Mitmed terviseprobleemid korraga 16.08.19 / Perearst
Külastaja küsib:
Tere!
Kas Te oskate öelda, mis võib olla minu üldise kehva enesetunde põhjuseks?
Viimasel ajal on tunne, et terves kehas on pidevalt midagi valesti. Loetlen lihtsalt ette kõik, mida olen tundnud või tähele pannud:
1. Kõige häirivam ja raskem sümptom: olen kogu aeg väga väsinud. Ükskõik kui palju ma ka ei maga, ma ei saa väsimustundest lahti. Hommikuti olen alati väsinud ning ärkamine on väga raske. Ülejäänud päev kulgeb tõusude ja langustega, mõnikord tunnen end lõuna ajaks enam-vähem elujõuliselt ja suudan normaalselt igapäevaste asjadega toimetada, teinekord olen pärastlõunaks nii väsinud, et võiks ükskõik kus magama jääda. See on hakanud mu tööd häirima, mul on väga raske keskenduda ning unustan pidevalt asju.
2. Valud liigestes ja lihastes. Rohkem liigestes - sõrmed, küünarnukid, põlved (kõige valusamad), pahkluud, varbad. Valud tulevad ja lähevad üsna kiiresti, ei ole konkreetset aega millal esinevad ning kestavad vähest aega (30sekundit kuni paar minutit). Vahel harva tuikab mõni koht mitu tundi (näiteks viimane kord - parem põlv tülitas mind 3-4h). Kõige hiljutisem uus valu on lõuas - kõrvade all lõualuude ühenduskoht on kange ja valutab. Lihasvalusi on natuke keeruline seletada - valu esineb justkui suvalises punktis keha peal (näiteks kaelas, õlgade juures, reie peal, selja peal, käe peal jne). Pigem torkiv ja kestab vähest aega, valu piirkond on väike, nagu punkt.
3. Südame rütmis on aegajalt häired (pigem päeva teises pooles, aga vahel harva ka hommikul). Selline tunne on, nagu süda jätaks ühe löögi vahele. See veider tukslemine kestab mõnikord 30 min, teinekord paar tundi, siis läheb normaalseks tagasi. Pea hakkab alati kergelt valutama, kui rütmihäired esinevad.
4. Silmad on pidevalt väsinud ja valguse suhtes väga tundlikud, tunduvad kuivad ja karedad. Mõnikord pean lausa toas valgust vähendama, ruloosi alla tõmbama, või õues päikeseprille kandma, isegi mahedam valgus tundub liiga ere.
5. Seedimine on mitmel moel sassis, ükspäev on kõht lahti, teinepäev kinni, pidevad puhitused, kerged valud ja muidu ebamugavad tunded kõhus.
6. Nahk - nahal on väikesed punased laigud, ebakorrapärase selge piirjoonega, 5-10 mm läbimõõduga, ilma tekstuurita, ei sügele, ei valuta, ei erine kuidagi ülejäänud nahast, lihtsalt on punast värvi. Peaaegu kõik laigud on jalgadel. Püsivad pikka aega (mõned kuud), siis kaob aeglaselt ära, aga kuskile tuleb alati uus juurde.
7. Muud tähelepanekud: menstruatsioon käib viimasel ajal eriti raskelt (tugevate krampidega), meeleoluhäired, endassetõmbumine, motivatsiooni puudus, huvide kadumine, hirm uute inimeste ja kogemuste eest.
Olen nendest asjadest rääkimist pidevalt edasi lükanud, kuna kardan minna kellegi juurde ja tunnistada, et ma ei tunne end normaalse inimesena ning loetleda ette miljon asja, mis tunduvad valesti.
Arst vastas:

dr Madis Veskimägi
Perearst
Tõstamaa Tervisekeskus
Tere !
Tänan pika ja usaldava kirja eest. Esmalt ma märgin, et ma ei saa kirja teel diagnoosida ega ravida. Kuid mõned mõtted tekivad. Inimese vaevustel on 2 suurt põhjust. Kehalised ja mittekehalised ehk psüühhilised häired. Kehaliste häiretega on nii, et nende diagnoosimine ei ole alati lihtne. Sarnaste vaevustega haiguseid on nii palju. Ja veel, haigusel võivad algjärgus puududa muutused analüüsides ja uuringutes. Seetõttu soovitan veelkord teste- täisveri, Fe, ferritiin, transferriin, B12, TSH, FT3, TPO AG, krea, ALAT ASAT, RF, UA, CCP, SR. Kindlasti tuleb teha analüüsid puukidega levivatele haigustele, tuntum neist on borrelioos IgM ja IgG, kuid ka erlichioos, listerioos jt. Need tõved võivad avalduda väsimuse ja liiges-lihasvaludena. Nüüd võimalikud psüühhilised vaevused, mõtlen siin depressiooni oma mitmepalgelisusega ja fibromüalgiat. Need on mõtted mida võiks oma perearstiga arutada ja uurida. Loodan väga, et leiate lahendused.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi
Nõuanded teemal: Perearst
Seede elundkond+ vererõhk
Tere, esmalt 10 aastat tagasi diagnoositud refluks haigus, helico bakter- ravi omeprasool. Mitmeid aastaid ülihappesus süvenenud/vähenenud periooditi, kuid täielikku tervenemist ei tekkinud.

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Lugedes Teie 10 aasta pikkust haiguslugu, väga arvukaid uuringuid ja muutunud sümptomite mustrit, joonistub välja üsna selge tervikpilt, mis ei ole enam klassikaline reflukshaigus või ...
Läbipõetud Borrelioos
Tere
Lapsel 16 a. tüdruk, pidev palavik 37-37,2, väsimus ja peavalud seega läksime perearstile. Võeti ka borrelioosi proov.
Tulemuseks olid:
Borrelia burgdorferi IgG QN - Üle normi >240,0 ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Aitäh põhjaliku ülevaate eest. Teie tütre analüüside tulemused ja sümptomid on klassikaline olukord, kus tekib segadus: kas tegemist on möödunud borrelioosiga, aktiivse borrelioosiga ...
Rasv kõhul
Tere. Olen noormees. Teen sporti u 4-6x nädalas ja treening tunde üle 8-12h. Probleemiks on mulle mu kehakaal. Mõtlesin kunagi et rasv kõhul hakkab ära kaduma kui hakkan kasvama, aga pole siiani midagi ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Sa oled 15-aastane, treenid 4–6 korda nädalas ja teed sporti väga palju — see näitab head tervist ja tugevat füüsilist aktiivsust. Mõistan, et kõhupiirkonna rasv ajab vahel muretsema, ...
Imelik punn keset suulage
Tere!
Nimelt on tekkinud nädalaga üks imelik punn keset suulage, hetkel on ka nohu ja kerge köha. Hommikuti ka natukene kurk kuiv ärgates. Mis punn see võib olla? see on täpselt keskel ja ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Pildi ja kirjelduse põhjal on kõige tõenäolisem, et tegemist on tavapärase limaskesta muutusega, mis tekib sageli viirushaiguse ajal (nohu, köha, kuiv kurk). Keset suulage asuv ümmargune ...
Kuulmislangus
Tervist!
Mul on ühes kõrvas kuulmislangus 40-50 detsibelli, teises kõrvas 35-45 (see oli ebaühtlasem graafik).
Mulle soovitati, et võiksin taotleda puuet.
Kas selline asi on võimalik?

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Aitäh küsimuse eest. Teie kirjeldatud kuulmislangus:
ühes kõrvas 40–50 dB,
teises kõrvas 35–45 dB,
vastab kerge kuni mõõduka sensorineuraalse kuulmislanguse ...
Pidev liighigistamine e. hüperhidroos
Tere!
Mul on olnud juba aastaid, tegelikult alates lapseeast, probleem liighigistamisega. Probleem on igapäevane ning süveneb mingil määral ka stressi korral, kuid esineb ka rahulikus olekus. ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Liighigistamine ehk hüperhidroos on üsna sage probleem ning võib alata juba lapseeas. Teie kirjeldus sobib väga hästi esmasele (primaarsele) hüperhidroosile, mis ei ole seotud ühegi ...
Palun seletage lahti
Haigestumine märtsis suur nõrkus d dimeeride tõus tehtud koormus test Kirjeldus: Koormustaluvus keskmine 4,9 MET koormatud 6min 21sec saavutas 74% ealisest maksimaalsest FR Stenokardia ei esinenud ST T ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Olete teinud väga palju õigeid uuringuid ja nende kokkuvõte on tegelikult rahustav – uuringud ei viita südame isheemiatõvele ega ohtlikule rütmihäirele. Selgitan iga osa eraldi.
Loe edasi
Pulss
Tere,
Soovin Teilt nõu propranolooli (propra-ratiopharm 40mg)kasutamise kohta. Neuroloog on mulle selle ravimi välja kirjutanud, pinge peavalude pärast, kuid soovin üle küsida, kas minu südamerütmi ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Propranolool on ravim, mida kasutatakse sageli just pingetüüpi peavalude, ärevuse ja südame rütmikiiruse kontrolliks. Teie olukorras tuleb aga kaaluda, kas selle kasutamine on ohutu, ...
allergia joodi suhtes
Kuna mind ootab ees operatsioon, siis olen mures et sellises allergilises seisundis mulle seda ei tehta. Kas see on nii ja mida ette võtta?

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Kirjelduse järgi on Teil tekkinud hilistüüpi allergiline reaktsioon kompuuteruuringul kasutatud joodikontrastile. See ei ole „joodiallergia“ tavapärases mõttes (jood ise allergiat ei ...
Trombi oht
Viimastes vereanalüüsides RBC 5,97-6,06 Hct 52,2-52,6 Hb 180-181
Kas on trombiohtu või ei ole?

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie vereanalüüside tulemused:
RBC: 5,97–6,06 (kõrge)
Hematokrit (Hct): 52,2–52,6% (üle normi)
Hemoglobiin (Hb): 180–181 g/L (kõrge)
Loe edasi
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




