Psühhoteraapia Autor: Anti Liiv

Psühhoteraapia on ajalooliselt vanim ravimeetod, mis seisneb psüühika mõjutamises sõnaga (nt ühise palvusega), et sel teel normaliseerida vaimset või kehalist seisundit.

Psühhoteraapia objektiks on isikud, kellel esineb psüühikahäire ja/või probleeme inimsuhetes, seejuures võib häire avalduda psüühiliselt, kehaliselt või sotsiaalselt.

Eristatakse individuaalset psühhoteraapiat (osaleb üks isik) ja rühmateraapiat (osalejaid viiest kuni tuhandete inimesteni). Laiemas mõttes toimivad psühhoteraapiliselt kõik haige meeleolu positiivselt mõjutavad tegurid.

Psühhoteraapia tegemise võtteid on palju – eri autorite järgi umbes 150–300 erinevat viisi, mida on keerukas isegi süstematiseerida, sest liigitamiseks on mitmeid lähtealuseid. Psühhoteraapia tulemuslikkust on üldiselt raske mõõta. Paljudes riikides peab inimene individuaalse psühhoteraapia eest ise tasuma. Psühhoteraapiameetodi valikul tuleb arvestada haige isiksust ning ravitava häire iseloomu. Väga suurt rolli etendab psühhoterapeudi enda isiksus – kas haigel tekib temaga kontakt. Just selle mõjuri tõttu on mitmed nn mitteprofessionaalse psühhoteraapia esindajad (nõiad, šamaanid, tervendajad, hiilerid) edukamad kui akadeemiliselt koolitatud psühhoterapeudid.

Eestis rakendatakse nii ambulatoorses kui ka statsionaarses psühhiaatrilises abis valdavalt kombineeritud psühhoteraapiat, st psühhoteraapiat koos farmakoteraapiaga. Tuntumad psühhoteraapia meetodid on järgmised:

1. Psühhoanalüüs ehk psühhoanalüütiline psühhoteraapia, millele pani aluse Sigmund Freud (1856–1939) ja mis nüüdseks on arenenud mitmesse eri suunda. Eestis ei ole see eriti populaarne, küll aga USAs.

2. Psühhodünaamiline psühhoteraapia, st psühholoogiliste protsesside muutusi ja arenguid ning nende põhjusi kirjeldav ning arvestav psühhoteraapia.

3. Käitumisteraapia, mis põhineb õppimisteooria tehnikatel.

4. Hüpnoos, mis on tuntud juba iidsetest templimeditsiini aegadest. Eriti kuulsaks muutus hüpnoos 19. sajandil, kui seda kasutati nii laatadel publiku meeli köitva meelelahutusena kui ka ravi eesmärgil. Hüpnoos leiab kasutamist nüüdisajalgi. Näiteks Eestis on hüpnoosi rakendatud neurooside ja alkoholisõltuvuse raviks.

5. Kombineeritud individuaalne ja rühmapsühhoteraapia.

6. Pereteraapia ja paariteraapia.

7. Kognitiivne psühhoteraapia, milles püütakse psühhoterapeudi ja patsiendi aktiivse koostöö kaudu lahendada patsiendi mureküsimusi.

8. Interpersonaalne psühhoteraapia, mille eesmärk on aidata isikul oma suhteid lähikondsetega paremini mõista ja korraldada ning selle kaudu depressiooni leevendada.

9. Lahenduskeskne lühiteraapia (varem nimetatud ka toetavaks psühhoteraapiaks).

Nõuanded sel teemal

Munandid

Tere!
Kas te saaksite välja kirjutada mingisuguseid valuvaigistusi?
Lugesin internetist et valutamise teel võib tekkida munandivähk, kuigi perearst ütles et vere andmise proovid olid korras ...

Vladimir Vihljajev

Vastas dr Vladimir Vihljajev

Tere! Kui on vajalik siis võin välja kirjutada vastavalt ravimeid, vaid ennem soovitan tulla konsultatsioonile ja teostada vajalikud uuringud (analüüsid). Munandi valu reeglina ei ole seotud munandivähiga, ...

Loe edasi

Jalg kadus alt

Tere.Juhtus selline asi,et tööl kõndides kadus lihtsalt jalg alt ära! Midagi sellist ei ole enne juhtunud-ei olnud mingeid valusid ega midagi,lihtsalt jalg hakkas meeletult värisema ja nagu kadus täiesti ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui mingeid valusid ei olnud, on tõesti võimalik selja-või peaaju verevarustuse häire. Tuleks teha vereanalüüsid ja EKG (perearstil). Kui see peaks korduma, tuleb kohe minna EMOsse lisauuringuteks.
Loe edasi

Äkkviha

Olen üldiselt väga rahulik inimene. Eile õhtul elukaaslasega autoga sõites tegid mingid lapsed tee ääres väga suure rumaluse ning ehmatasin korralikult. Selle tulemusena sain millegipärast väga tigedaks. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laste rumal käitumine tekitas teis "ülepingega lühise" - täiesti inimlik ja normaalne reaktsioon, aga veidi liigse amplituudiga. See - veidi liigne - tulebki kontrolli alla saada. Seega: a) kehaline-sportlik ...

Loe edasi

Hirm reisimise ees

Kas oskate soovitada psühhiaatreid kelle poole pöörduda hirmu nö peletamiseks?
Ennist lugesin, et see on võimalik.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga on vajalik - aitab suuresti kaasa paranemisele, tervise tugevnemise kiirenemisele.
vt varasemad soovitused hirmude, foobiate kohta ja praktiseerida neid soovitusi.
Kehaline ...

Loe edasi

tahtevastane ravi

Kas rahustava (nt diazepam) süsti tegemine patsiendile tema tahte vastaselt (süsti tegemiseks kasutati kinnihoidmist) on võetav tahtevastase ravina psühhiaatrilise abi seaduse tähenduses või peetakse ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tahtest olenematut ravi reguleerib Seadus. Ohu korral patsiendi tervisele või kaaskodanike julgeolekule on seda vajalik rakendada. Kui raviks on vaja pikemat aega (nädalaid või kuid), siis selleks annab ...

Loe edasi

Tahaks teada kas mind kuidagi saaks aidata?

Mul on viimasel 2-3 kuul tekkinud selline mure et mul on tekkinud eluisu vähenemine, ei taha kellegiga suhelda, on tunne et mind pole siia enam vaja ja viimasel nädala jooksul on lihtsalt tavaline kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi Emaga (või mõne teise väga lähedasega). Kindlasti räägi! Selgita välja mure tekitaja: koolis õpitükid ei edene või koolis kiusamine, või sõpruskonnas probleemid või kodus. Räägi Emaga.
Korralik ...

Loe edasi

Suitsiidimõtted, ebaõnnestunud enesetapud

Ei ole abi saanud(aastaid) ei haiglaravi, kuhu on mind peale ebaõnnestunud katset lähetatud, ei ihupsühhiaatrilt(olen tema patsient ligi30 aastat), isegi ravitsejad poole olen pöördunud. Kas tõesti ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressiooni edenedes tulevad päevakorda ka suitsiidiga seonduvad mõtted, katsed.
Lahendamist vajab: miks depressioon ja suitsiidmõtted tekivad; miks koostöö arstiga ei edene; millised on tulevikuplaanid-tegutsemised ...

Loe edasi

Helide tundlikkus

Tere, mul on selline mure, et kolisime ühest kohast teise just müra pärast ja tuleb välja, et siin elab ka teisel korrusel laps, kes jookseb pidevalt ja müdistab ringi. Mind häirib see nii hullult, et ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Vatitupsud kõrva,
KÕIK rahustavad võtted (kehalised, vaimsed, hingelised, joogid jne - vt varasemad) tulevad kasuks (teil ju rahustav tee programmiline).
Omapoolne meeldiv fooni-muusika - ...

Loe edasi

surinTere

Tere.olen 24 aastane naine ja tunnen pidevalt vasakul pool peas surinat.justkui sipelgad jookseksid ūle pea.tuimus oleks nagu käes ka jalas.olen käinud traumapunktis probleemiga ja nad saatsid mu röntgeni ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Surin peas esineb sageli kroonilise ärevuse ja depressiooni korral. uuringud siis midagi halba ei näita. Oluline on neuroloogiline läbivaatus asja selgitamine, vajadusel ravi.

Dr. Ain Pajos
Loe edasi

Sundmõtted

On tekkinud sundmõtted seoses enesele viga tegemisega. Kardan juba köögis süüa teha ja terariistu kasutada. Kui tõenäoline on jõuda mõtetest tegudeni? Kuidas nendest vabaneda?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri abi oleks vajalik. Sundmõtete osas soovitaksin 0,5 mg Rispolepti õhtul ja siis pingete maandamise võtteid (alusta minu Palve - esimene samm, sport ja kehaline aktiivsus..), 3E printsiipi rakendades. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi