isheemiatöbi 21.05.03 / Perearst

Külastaja küsib:

Sooviksin teada isheemia töve kohta,kui see on 50.a. naisel ja kaugele arenenud nii,et saab ainult tabletiga leevedada.Mis sellega kaasneb,kas on mingi vöimalus sellest vabaneda vöi on see surmaga löppev haigus?

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tervist
Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul on kahjustunud südame lihast verega varustavad arterid, neid nimetatakse ka pärg ehk koronaararteriteks. Arter on ahenenud ja ei suuda piisavalt osa südame lihasest varustada hapniku ja toitainete rikka verega.
Haigus võib alata meestel 40-50 aastaselt naistel veidi vanemas eas. Haiguse kõrghooaeg jääb 60-80 eluaasta piiresse. Haigus võib avalduda mitut moodi. Sagedasemat vormi nimetatakse stenokardiaks ehk rinnaangiiniks või rinna ahistuseks. Selle vormi korral tekib rinnakupiirkonda ebamäärane valuaistuing, nagu surve või ebamugavus mis kestab lühikest aega, minuteid. Valuaisting võib kiirguda kaela, õlga ja kätte. Vaevust kutsub esile füüsiline pingutus, külm õhk, psühhotrauma jm.
Südame isheemiatõbi võib avalduda ka südame puudulikusena. Südamelihas täpsemalt vasak vatsake ei suuda pumbata piisavalt efektiivselt verd suurde vereringesse, mille tõttu tekivadki vaevused. Selleks võib olla õhupuudus koormusel, jalgade tursumine, öine urineerimissageduse tõus.
Südame isheemiatõbi võib avalduda ka mitmete rütmihäiretena.
Südame isheemiatõve raskemaks avaldusvormiks on äge südamelihase infarkt. Tekkinud on osa südamelihase lõplik kahjustus. See avaldub tugeva rinna või ülakõhuvaluna, mis kestab üle 15-20 minuti ja ei taha taanduda seniste südamerohtude ( nitroglütseriin) mõjul. Südame lihase infarkt on u 1/3 juhtudel surmaga lõppev.
Südame isheemiatõbi on oma olemuselt krooniline haigus, mida ei ole võimalik kahjuks päriselt ära kaotada. Arstid kasutavad diagnoosimisel mitmeid võtteid:
1. Haige hoolas küsitlus, andmed haigustest suguvõsas
2. Südame kuulatlus, vererõhukontroll
3. Elektrokardiograafia
4.Koormuselektrokardiograafia( kardiogrammi registreerimine erinevatel koormustel)
5. Ehhokardiograafia ( südame vaatlemine "televiisoris", saades pildi verevoolust ja südamelihase kokkutõmmetest)
6. Südame veresoonte uuring ehk angiograafia. See on tõsisem uuring, mille teostamisel viiakse kontrastaine südame veresoontesse ja jälgitakse nende seisundit ekraanil
Südame isheemiatõbi 50 a naispatsiendil on harva esinev haigus. Küllap on seda diagnoosinud arst uuringute alusel. Kahtlusel on alati mõtekas seisundit täpsustada kardioloogi konsultatsiooni ja eelnimetatud uuringutega.
Haiguse ravi on eluaegne. Selleks kasutatakse ravimeid mis laiendavad südame veresooni ja muudavad südame töö rahulikumaks ja tõhusamaks. Ravis on oluline osa ka vere hüübivust vähendavatel ravimitel ehk antiagregantidel. Rahvasuus tuntakse neid südameaspiriini ehk verevedeldaja nime all.
Ainult rohtudest ei piisa. Ravi peab algama tegelikult riskifaktorite mõjutamisega: loobumine suitsetamisest, paras füüsiline koormus; veresuhkru ja kolesteroolitaseme kontroll ja mõjutamine vajadusel.
Südame isheemiatõvega haige peaks regulaarselt külastama perearsti ja kardioloogi, et täpsustada südame seisundit, teha vajadusel uuringuid, hinnata vererõhku ja vere suhkru ja kolesterooli sisaldust.
Kirjutada oleks veel paljustki.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Seede elundkond+ vererõhk

Tere, esmalt 10 aastat tagasi diagnoositud refluks haigus, helico bakter- ravi omeprasool. Mitmeid aastaid ülihappesus süvenenud/vähenenud periooditi, kuid täielikku tervenemist ei tekkinud.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Lugedes Teie 10 aasta pikkust haiguslugu, väga arvukaid uuringuid ja muutunud sümptomite mustrit, joonistub välja üsna selge tervikpilt, mis ei ole enam klassikaline reflukshaigus või ...

Loe edasi

Läbipõetud Borrelioos

Tere
Lapsel 16 a. tüdruk, pidev palavik 37-37,2, väsimus ja peavalud seega läksime perearstile. Võeti ka borrelioosi proov.
Tulemuseks olid:
Borrelia burgdorferi IgG QN - Üle normi >240,0 ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Aitäh põhjaliku ülevaate eest. Teie tütre analüüside tulemused ja sümptomid on klassikaline olukord, kus tekib segadus: kas tegemist on möödunud borrelioosiga, aktiivse borrelioosiga ...

Loe edasi

Rasv kõhul

Tere. Olen noormees. Teen sporti u 4-6x nädalas ja treening tunde üle 8-12h. Probleemiks on mulle mu kehakaal. Mõtlesin kunagi et rasv kõhul hakkab ära kaduma kui hakkan kasvama, aga pole siiani midagi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Sa oled 15-aastane, treenid 4–6 korda nädalas ja teed sporti väga palju — see näitab head tervist ja tugevat füüsilist aktiivsust. Mõistan, et kõhupiirkonna rasv ajab vahel muretsema, ...

Loe edasi

Imelik punn keset suulage

Tere!

Nimelt on tekkinud nädalaga üks imelik punn keset suulage, hetkel on ka nohu ja kerge köha. Hommikuti ka natukene kurk kuiv ärgates. Mis punn see võib olla? see on täpselt keskel ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Pildi ja kirjelduse põhjal on kõige tõenäolisem, et tegemist on tavapärase limaskesta muutusega, mis tekib sageli viirushaiguse ajal (nohu, köha, kuiv kurk). Keset suulage asuv ümmargune ...

Loe edasi

Kuulmislangus

Tervist!

Mul on ühes kõrvas kuulmislangus 40-50 detsibelli, teises kõrvas 35-45 (see oli ebaühtlasem graafik).
Mulle soovitati, et võiksin taotleda puuet.
Kas selline asi on võimalik?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Aitäh küsimuse eest. Teie kirjeldatud kuulmislangus:

ühes kõrvas 40–50 dB,

teises kõrvas 35–45 dB,

vastab kerge kuni mõõduka sensorineuraalse kuulmislanguse ...

Loe edasi

Pidev liighigistamine e. hüperhidroos

Tere!

Mul on olnud juba aastaid, tegelikult alates lapseeast, probleem liighigistamisega. Probleem on igapäevane ning süveneb mingil määral ka stressi korral, kuid esineb ka rahulikus olekus. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Liighigistamine ehk hüperhidroos on üsna sage probleem ning võib alata juba lapseeas. Teie kirjeldus sobib väga hästi esmasele (primaarsele) hüperhidroosile, mis ei ole seotud ühegi ...

Loe edasi

Palun seletage lahti

Haigestumine märtsis suur nõrkus d dimeeride tõus tehtud koormus test Kirjeldus: Koormustaluvus keskmine 4,9 MET koormatud 6min 21sec saavutas 74% ealisest maksimaalsest FR Stenokardia ei esinenud ST T ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Olete teinud väga palju õigeid uuringuid ja nende kokkuvõte on tegelikult rahustav – uuringud ei viita südame isheemiatõvele ega ohtlikule rütmihäirele. Selgitan iga osa eraldi.

Loe edasi

Pulss

Tere,
Soovin Teilt nõu propranolooli (propra-ratiopharm 40mg)kasutamise kohta. Neuroloog on mulle selle ravimi välja kirjutanud, pinge peavalude pärast, kuid soovin üle küsida, kas minu südamerütmi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Propranolool on ravim, mida kasutatakse sageli just pingetüüpi peavalude, ärevuse ja südame rütmikiiruse kontrolliks. Teie olukorras tuleb aga kaaluda, kas selle kasutamine on ohutu, ...

Loe edasi

allergia joodi suhtes

Kuna mind ootab ees operatsioon, siis olen mures et sellises allergilises seisundis mulle seda ei tehta. Kas see on nii ja mida ette võtta?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Kirjelduse järgi on Teil tekkinud hilistüüpi allergiline reaktsioon kompuuteruuringul kasutatud joodikontrastile. See ei ole „joodiallergia“ tavapärases mõttes (jood ise allergiat ei ...

Loe edasi

Trombi oht

Viimastes vereanalüüsides RBC 5,97-6,06 Hct 52,2-52,6 Hb 180-181
Kas on trombiohtu või ei ole?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie vereanalüüside tulemused:

RBC: 5,97–6,06 (kõrge)

Hematokrit (Hct): 52,2–52,6% (üle normi)

Hemoglobiin (Hb): 180–181 g/L (kõrge)

Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: