Väsinud ja loobumas 26.10.04 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Olen 26.a naisterahvas. Tunnen, nagu oleksin peaga vastu seina jooksnud ning kuhugi minna ei ole. Ei oska isegi seletada, mis minuga toimub... Kui otse öelda, siis ma ei taha enam olla MINA. Viimased 8 kuud on olnud äärmiselt pingelised ja nõudnud palju eneseohverdamist. Kevadel sain juurde töökohustuse, mille tõttu on enda jaoks jäänud väga vähe aega ning isegi kui mul see vaba aeg tekib, ei taha ma muud kui magada. Töö iseenesest on minu jaoks väga meeldiv. Kuid tihtipeale ma selle asemel, et asjaga tegeleda, lihtsalt passin ja loen lehti või tegelen saja ja ühe muu asjaga. Motivatsioon täiesti puudub. Kevadel tehti meile tööandja poolt ka tervisekontroll ning arst märkis paberile sõna "tööstress". Mulle endale tundub, et see kontroll on lihtsalt selleks, et linnuke kirja saada, kuna siiamaani ei ole kedagi huvitanud kuidas mul läheb... Võib- olla nad ei peakski. Õhkkond kontoris on väga pingeline ning ülemus suhteliselt eemalolev ning ükskõikne. Seetõttu ei ole julgenud ma minna ka selgitusi saama või aru pärima, mis edasised tegevused mind ootavad. Nüüd selgus, et struktuurimuudatuste tõttu antakse mulle veel tööd juurde.... Kas ka palka, see jäi segaseks.... Tunnen täiesti jõuetut viha kui härrad talvehommikuti kooris mulle kurdavad, kuidas jää neile autodele sajab ja kui jube libe neil on (ametiautod kõigil). Samal ajal kui mina pean tulema tööle jalgsi ning üsna läbimatu piirkonna kaudu, kus alati on paks koristamata lumi jms. Kohale jõudes olen üleni märg ja külmunud (kontor asub linna ääres, kuhu mugav on tulla vaid autoga)...
Ma tunnen ennast täiesti mõttetu ja ebavajalikuna. Kardan inimestega suhelda, vihkan kuidas ma välja näen ( on ka päevi kus peeglist vaatab vastu igas mõttes ilus inimene) ei julge uusi tutvusi soetada. Olen hakanud metsikult sööma, kui päeval suudan rahulikult olla siis õhtul koju jõudes on üsna tavaline 2 õhtusöögi korda, tihti ka kolm. Mõne nädalaga olen suutnud suurema osa oma pükstest väikeseks süüa ja sellest tulenevalt hoian taas eemale ja omaette, kuna pole piisavalt finantse, et pidevalt garderoobi välja vahetada.
Ei näe enam milleski rõõmu ja kui hetkeks tunnengi heameelt mingi asja üle, siis üsna pea hakkan selleski viga otsima. Umbes, et liiga hea, et tõsi ollaL. Suvel läksin lahku ka oma elukaaslasest, kelle käitumine tõi minus välja agressiivsuse ja sealt alates on "karikasse" tilkunud minu väikesi üleelamisi, millest kokkuvõttes saab tohuvabohu kuna keegi ei saa aru, mis mul nutt kurku tuleb ainult sellepärast, et ma võtit rõngasse piisavalt kiiresti ei saa. Ja siis kutsutakse mind ülitundlikuks ja eriliseks pirisejaks (64.a. töökaaslane, tema lemmiktegevus rõhutada, kuidas tema ja ta kaks perekonda on rikkad ja mina üksikuna mõttetu vaene tegelane). Ma tahaks suuta ignoreerida kõike seda, aga ei jõua enam. Olen väsinud ja ainus soov on kuskile kaugele peitu pugeda ja jätta kõik.
Ma tahaks olla jälle see armas ja alati särav ja naeratav naisterahvas, kes suutis teisi kuulata ja alati abiks olla ja kes oli oma tegude ja olekuga kõigile eeskujuks olla.
Minust on saanud vinguv ja nuttev õelus. Ja ma vihkan ennast sellisena.
Ja ma ei tea kuidas ennast aidata. Või kellel lasta end aidata. Ma kardan, et kui lähen konsultatsioonile, siis olen vait kui sukk ja ei räägi mitte kui midagi. Ja samas on mul probleemid igal sammul...
Vabandust, et see jutt nii pikk on... ehk tahtsin lihtsalt kuhugi välja elada....
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Tore, et "auru" välja lasete - ka see aitab, pihtimine aitab. Pihtimine aitab endas selgusele saamist, kapitaliühiskonna "hundiseaduste" olemusest arusaamist. Hundid ju selleks ongi, et lambaid murda!
Soovitused:
1. Ülemustega arutleda töökoormuse ja palga vahekorda. Kui sealt mõistmist ei tule ja olud võimaldavad, siis töökohta vahetada.
2. Ülemuste nõudmisi mitte südamesse võtta, mitte Nende tööasjade pärast närveerida. Võtke asja mänguliselt, mäng on selline.
3. Töömõtteid ja töid koju kaasa ei võta, õhtul õigel ajal magama. Uni (puhkus) taastab energia ja rõõmu.
4. Rahustavad teed ja jalutuskäigud õhtupoolikul.
5. Olge juba täna ÕNNELIK. Maailmas on piisavalt õnne - jätkub igaks päevaks veidi ja kõigile.
OLGE!
Hingerahu soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Antidepressantide mõju
Antidepressandid

Vastas dr Jüri Ennet
Praegune ravim ära jätta, või kõik ravimid ära. Seega sportlikud eluviisid. vt otsinguga minu Palve - Enneti Palve esimene samm.
Rõõmsameelne kehaline aktiivsus.
Jüri O.-M Ennet
energiajook
Tere!
Mure selline ,et nooruk, kes tarvitab ravimina Lisdexamfetamiini ja
on pidevalt unine joob päevas 2 kui mitte rohkem purki energiajooki.
2 pudelit oleme kotist leidnud ja ...

Vastas dr Jüri Ennet
Energiajook tekitab sõltuvust, selleska palju magusaineid ja see tekitab kehakaalu häieid. Koostöö psühhiaatriga. Amfetamiin vajab ka koostööd Psühhiaatriga. Kehaline aktiivsus -sport on õige rada.
Loe edasi
Paanikahood ja terviseärevus
Tere!
Olen naine, 25, väga tundlik. Käisin hiljuti mandliopil, kus mul tekkis palju tüsistusi, olin intensiivis, kaotasin palju kaalu (olin enne juba sale) ja kogesin surmahirmu. Olin pikalt taastudes ...

Vastas dr Jüri Ennet
Kehalised, vaimsed ja sotsiaalsed tegurid on omavahel tihedalt seotud- ka ravimisel. Inimene, keskkond ja teised inimesed on nagu olümpiarõngad, mis peavad omavahel tasakaalus olema, muidu tekivad häired, ...
Loe edasiZoloft sertralinum 6 aastsel kõrvalmõjud
Ravimit tarvitade esimestel nädalatel positiivne mõju.Kuu hiljem laps püsimatu tujukas agresiivne äkkiline.Enesealetsus nähud karistab ennast näkku löömisega.Ja ütleb teda tuleb prügikasti panna ta on ...

Vastas dr Jüri Ennet
Lastele, nooukitel vanuses alla 18-a mitte anda. Koostöö lastepsühhiatriga. Sõbralikud suhted lapsega, lapse kiitmine. Jalutuskäigud, Juuste harjamine-silitamine.
Jõri O.-M. Ennet
Püsipatsiendi vastuvõtt
Tere. Käisin enda eestkostealusega 2023. aastal Teie vastuvõtul. Ametnikud on avaldanud arvamust, et oleks vaja uus visiit teha. Millised oleks võimalused?
Tänan vastuse eest ette.

Vastas dr Jüri Ennet
Sotsiaaltöötaja kaudu saab teha psüühika uuringu, kui see eestkoste määramisega seotud on.
Jalutuskäigud, jõukohane kehalike aktiivsus, vaimsete võimete seisund.
Jüri O.-M. Ennet,
Loe edasi
Päevane unisus
Tere!
Olen umbes aasta aega olnud kimpus tervisega. Algas aasta tagasi, kui hakkasid õrnad pearinglused. Otseselt ei käinud maailm ringi, kuid tundsin et pea on nagu "vati sees" ja imelik. Lõpuks ...

Vastas dr Jüri Ennet
Kontrollida vererõhku. Teha Enneti palvet - parandab peaaju verevarustust. Kehaline aktiivsus. Trvislikud eluviisid, uued väärtushinnangud.
Rõõmsameelset harjutamist
Jüri.O.- M. Ennet
Antidepressantidest loobumise raskused.
Sõin 7 aastat järjest algul Cymbaltat, hiljem Alventat. Avastasin ligi 3 aastat tagasi, et need mõjutavad sportlikku võimekust väga suurel määral. Esimesel aastal pidasin kõige süüdlaseks depressiooni, ...

Vastas dr Jüri Ennet
Raviskeem - Ravimid, ravimaht olgu 1/10 ja 9/10 on harjutused - kehalised, psüühilised,sotsiaalsed hoiakute muutused.
Harjutusteta tegutsemine edu ei taga,
vt Enneti palve esimene samm, relaks ...
Ärevus ja paanikahood lisaks ka terviseärevus
Kas ärevus tekitab sellist tunnet nagu süda jätaks lööke vahele

Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö kardioloogiga - neid rütmihäireid saab ravimitega mõjutada. Rahustavad harjutused, (vt rahustavad harjutused). Iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Jjalutuskäigud.
Piisav uni, puhkehetked. ...
Depersonalisatsioon , depressioon
Tere
Olen väga hädas depersonalisatsiooniga.
Nüüd üle nädala tarvitanud mirtazapiini( + kohati une jaoks juurde ketipinori). Väga harva ka tükike zopitiini.
Eks depressioon ka meeletu ...

Vastas dr Jüri Ennet
Proovige Ketipinoori annuse muutmisega (suurendamisega) või siis alandamisega.
Vajadusel siis Mirtazapiini annuse muutmisega proovida. vt lõõgastavaid harjutusi varasematest vastutest.
Loe edasi
9.aastane kardab magama jääda, ärevus.
9-aastasel poisil hakkas (ärevus) hirm seoses magama jäämisega, mis on kestnud praeguseks aasta aega ja ei paista üle minevat.
Lapse ja vanemate magamistubade vahele jääb elutuba.
Lapsel oli ...

Vastas dr Jüri Ennet
Laps soovib turvatunnet, soovib, et tema soove aktsepteeritakse. Mida laps veel soovib? seda (võimalusel) praktiseerida. Lapse soove mitte alahinnata, Last mitte solvata. Usalduslik suhe lapsega.
vt ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




