Väsinud ja loobumas 26.10.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen 26.a naisterahvas. Tunnen, nagu oleksin peaga vastu seina jooksnud ning kuhugi minna ei ole. Ei oska isegi seletada, mis minuga toimub... Kui otse öelda, siis ma ei taha enam olla MINA. Viimased 8 kuud on olnud äärmiselt pingelised ja nõudnud palju eneseohverdamist. Kevadel sain juurde töökohustuse, mille tõttu on enda jaoks jäänud väga vähe aega ning isegi kui mul see vaba aeg tekib, ei taha ma muud kui magada. Töö iseenesest on minu jaoks väga meeldiv. Kuid tihtipeale ma selle asemel, et asjaga tegeleda, lihtsalt passin ja loen lehti või tegelen saja ja ühe muu asjaga. Motivatsioon täiesti puudub. Kevadel tehti meile tööandja poolt ka tervisekontroll ning arst märkis paberile sõna "tööstress". Mulle endale tundub, et see kontroll on lihtsalt selleks, et linnuke kirja saada, kuna siiamaani ei ole kedagi huvitanud kuidas mul läheb... Võib- olla nad ei peakski. Õhkkond kontoris on väga pingeline ning ülemus suhteliselt eemalolev ning ükskõikne. Seetõttu ei ole julgenud ma minna ka selgitusi saama või aru pärima, mis edasised tegevused mind ootavad. Nüüd selgus, et struktuurimuudatuste tõttu antakse mulle veel tööd juurde.... Kas ka palka, see jäi segaseks.... Tunnen täiesti jõuetut viha kui härrad talvehommikuti kooris mulle kurdavad, kuidas jää neile autodele sajab ja kui jube libe neil on (ametiautod kõigil). Samal ajal kui mina pean tulema tööle jalgsi ning üsna läbimatu piirkonna kaudu, kus alati on paks koristamata lumi jms. Kohale jõudes olen üleni märg ja külmunud (kontor asub linna ääres, kuhu mugav on tulla vaid autoga)...

Ma tunnen ennast täiesti mõttetu ja ebavajalikuna. Kardan inimestega suhelda, vihkan kuidas ma välja näen ( on ka päevi kus peeglist vaatab vastu igas mõttes ilus inimene) ei julge uusi tutvusi soetada. Olen hakanud metsikult sööma, kui päeval suudan rahulikult olla siis õhtul koju jõudes on üsna tavaline 2 õhtusöögi korda, tihti ka kolm. Mõne nädalaga olen suutnud suurema osa oma pükstest väikeseks süüa ja sellest tulenevalt hoian taas eemale ja omaette, kuna pole piisavalt finantse, et pidevalt garderoobi välja vahetada.

Ei näe enam milleski rõõmu ja kui hetkeks tunnengi heameelt mingi asja üle, siis üsna pea hakkan selleski viga otsima. Umbes, et liiga hea, et tõsi ollaL. Suvel läksin lahku ka oma elukaaslasest, kelle käitumine tõi minus välja agressiivsuse ja sealt alates on "karikasse" tilkunud minu väikesi üleelamisi, millest kokkuvõttes saab tohuvabohu kuna keegi ei saa aru, mis mul nutt kurku tuleb ainult sellepärast, et ma võtit rõngasse piisavalt kiiresti ei saa. Ja siis kutsutakse mind ülitundlikuks ja eriliseks pirisejaks (64.a. töökaaslane, tema lemmiktegevus rõhutada, kuidas tema ja ta kaks perekonda on rikkad ja mina üksikuna mõttetu vaene tegelane). Ma tahaks suuta ignoreerida kõike seda, aga ei jõua enam. Olen väsinud ja ainus soov on kuskile kaugele peitu pugeda ja jätta kõik.

Ma tahaks olla jälle see armas ja alati särav ja naeratav naisterahvas, kes suutis teisi kuulata ja alati abiks olla ja kes oli oma tegude ja olekuga kõigile eeskujuks olla.
Minust on saanud vinguv ja nuttev õelus. Ja ma vihkan ennast sellisena.

Ja ma ei tea kuidas ennast aidata. Või kellel lasta end aidata. Ma kardan, et kui lähen konsultatsioonile, siis olen vait kui sukk ja ei räägi mitte kui midagi. Ja samas on mul probleemid igal sammul...

Vabandust, et see jutt nii pikk on... ehk tahtsin lihtsalt kuhugi välja elada....

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Tore, et "auru" välja lasete - ka see aitab, pihtimine aitab. Pihtimine aitab endas selgusele saamist, kapitaliühiskonna "hundiseaduste" olemusest arusaamist. Hundid ju selleks ongi, et lambaid murda!
Soovitused:
1. Ülemustega arutleda töökoormuse ja palga vahekorda. Kui sealt mõistmist ei tule ja olud võimaldavad, siis töökohta vahetada.
2. Ülemuste nõudmisi mitte südamesse võtta, mitte Nende tööasjade pärast närveerida. Võtke asja mänguliselt, mäng on selline.
3. Töömõtteid ja töid koju kaasa ei võta, õhtul õigel ajal magama. Uni (puhkus) taastab energia ja rõõmu.
4. Rahustavad teed ja jalutuskäigud õhtupoolikul.
5. Olge juba täna ÕNNELIK. Maailmas on piisavalt õnne - jätkub igaks päevaks veidi ja kõigile.
OLGE!
Hingerahu soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Depressioon

Tere! Mida Te soovitate kas mingit rahustavat rohtu võtta, arsti poole pöörduda või kas ma saan ise hakkama lõpuks või kui hulluks mul minna võib. Tegelikkuses on mul kõik väga hästi, millegipärast ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mirtazapin on rahustaja, meeleolu parandaja, und soodustav ravim. Perearst las kirjutab Tab Mirtazapin 15 mg (keele alla, selt imendub. Sotsiaalne aktiivsus (jõukohane töö) on väga hea.
Jalutuskäigud. ...

Loe edasi

Antidepressandi vahetamine

Tere!

Kui ma võtsin 7 päeva tagasi üksikannuse venlafaksiini 37,5mg siis kas praegu tohib alustada escitaloprami 5mg või on oht serotoniinisündroomile

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Jah, tohib.
Ärge unustage, et AD on alul oluline, hiljem on esiplaanil harjutused (rahustavad harjutused parandavad aju verevarustust). AD osakaal on 1/10, harjutuste oma aga 9/10.

Head ...

Loe edasi

votsin eile mdmad v'ga suures koguses kas minuga on koik korras

ma tarvitasin eile väga suures koguses mdmad ja mul on seratoniini syndrom sumptomid ma ise ei diagnoosi endale midagi ja palun ara ole sitapea juri ennet lugesin paari kusimust ulevalt poolt ja saa ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi probleemist vanematega (ema v. isa) ja siis psühhiaatri jutule edaspidise eluviisi teemadel rääkima.
Ropendamine ei ravi.

Eluviisi muutmisel on esiplaanil harjutused, eluviisi ...

Loe edasi

Uni

Ei ole aastakümmneid olnud normaalset und. Väga raske on magama jääda. Selleks läheb vahel tunde. Uni on ka selline, et iga tunni tagant ärkad üles. Mingisigused rahustavad teed, õhtused jalutuskäigud, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Üldrahustav ja tervendav toime on minu Palve-harjutusel (vt otsinguga), teen ise seda harjutust aastakümneid - hästi toimib. 3-5 korda järjest, siis 1-2 minutit pausi. Leidke endale sobilik harjutuse rütm. ...

Loe edasi

Hingamise peatumine/kadumine

Tere! Eelmine aasta kogesin ärevushäireid, mis kestsid ligi 1a. Hetkel on taandunud. Kuid alles on jäänud sellest ajast selline veider tunne, et ca kord päevas või nädalas 3-5 korda kaob hingamine ära ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui kaebused on seotud hingamisega, siis ravi (järelravi) peab seda arvestama-kasutama: a) toas ümisema (see ju rahulik välja hingamine) ja b) jalutamised õues. Hingamise rütmi las organism ise juhendab, ...

Loe edasi

Mälu probleemid

Tere. Oleme mures ema pärast,kes saab märtsis 74. Oleme täheldanud pereringis lugude kordamist, tuli välja,et ema ostis 2 ühesugust jopet ilma,et oleks mäletanud esimese olemasolu ( pidi olema miskit,mida ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Algav dementsus, pearinglus ja kukkumise oht (ennetada kukkumist. Perearst ja vererõhu kontroll. Kerged kehalise tegevuse harjutused. Võtke ppsühhiaatri külastamine päevakorda.
Internetis rohkelt ...

Loe edasi

alkohol ja epilepsia

Kuidas mõjub alkohol epilepsiale? Ja kas see tugendab epilepsiat!

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alkohol-narkootikumid soodustavad krampide teket. Seega - absoluutne ei. Jalutuskäigud, kerged kehalised harjutused. Enneti palve esimene samm - v. hea. vt otsinguga
head harjutamist,

Loe edasi

Mentaalne haigus või üle reageerimine?

Tunnen, et vajan psühiaatrilist abi, aga igakord kui olen pöördunud oma ravi arstide või perearsti poole selle probleemiga, öeldakse mulle : “ Sinu olukorras on see tavaline, piisab psüholoogist “ või ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tervenemine tuleb somato-psüühiliste kanalite kaudu. Keha paranedes paranevad ka sinu vaimsed võimed.
Enneti palve esimene samm - v.hea. Mina teen seda harjutust profülaktika mõttes. Aitab, rahustab, ...

Loe edasi

Antidepressantide vahetus

Tere!

Olen nüüd 6 päeva võtnud fluoksetiini, mis määrati mulle 20. detsembril videokonsultatsiooni käigus. Kahjuks on selle aja jooksul enesetunne selgelt ja kiiresti halvenenud.
Depressioon ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga, õige annuse leidmine, kehalised harjutused, Relaks.psüühikaharjutused. Päevik, siis saab selgitada, et mis olukorda parandab, mida uutmoodi teha. Ravim on 1/10, 9/10 on harjutused ...

Loe edasi

Pidev hingamisraskus päeva jooksul

Tere,

Olen 23a mees ning ca ~3 kuud tagasi käisin perearsti vastuvõtul seoses öisete järsult tekkivate hingamisraskustega (nagu uneapnoe), mis leevenesid kohe kui korraks püsti tõusin. Tehti ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Olukorra parandamisel tulevad kasuks nii arstirohi (unerohi või
rahusti või väikeses annuses neuroleptikum) kui ka harjutused.
Elukorraldust on vaja muuta, siis ei kasva sisepinged üle pea. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: