev stress mingi pikaajalise haiguse, nt epilepsia põhjustab ?
2) Kas olete ise kokku puutunud patsientidega, kelle haigus on stressist põhjustatud ? Kui jah, siis on neid olnud palju ?
3 )Millised stressist põhjustatud haigused on kõige levinumad ?
4) Kas stressist põhjustatud haigusi on võimalik ilma ravimiteta ainult psühhiaatri abiga ravida ?
5 ) Kas stress võib olla pärilik ?
6) Kuulsal füüsikul Stephen Hawkingil on amüotroofne lateraalskleroos, kas see haigus võib olla ainult stressist põhjustatud ?
7) Kas stressist põhjustatud haigused on levinud ? Ja kas nende esinevus on viimastel aastatel suurenenud ?
8) Kas võib väita, et stress on surmav, kui stressist on arenenud välja mõni surmav haigus ?
9) Kuidas ennetada stressi teket? Kas on olemas mingisuguseid ravimeid, millega stressi ravida, kui jah, siis kui usaldusväärsed need on ?
10) Kuidas tekitab stress haigusi ?
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
1) Psühhosomaatilisi haigusi on palju, epilepsia sellest ei teki. Epilepsial on esiplaanil muud tegurid.
2) Stressist tekitatud häiretega on kokku puutunud KÕIK inimesed. Arstina ka teiste inimeste psühhosomaatiliste häiretega.
3) Somaatilised haigused (häired) on isikupärased, s.o. igal inimesel on see temale iseloomulik (suhteliselt nõrgem "terviselüli") häire.
4) Kui tegeleda jalutuskäikudega, kerge spordiga, õigel ajal magama, mure lähedasele ära rääkida (pihtida) jne, siis saab ka ilma rohuta hakkama. Vahel on ka arstirohtu appi vaja võtta.
5) Stress on suhe (inimorganismi/psüühika ja keskkonna vaheline suhe), stress ei ole pärilik, aga mõnel tekib ta kergemini kui teisel. Pärilik ei ole.
6) Ei mingil juhul, EI.
7) vt. 2).
8) Sõjaolukorras ja sellise "mõõtkavaga" oludes on see teoreetiliselt võimalik.
9) Kehalised harjutused on kasuks. Psühhoregulatsioon. Pihtimine.
Rohtu ennetamiseks tavaliselt ei anta.
10) Pinged on teatud piirini vajalikud. Kui neid rohkesti tekib, siis see võibki tekkida.
Ilus kevad, õue jalutama!
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Antidepressantide mõju
Antidepressandid
Vastas dr Jüri Ennet
Praegune ravim ära jätta, või kõik ravimid ära. Seega sportlikud eluviisid. vt otsinguga minu Palve - Enneti Palve esimene samm.
Rõõmsameelne kehaline aktiivsus.
Jüri O.-M Ennet
energiajook
Tere!
Mure selline ,et nooruk, kes tarvitab ravimina Lisdexamfetamiini ja
on pidevalt unine joob päevas 2 kui mitte rohkem purki energiajooki.
2 pudelit oleme kotist leidnud ja ...
Vastas dr Jüri Ennet
Energiajook tekitab sõltuvust, selleska palju magusaineid ja see tekitab kehakaalu häieid. Koostöö psühhiaatriga. Amfetamiin vajab ka koostööd Psühhiaatriga. Kehaline aktiivsus -sport on õige rada.
Loe edasi
Paanikahood ja terviseärevus
Tere!
Olen naine, 25, väga tundlik. Käisin hiljuti mandliopil, kus mul tekkis palju tüsistusi, olin intensiivis, kaotasin palju kaalu (olin enne juba sale) ja kogesin surmahirmu. Olin pikalt taastudes ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kehalised, vaimsed ja sotsiaalsed tegurid on omavahel tihedalt seotud- ka ravimisel. Inimene, keskkond ja teised inimesed on nagu olümpiarõngad, mis peavad omavahel tasakaalus olema, muidu tekivad häired, ...
Loe edasiZoloft sertralinum 6 aastsel kõrvalmõjud
Ravimit tarvitade esimestel nädalatel positiivne mõju.Kuu hiljem laps püsimatu tujukas agresiivne äkkiline.Enesealetsus nähud karistab ennast näkku löömisega.Ja ütleb teda tuleb prügikasti panna ta on ...
Vastas dr Jüri Ennet
Lastele, nooukitel vanuses alla 18-a mitte anda. Koostöö lastepsühhiatriga. Sõbralikud suhted lapsega, lapse kiitmine. Jalutuskäigud, Juuste harjamine-silitamine.
Jõri O.-M. Ennet
Püsipatsiendi vastuvõtt
Tere. Käisin enda eestkostealusega 2023. aastal Teie vastuvõtul. Ametnikud on avaldanud arvamust, et oleks vaja uus visiit teha. Millised oleks võimalused?
Tänan vastuse eest ette.
Vastas dr Jüri Ennet
Sotsiaaltöötaja kaudu saab teha psüühika uuringu, kui see eestkoste määramisega seotud on.
Jalutuskäigud, jõukohane kehalike aktiivsus, vaimsete võimete seisund.
Jüri O.-M. Ennet,
Loe edasi
Päevane unisus
Tere!
Olen umbes aasta aega olnud kimpus tervisega. Algas aasta tagasi, kui hakkasid õrnad pearinglused. Otseselt ei käinud maailm ringi, kuid tundsin et pea on nagu "vati sees" ja imelik. Lõpuks ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kontrollida vererõhku. Teha Enneti palvet - parandab peaaju verevarustust. Kehaline aktiivsus. Trvislikud eluviisid, uued väärtushinnangud.
Rõõmsameelset harjutamist
Jüri.O.- M. Ennet
Antidepressantidest loobumise raskused.
Sõin 7 aastat järjest algul Cymbaltat, hiljem Alventat. Avastasin ligi 3 aastat tagasi, et need mõjutavad sportlikku võimekust väga suurel määral. Esimesel aastal pidasin kõige süüdlaseks depressiooni, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Raviskeem - Ravimid, ravimaht olgu 1/10 ja 9/10 on harjutused - kehalised, psüühilised,sotsiaalsed hoiakute muutused.
Harjutusteta tegutsemine edu ei taga,
vt Enneti palve esimene samm, relaks ...
Ärevus ja paanikahood lisaks ka terviseärevus
Kas ärevus tekitab sellist tunnet nagu süda jätaks lööke vahele
Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö kardioloogiga - neid rütmihäireid saab ravimitega mõjutada. Rahustavad harjutused, (vt rahustavad harjutused). Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Jjalutuskäigud.
Piisav uni, puhkehetked. ...
Depersonalisatsioon , depressioon
Tere
Olen väga hädas depersonalisatsiooniga.
Nüüd üle nädala tarvitanud mirtazapiini( + kohati une jaoks juurde ketipinori). Väga harva ka tükike zopitiini.
Eks depressioon ka meeletu ...
Vastas dr Jüri Ennet
Proovige Ketipinoori annuse muutmisega (suurendamisega) või siis alandamisega.
Vajadusel siis Mirtazapiini annuse muutmisega proovida. vt lõõgastavaid harjutusi varasematest vastutest.
Loe edasi
9.aastane kardab magama jääda, ärevus.
9-aastasel poisil hakkas (ärevus) hirm seoses magama jäämisega, mis on kestnud praeguseks aasta aega ja ei paista üle minevat.
Lapse ja vanemate magamistubade vahele jääb elutuba.
Lapsel oli ...
Vastas dr Jüri Ennet
Laps soovib turvatunnet, soovib, et tema soove aktsepteeritakse. Mida laps veel soovib? seda (võimalusel) praktiseerida. Lapse soove mitte alahinnata, Last mitte solvata. Usalduslik suhe lapsega.
vt ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: