Väsinud ja loobumas 26.10.04 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Olen 26.a naisterahvas. Tunnen, nagu oleksin peaga vastu seina jooksnud ning kuhugi minna ei ole. Ei oska isegi seletada, mis minuga toimub... Kui otse öelda, siis ma ei taha enam olla MINA. Viimased 8 kuud on olnud äärmiselt pingelised ja nõudnud palju eneseohverdamist. Kevadel sain juurde töökohustuse, mille tõttu on enda jaoks jäänud väga vähe aega ning isegi kui mul see vaba aeg tekib, ei taha ma muud kui magada. Töö iseenesest on minu jaoks väga meeldiv. Kuid tihtipeale ma selle asemel, et asjaga tegeleda, lihtsalt passin ja loen lehti või tegelen saja ja ühe muu asjaga. Motivatsioon täiesti puudub. Kevadel tehti meile tööandja poolt ka tervisekontroll ning arst märkis paberile sõna "tööstress". Mulle endale tundub, et see kontroll on lihtsalt selleks, et linnuke kirja saada, kuna siiamaani ei ole kedagi huvitanud kuidas mul läheb... Võib- olla nad ei peakski. Õhkkond kontoris on väga pingeline ning ülemus suhteliselt eemalolev ning ükskõikne. Seetõttu ei ole julgenud ma minna ka selgitusi saama või aru pärima, mis edasised tegevused mind ootavad. Nüüd selgus, et struktuurimuudatuste tõttu antakse mulle veel tööd juurde.... Kas ka palka, see jäi segaseks.... Tunnen täiesti jõuetut viha kui härrad talvehommikuti kooris mulle kurdavad, kuidas jää neile autodele sajab ja kui jube libe neil on (ametiautod kõigil). Samal ajal kui mina pean tulema tööle jalgsi ning üsna läbimatu piirkonna kaudu, kus alati on paks koristamata lumi jms. Kohale jõudes olen üleni märg ja külmunud (kontor asub linna ääres, kuhu mugav on tulla vaid autoga)...
Ma tunnen ennast täiesti mõttetu ja ebavajalikuna. Kardan inimestega suhelda, vihkan kuidas ma välja näen ( on ka päevi kus peeglist vaatab vastu igas mõttes ilus inimene) ei julge uusi tutvusi soetada. Olen hakanud metsikult sööma, kui päeval suudan rahulikult olla siis õhtul koju jõudes on üsna tavaline 2 õhtusöögi korda, tihti ka kolm. Mõne nädalaga olen suutnud suurema osa oma pükstest väikeseks süüa ja sellest tulenevalt hoian taas eemale ja omaette, kuna pole piisavalt finantse, et pidevalt garderoobi välja vahetada.
Ei näe enam milleski rõõmu ja kui hetkeks tunnengi heameelt mingi asja üle, siis üsna pea hakkan selleski viga otsima. Umbes, et liiga hea, et tõsi ollaL. Suvel läksin lahku ka oma elukaaslasest, kelle käitumine tõi minus välja agressiivsuse ja sealt alates on "karikasse" tilkunud minu väikesi üleelamisi, millest kokkuvõttes saab tohuvabohu kuna keegi ei saa aru, mis mul nutt kurku tuleb ainult sellepärast, et ma võtit rõngasse piisavalt kiiresti ei saa. Ja siis kutsutakse mind ülitundlikuks ja eriliseks pirisejaks (64.a. töökaaslane, tema lemmiktegevus rõhutada, kuidas tema ja ta kaks perekonda on rikkad ja mina üksikuna mõttetu vaene tegelane). Ma tahaks suuta ignoreerida kõike seda, aga ei jõua enam. Olen väsinud ja ainus soov on kuskile kaugele peitu pugeda ja jätta kõik.
Ma tahaks olla jälle see armas ja alati särav ja naeratav naisterahvas, kes suutis teisi kuulata ja alati abiks olla ja kes oli oma tegude ja olekuga kõigile eeskujuks olla.
Minust on saanud vinguv ja nuttev õelus. Ja ma vihkan ennast sellisena.
Ja ma ei tea kuidas ennast aidata. Või kellel lasta end aidata. Ma kardan, et kui lähen konsultatsioonile, siis olen vait kui sukk ja ei räägi mitte kui midagi. Ja samas on mul probleemid igal sammul...
Vabandust, et see jutt nii pikk on... ehk tahtsin lihtsalt kuhugi välja elada....
Arst vastas:

dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Tore, et "auru" välja lasete - ka see aitab, pihtimine aitab. Pihtimine aitab endas selgusele saamist, kapitaliühiskonna "hundiseaduste" olemusest arusaamist. Hundid ju selleks ongi, et lambaid murda!
Soovitused:
1. Ülemustega arutleda töökoormuse ja palga vahekorda. Kui sealt mõistmist ei tule ja olud võimaldavad, siis töökohta vahetada.
2. Ülemuste nõudmisi mitte südamesse võtta, mitte Nende tööasjade pärast närveerida. Võtke asja mänguliselt, mäng on selline.
3. Töömõtteid ja töid koju kaasa ei võta, õhtul õigel ajal magama. Uni (puhkus) taastab energia ja rõõmu.
4. Rahustavad teed ja jalutuskäigud õhtupoolikul.
5. Olge juba täna ÕNNELIK. Maailmas on piisavalt õnne - jätkub igaks päevaks veidi ja kõigile.
OLGE!
Hingerahu soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Vaimne tervis
Tere kas see on normaalne et mulle meeldivad mõrvarid mida hullem seda rohkem meeldib pidevalt loen nende kohta kõik sai alguse saatet Kriminaalne Eesti.

Vastas dr Jüri Ennet
Leidke endale sobilikud kriminulli-autorid ja lugege rõõmuks. Siis - kirjutage ise üks lühimõõduline lugulaul. Kriminullide kõrvale jäävad ikkagi ka tervislikud eluviisid, nn normaalne elukorraldus.
Loe edasi
Ärevushäire
Kas ärevushäire võib tekitada sümptomeid, mis kestavad igapäevaselt aastaid järjest? Nimelt mul on viimased 2 aastat 24/7 olnud selline surve tunne peas, just otsmiku juures ning pea on ka ringi käinud, ...

Vastas dr Jüri Ennet
Alustada Perearst juurde minekuga, siis selgub Neuroloogi konultatsiooni vajadus. Tervislikud eluviisid - töö ja puhliserežiim. õige toitumine, vajalik kehalike aktiivsus. Elusihid paika, milles andekas-geniaalne ...
Loe edasiAlaseljavalu
Tere!
Olen Jõgeva kliinikus dr Parve jutul käinud aga probleem on endine, nimelt dr Parve selgitas, et alaseljast olev valu läheb minul edasi ajukeskusesse ja sellest tulenevalt siis võivad ...

Vastas dr Jüri Ennet
Istumisrežiimi vähendada, liikumisaktiisust suurendada. Enneti palve - see tukkuva kutsari asendiga variant. Toitumisrežiimi korrigerida, et "istungid" ei oleks pikad. RR ravi jälle päevakorda võtta.
Loe edasi
Depressioon
Tere lgp Dr Ennet. Kõigepealt siis, ligikaudu 2 aastat tagasi diagnoositi mulle depressioon. Olen neid võtnud veidi vähem kui 2 aastat, koos siis niiöelda pausidega, esimesel korral lõpetaksin kuna tundsin ...

Vastas dr Jüri Ennet
Kui juba ise ja lähedased märkavad, et psüühika on muutunud, arusaamine on halvenenud, kõvasti lonkavad,psüühilised funktsioonid, lonkab olemine, siis
asi lonkabki. Käik neuroloogi ja/või psühhiaatri ...
Antidepressant Alventa 37,5mg
Tere!
Võtsin õhtul Alventat ja tekkis hea tuju platseebo efekt ilmselt.
Täna öösel ärkasin üles, et südame juures rinnas on pigistav tunne. Ega saanud öö otsa enam väga magada.
Püsti ...

Vastas dr Jüri Ennet
Espitral (toimeaine mirtasapiin) on hea antidepressant, hea une tekitaja, rahusti, energiat andev, meeleolu parandav. Muuta annaust, muuta ravimi võtmise aega ja seeläbi ledia õige ravimi võtmise režiim. ...
Loe edasiÄrevus
Tere mu tütrel on ilmselt ärevusega probleeme kuna kooli minek on raske süda lööb kiiresti kõhus ebamugav tunne ja pea käib ringi kaua on kiusamis ohver olnud aga nüüd see korras aga mingi hirm vist ikka ...

Vastas dr Jüri Ennet
1. Elada-tegutseda tuleb olevikus ja mitte tegeleda mineviku varjudega.
2. Rahu ja puhkuse kohta on ju soovitusi hulgi (rahustavad teed ja
veeprotseduurid, harjutused.
3. Edendada enesekindlust: ...
Mure.
Tere, olen mures tütre pärast kellel on hdh, siis midagi närvidega

Vastas dr Jüri Ennet
Psühhiaatri juurde saatekirja vaja ei ole. Ravimid kergendavad
murekoormat. Sellest tulekski alustada. Kohe alustuseks minge
psühhiaatriakliiniku dispanserisse. Psühhiaater annab vajalikke
Loe edasi
EMOTSIONALLNE ÜLESÖÖMINE
Ütlete, et alkoholism on aeglane suitsiid. Ülesöömine on sama...tunnen.

Vastas dr Jüri Ennet
Inimesel võib olla mitmesuguseid kehalisi häireid (näiteks peavalu,
seedimishäired). Nii ka psüühika vallas. Teie puhul kerkivad esile
sundmõtted, leinaga seonduv, depressioon, buliimia. Nende ...
Suured Ärevushood, kas sellest lahti ka saab ?
Mul suri isa 2 nädalat tagasi ära ja ma elan seda väga raskelt üle. Kurgus poob,neelata raske , hingata raske😔 minu naistearst kirjutas mulle Xanaxit, aga seda ei saa ma ju jääda võtmagi, sest infolehes ...

Vastas dr Jüri Ennet
Väike tabletikuur tuleb kasuks, sõltuvus päevapealt ei teki - koostöö raviarstiga paneb asjad õigesse registrisse.
Ärevushäired praegu ilmnevad olukordades, kus tegelikult mingit ohtu ei ole,
Loe edasi
14 aastasel ärevushäire. Kuidas toetada Ja endaga toime tulla.
Tere. Olen 14 aastase tütre ema. Lapsel diagnoositi ärevushäire. Mure kuidas ta koolis käima saada. Puudumisi on rohkem , kui koolis oldud päevi. Iga hommik on “ vabandus” miks ei saa kooli minna . Pearinglus, ...

Vastas dr Jüri Ennet
Olemasolev info viitab ärevushäirele.
1. Raviarst-psühhiaater paneb täpse
diagnoosi ja määrab sobiva ravi.
2. Üld-tervistavaid ja tervise tugevdamise põhimõtteid kasutada(ka ärevushäire ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




