Valus muna kaenla all, korduv!! 01.06.11 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere!
Probleem sai alguse u 3 kuud tagasi, kui parema käe kaenla alla tekkis valulik punane punn, peale tuli natuke mäda. See võis tekkida ehk sissekasvanud karvast, kuigi olen aastaid kaenlaaluseid karvu masinaga epilleerinud ja mingit probleemi pole olnud. Antibiootikumidega sain asjast lahti.
Veidi aega hiljem tekkis samas kohas uuesti valulik punn, seekord aga palju suurem, nagu mingi muhk oleks naha all. Arst kirjutas kaks antibiootikumi kuuri järjest ja ütles, et tegu on bakteriaalse haigusega. Hakkasin antibiootikume võtma ja järgmisel päeval läksin tööle, sest arvasin, et rohud tõmbavad paise kohe alla. Töö on mul füüsililiselt päris raske ja tööpäevad 10tunnised. Nimelt pesen rendiautosid ning just käed saavad väga palju koormust. Tööl läks asi hullmeks, käsi valutas, tõusis palavik ja läksin koju. Muna peale oli tekkinud veidi mäda, mis siis kodus lahti läks, käisin kiirabis ja arst lõikas tuimestusega selle lahti. Võtsin pika antibiootikumi kuuri lõpunu, jõudsin u paar nädalat terve olla ja jälle on kaenla all suur muhk, seekord eelmisest haavast u 2 cm eemal. Ei tundu, et asi oleks sissekasvanud karvas, masinat enam ei kasuta ja raseerida jõudsin paar korda, mõlemal korral kasutasin uut tera. Alustan taas rohtude võtmist. Hetkel pole mõned päevad tööl käinud, sest ei taha asja jälle nii hulluks ajada, kui eelmisel korral, kuid muhk on päris suur ja valulik. Paar päeva pole see läinud paremaks ega halvemaks. Mäda pole ka peale tekkinud.
Kas on lootust, et ta läheb ilma kirurgilise sekkumiseta ära või peaksin selle taas lahti laskma lõigata? Milliseid ravimeid v kompresse veel kasutada saaks peale antibiootikumide? Olen mures, sest olen lühikese aja jooksul väga palju antibiootikume võtnud, tunnen ennast nõrga ja väsinuna.
Kas on võimalik, et sellised paised võivad tekkida füüsilise pingutuse, töö tagajärjel? Kas tegu on lümfisõmega? Sooviksin teada erinevaid variante kuidas sellistest paisetest hoiduda? Kardan lihtsalt oma tervise pärast ja kuna ma viibin välismaal, siis on ka arstivisiitide ja rohtude peale juba meeletult raha läinud. Kogu see asi härib juba elamist, töölt pean puuduma ning antibiootikumide purk peab pidevalt kotis olema! Mainiksin veel, et muidu olen tervislike eluviisidega ja normaalkaalus, pigem alakaaluline, nii et ka siinne arst arvas, et diabeeti ei tohiks olla. Soovitas järgmine kord ka vereanalüüsi teha. Loodan väga, et kõik vajalik sai öeldud:) Lisainfo siis all küsimustes ja lisasin ka pildi.

Arst vastas:

Le Vallikivi

dr Le Vallikivi

Perearst

Tervist,
Kindlasti mängivad rolli selle paise tekkes epileerimine (mis tekitab hulgiste väikeste traumade kaudu põletiku sissepääsemiseks sobivad tingimused) ning Teie raske füüsiline töö (st. selle käigus tekkiv soojus ja niiskus), mis loovad põletiku edasiarenguks väga soodsad tingimused. Sestap on väga õige otsus, et Te kuni selle konkreeetse põletiku paranemiseni kodus olete, koormust väldite ja paiset õhutate. Loodetavasti piisab antibiootikumidest, aga kui paise ikkagi püsib ja suureneb, tuleb sekkuda ka kirurgiliselt. Antibiootikume võtmata jätta ei tohi, muidu võib põletik väga kurjaks kätte ära minna ja isegi veremürgitusega lõppeda. Kindlasti peaks läbima mingi hetk ka põhjalikuma tervisekontrolli, s.h. vereanalüüsid, et välja selgitada, kas ei ole veel mingeid soodustavaid tingimusi, mis selliseid korduvaid põletikke põhjustavad, nagu diabeet või et siis verevaesus ehk aneemia. Ning epileerimisest ma soovitaks samuti vähemalt praegu loobuda ning kasutada vähemtraumeerivaid meetodeid, pesta sageli, kuid mitte väga tugevatoimeliste pesemisvahenditega, mis naha looduslikku tasakaalu veelgi häirida võivad.
Lugupidamisega,
Le Vallikivi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Seede elundkond+ vererõhk

Tere, esmalt 10 aastat tagasi diagnoositud refluks haigus, helico bakter- ravi omeprasool. Mitmeid aastaid ülihappesus süvenenud/vähenenud periooditi, kuid täielikku tervenemist ei tekkinud.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Lugedes Teie 10 aasta pikkust haiguslugu, väga arvukaid uuringuid ja muutunud sümptomite mustrit, joonistub välja üsna selge tervikpilt, mis ei ole enam klassikaline reflukshaigus või ...

Loe edasi

Läbipõetud Borrelioos

Tere
Lapsel 16 a. tüdruk, pidev palavik 37-37,2, väsimus ja peavalud seega läksime perearstile. Võeti ka borrelioosi proov.
Tulemuseks olid:
Borrelia burgdorferi IgG QN - Üle normi >240,0 ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Aitäh põhjaliku ülevaate eest. Teie tütre analüüside tulemused ja sümptomid on klassikaline olukord, kus tekib segadus: kas tegemist on möödunud borrelioosiga, aktiivse borrelioosiga ...

Loe edasi

Rasv kõhul

Tere. Olen noormees. Teen sporti u 4-6x nädalas ja treening tunde üle 8-12h. Probleemiks on mulle mu kehakaal. Mõtlesin kunagi et rasv kõhul hakkab ära kaduma kui hakkan kasvama, aga pole siiani midagi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Sa oled 15-aastane, treenid 4–6 korda nädalas ja teed sporti väga palju — see näitab head tervist ja tugevat füüsilist aktiivsust. Mõistan, et kõhupiirkonna rasv ajab vahel muretsema, ...

Loe edasi

Imelik punn keset suulage

Tere!

Nimelt on tekkinud nädalaga üks imelik punn keset suulage, hetkel on ka nohu ja kerge köha. Hommikuti ka natukene kurk kuiv ärgates. Mis punn see võib olla? see on täpselt keskel ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Pildi ja kirjelduse põhjal on kõige tõenäolisem, et tegemist on tavapärase limaskesta muutusega, mis tekib sageli viirushaiguse ajal (nohu, köha, kuiv kurk). Keset suulage asuv ümmargune ...

Loe edasi

Kuulmislangus

Tervist!

Mul on ühes kõrvas kuulmislangus 40-50 detsibelli, teises kõrvas 35-45 (see oli ebaühtlasem graafik).
Mulle soovitati, et võiksin taotleda puuet.
Kas selline asi on võimalik?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Aitäh küsimuse eest. Teie kirjeldatud kuulmislangus:

ühes kõrvas 40–50 dB,

teises kõrvas 35–45 dB,

vastab kerge kuni mõõduka sensorineuraalse kuulmislanguse ...

Loe edasi

Pidev liighigistamine e. hüperhidroos

Tere!

Mul on olnud juba aastaid, tegelikult alates lapseeast, probleem liighigistamisega. Probleem on igapäevane ning süveneb mingil määral ka stressi korral, kuid esineb ka rahulikus olekus. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Liighigistamine ehk hüperhidroos on üsna sage probleem ning võib alata juba lapseeas. Teie kirjeldus sobib väga hästi esmasele (primaarsele) hüperhidroosile, mis ei ole seotud ühegi ...

Loe edasi

Palun seletage lahti

Haigestumine märtsis suur nõrkus d dimeeride tõus tehtud koormus test Kirjeldus: Koormustaluvus keskmine 4,9 MET koormatud 6min 21sec saavutas 74% ealisest maksimaalsest FR Stenokardia ei esinenud ST T ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Olete teinud väga palju õigeid uuringuid ja nende kokkuvõte on tegelikult rahustav – uuringud ei viita südame isheemiatõvele ega ohtlikule rütmihäirele. Selgitan iga osa eraldi.

Loe edasi

Pulss

Tere,
Soovin Teilt nõu propranolooli (propra-ratiopharm 40mg)kasutamise kohta. Neuroloog on mulle selle ravimi välja kirjutanud, pinge peavalude pärast, kuid soovin üle küsida, kas minu südamerütmi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Propranolool on ravim, mida kasutatakse sageli just pingetüüpi peavalude, ärevuse ja südame rütmikiiruse kontrolliks. Teie olukorras tuleb aga kaaluda, kas selle kasutamine on ohutu, ...

Loe edasi

allergia joodi suhtes

Kuna mind ootab ees operatsioon, siis olen mures et sellises allergilises seisundis mulle seda ei tehta. Kas see on nii ja mida ette võtta?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Kirjelduse järgi on Teil tekkinud hilistüüpi allergiline reaktsioon kompuuteruuringul kasutatud joodikontrastile. See ei ole „joodiallergia“ tavapärases mõttes (jood ise allergiat ei ...

Loe edasi

Trombi oht

Viimastes vereanalüüsides RBC 5,97-6,06 Hct 52,2-52,6 Hb 180-181
Kas on trombiohtu või ei ole?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie vereanalüüside tulemused:

RBC: 5,97–6,06 (kõrge)

Hematokrit (Hct): 52,2–52,6% (üle normi)

Hemoglobiin (Hb): 180–181 g/L (kõrge)

Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: