Paistetus 27.03.25 / Perearst
Külastaja küsib:
Tere. Olen käinud reumatuloogil ja sealt ravi ei määratud enam kuna leiti, et ei ole vajadust aga varasemalt käisin ma tööl ja jalad valutasid ja paistetasid aga nüüd olen kodune,jalgadel olen minimaalselt ja endiselt jalad paistetavad ja valutavad on ka päevi kus jalad on normaalsed kas peaksin muretsema ja ikkagi kuhugi arstile pöörduma?
Arst vastas:
dr Madis Veskimägi
Perearst
Tõstamaa Tervisekeskus
Tere!
Tänan küsimuse eest.
Kirjelduse ja varasemate uuringute põhjal võib öelda, et tegu ei ole reumatoloogilise haigusega, sest reumatoloog on selle välistanud ja pole näinud vajadust spetsiifiliseks raviks. Kuid püsiv või korduv jala(de) paistetus ja valulikkus väärib siiski jälgimist ja võimalusel ka täiendavat hindamist.
Võimalikud põhjused jalgade paistetuseks:
Lümfi- või venoosse vereringe häired – eriti kui paistetus on rohkem päeva lõpu poole, väheneb öösel ning esineb mõlemal jalal.
Ortostaatiline turse – võib tekkida ka nooremal inimesel, kui on soodumus, eriti pika seismise või istumise korral.
Hormonaalsed muutused, sealhulgas seoses menstruaaltsükliga.
Mõned ravimid (nt rasestumisvastased pillid, vererõhutabletid jms) võivad samuti soodustada turset.
Lümfödeem või varasem trauma – kui jalgade turse on rohkem ühepoolne või püsivam.
Mida võiks edasi teha:
Soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule, et hinnata turse iseloomu (kas vajutamisel jääb lohk, kas on ühe- või kahepoolne jms) ja võimalusel teha analüüsid (nt neerufunktsioon, maksaensüümid, valkude tase veres, kilpnäärme hormoonid).
Võimalik, et oleks abi ka veenide ultraheliuuringust (veenide Doppler), et välistada süvaveenitromboos või krooniline veenipuudulikkus.
Igapäevaelus võivad aidata:
Jalgade hoidmine kõrgemal puhkehetkel (nt padjal).
Liikumine – mõõdukas liikumine ergutab vereringet ja lümfivoolu.
Vajadusel kompressioonsukad, kui arst soovitab.
Et paistetus on ilmnenud juba lapsepõlvest ning püsib ka nüüd, kui koormus on väiksem, võib see viidata pärilikule või kroonilisele lümfi- või vereringehäirele, mida tasub siiski aeg-ajalt arstlikult jälgida. Kui perearst peab vajalikuks, saab suunata edasi angioloogi või veresoontekirurgi vastuvõtule.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi ja Kati Tarkur (ChatGPT)
Nõuanded teemal: Perearst
Seede elundkond+ vererõhk
Tere, esmalt 10 aastat tagasi diagnoositud refluks haigus, helico bakter- ravi omeprasool. Mitmeid aastaid ülihappesus süvenenud/vähenenud periooditi, kuid täielikku tervenemist ei tekkinud.
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Lugedes Teie 10 aasta pikkust haiguslugu, väga arvukaid uuringuid ja muutunud sümptomite mustrit, joonistub välja üsna selge tervikpilt, mis ei ole enam klassikaline reflukshaigus või ...
Läbipõetud Borrelioos
Tere
Lapsel 16 a. tüdruk, pidev palavik 37-37,2, väsimus ja peavalud seega läksime perearstile. Võeti ka borrelioosi proov.
Tulemuseks olid:
Borrelia burgdorferi IgG QN - Üle normi >240,0 ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Aitäh põhjaliku ülevaate eest. Teie tütre analüüside tulemused ja sümptomid on klassikaline olukord, kus tekib segadus: kas tegemist on möödunud borrelioosiga, aktiivse borrelioosiga ...
Rasv kõhul
Tere. Olen noormees. Teen sporti u 4-6x nädalas ja treening tunde üle 8-12h. Probleemiks on mulle mu kehakaal. Mõtlesin kunagi et rasv kõhul hakkab ära kaduma kui hakkan kasvama, aga pole siiani midagi ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Sa oled 15-aastane, treenid 4–6 korda nädalas ja teed sporti väga palju — see näitab head tervist ja tugevat füüsilist aktiivsust. Mõistan, et kõhupiirkonna rasv ajab vahel muretsema, ...
Imelik punn keset suulage
Tere!
Nimelt on tekkinud nädalaga üks imelik punn keset suulage, hetkel on ka nohu ja kerge köha. Hommikuti ka natukene kurk kuiv ärgates. Mis punn see võib olla? see on täpselt keskel ja ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Pildi ja kirjelduse põhjal on kõige tõenäolisem, et tegemist on tavapärase limaskesta muutusega, mis tekib sageli viirushaiguse ajal (nohu, köha, kuiv kurk). Keset suulage asuv ümmargune ...
Kuulmislangus
Tervist!
Mul on ühes kõrvas kuulmislangus 40-50 detsibelli, teises kõrvas 35-45 (see oli ebaühtlasem graafik).
Mulle soovitati, et võiksin taotleda puuet.
Kas selline asi on võimalik?
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Aitäh küsimuse eest. Teie kirjeldatud kuulmislangus:
ühes kõrvas 40–50 dB,
teises kõrvas 35–45 dB,
vastab kerge kuni mõõduka sensorineuraalse kuulmislanguse ...
Pidev liighigistamine e. hüperhidroos
Tere!
Mul on olnud juba aastaid, tegelikult alates lapseeast, probleem liighigistamisega. Probleem on igapäevane ning süveneb mingil määral ka stressi korral, kuid esineb ka rahulikus olekus. ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Liighigistamine ehk hüperhidroos on üsna sage probleem ning võib alata juba lapseeas. Teie kirjeldus sobib väga hästi esmasele (primaarsele) hüperhidroosile, mis ei ole seotud ühegi ...
Palun seletage lahti
Haigestumine märtsis suur nõrkus d dimeeride tõus tehtud koormus test Kirjeldus: Koormustaluvus keskmine 4,9 MET koormatud 6min 21sec saavutas 74% ealisest maksimaalsest FR Stenokardia ei esinenud ST T ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Olete teinud väga palju õigeid uuringuid ja nende kokkuvõte on tegelikult rahustav – uuringud ei viita südame isheemiatõvele ega ohtlikule rütmihäirele. Selgitan iga osa eraldi.
Loe edasi
Pulss
Tere,
Soovin Teilt nõu propranolooli (propra-ratiopharm 40mg)kasutamise kohta. Neuroloog on mulle selle ravimi välja kirjutanud, pinge peavalude pärast, kuid soovin üle küsida, kas minu südamerütmi ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Propranolool on ravim, mida kasutatakse sageli just pingetüüpi peavalude, ärevuse ja südame rütmikiiruse kontrolliks. Teie olukorras tuleb aga kaaluda, kas selle kasutamine on ohutu, ...
allergia joodi suhtes
Kuna mind ootab ees operatsioon, siis olen mures et sellises allergilises seisundis mulle seda ei tehta. Kas see on nii ja mida ette võtta?
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Kirjelduse järgi on Teil tekkinud hilistüüpi allergiline reaktsioon kompuuteruuringul kasutatud joodikontrastile. See ei ole „joodiallergia“ tavapärases mõttes (jood ise allergiat ei ...
Trombi oht
Viimastes vereanalüüsides RBC 5,97-6,06 Hct 52,2-52,6 Hb 180-181
Kas on trombiohtu või ei ole?
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie vereanalüüside tulemused:
RBC: 5,97–6,06 (kõrge)
Hematokrit (Hct): 52,2–52,6% (üle normi)
Hemoglobiin (Hb): 180–181 g/L (kõrge)
Loe edasi
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: