PERSPEKTIIVIKS GANGREEN 16.05.07 / Üldkirurgia

Külastaja küsib:

Tere, allpool esitatud andmetega patsient soovib oma tervise eest sõdida. Praegu on perspektiiviks gangreen ja ühe jala eemaldamine. Sellel perspektiivil on patsiendile psüühiliselt msendav mõju. Võimalus oma tervise eest sõdida (ravida) aitaks enesehävitamismõteteni jõudnud tasakaalutust leevendada või vältida. Kas on võimalik peale kõndimise rakendada mingeid muid ravivõtteid või -meetodeid (osoonravi, kaaniravi, endovask-ne laiendamine)? Või siiski bypass-oper-n? Kas Tallinna ja Tartu lähenemistes on erinevusi?

Kliiniline diagnoos: Lõplik kliin. põhihaigus I 70.2 Jäsemete arterite ateroskleroos. Kaasuv I 11.9 Südamekahj-ga hüerotobi ilma (kongestiivse) südamepuud-ta.
Patsient hospital-tud erakorralisena v. jala isheemia tunnustega, mis tekkis ca 1,5 k. tagasi ja tasakesi süvenenud. Claudicatio ca 10-20m. Kõndimisel 20m vas. sääre piirk-s valu ja külmatunne labajala distaalses osas. P. jalg subj-lt probleemita. Anamnesis: sept-s 2000 a. op-tud (allotransplatsioon fem.-fem ja endarterektoomia p. jalal).
03.05.2007 arteriograafia v. jala arteritest. Vasakul reiearter, põlveõndla arter, eesmine säärearter ja peroneaalarter sulgunud. Reiel nähtav puudulik kollateraalvõrgustik. Tagumine säärearter v. peene valendikuga, nõrgalt täituv. Labajalal vaskularisatsioon ilmsiks ei tule. Puuduva perifeeria tõttu v. jala revaskularisatsiooni ei ole võimalik teha.

Analüüsid > 02.05.2007 Kliiniline vereanalüüs.
WBC 5.97 4 - 9
RBC 4.19 M4.5-6.0;N:4,0-5,5
HGB 115 N:120-160;M:130-180
HCT 0,356 M:0.4-0.52;N:0,36-0,47
PLT 169 150 - 400

02.05.2007 Biokeemia analüüs
S-Bil 7,5 < 17.0 umol/l
S-CRP 2,0 < 5 mg/l
fS-Crea 90 N:44-80,M:62-106 umol/l
fS-Urea 6,6 < 8,3mmol/l
fS-Gluc 5,1 4, 1-5,9 mmol/L
S - K 3,8 3,5-5,1 mmol/L
S-Na 140 136-145 mmol/l
S-Prot 74,1 66-87g/l

Ravi soovitused: Lisaks kardiol-le ravimitele T. Hjertemagnyli 150 mg 1x p; T. Trentali 400 mg 2 x p; T. Tramali 100 mg 1x p valu esinemisel. Võimalikult palju kõndida.

Palju tänu ette vastuse eest, doktor! Ei tahaks alla anda.

Arst vastas:

Jaan Tepp

dr Jaan Tepp

Üldkirurg

Põhja Eesti Regionaalhaigla

Jala kaotamise perspektiiv on kindlasti raske taluda. Veresoontekirurgid Tartus ja Tallinnas on ühest koolkonnast, nii et suuri erinevusi ravitaktikas ja lähenemistes olla ei tohiks. Siiski võiksite ennast näidata koos oma röntgenpiltidega teise arvamuse saamiseks kellelegi veresoontekirurgile teisest raviasutuses.
Operatiivselt saab veresoone sulgumise korral aidata, kui see soon on piisavalt suur. Teie puhul tundub takistuseks olevat halb perifeeria - s.o. sulgunud on ka peened sooned. Neid operatsiooniga taastada kahjuks ei ole võimalik.
Jala kaotus aga ei ole veel maailma lõpp. Kaasajal on ka Eestis proteesimine arenenud tasemele, et paljud, kes on sunnitud proteesi kandma väidavad, et oleksid nad seda varem teadnud, oleksid nad oma valutavast jalast juba varem loobunud.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Üldkirurgia

klaasikild talla all, ümbert musta värvi läinud

6 kuud tagasi astusin omale klaasikillu jalga, ei õnnestunud kätte saada, lootsin, et kasvab aja jooksul ise välja, varem niimodi juhtunud, eriti ei häirinud see kild kah, aga nüüd mingi kuu tagasi märkasin, ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kindlasti pole tegu gangreeniga. Arstile näitamine ei teeks igal juhul paha.

Loe edasi

gangreen

tere. minu vanaemal (95a) on jalagangreen. Samas palju muid hädasid. Süda on rütmist våljas, tagasi rütmi viia enam ei saa. Öhu puudus, Parkinson, köhusong jne.
Kas on reaalne, et ta elab üle jala ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kahjuks oleme me kõik surelikud ja sellises vanuses ei saa kunagi öelda, kas inimene elab operatsiooni üle või ei. Kui inimene enam valu ei kannata, siis on 2 võimalust - kas tarvitada nii palju valuvaigisteid, ...

Loe edasi

Sissekasvanud varbaküüs

Minul on mure sissekasvanud varbaküünega. Mul on opereeritud seda varasemalt kahel korral ning nüüd on kirjas juba kolmas operatsiooni aeg.
Kuna varvas on mul aga terve selle ajaperioodi (~2 aastat) ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kuna ei tea, kuidas Teil eelmised operatsioonid tehti, siis on raske kommenteerida. Sissekasvanud küüne operatsiooni puhul tuleks teha küünevalli resektsioon, mille tagajärjel jääb kasvav küüs kitsamaks ...

Loe edasi

Pimesoole gangreen

Tere, mul suur mure oma ema pärast, kes paar nädalat tagasi jõudis Soomes terava kõhuvaluga haiglasse, sealt saadeti koju, et pole hullu, siis ikkagi õhtul kiirabiga haiglasse, arvati siis, et ju on pimesool, ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kui Te küsite minu arvamust, siis on Teie emaga juhtunu igal juhul kahtsusväärne. Peale apendektoomiat nagu peale kõiki operatsioone võivad esineda tüsistused, millesse tuleb suhtuda suure tõsidusega. ...

Loe edasi

PERSPEKTIIVIKS GANGREEN (LISA)

LISAKS KÜS-LE "PERSPEKTIIVIKS GANGREEN". Unustasin andmete juures lisada: haige on 70. a. naisterahvas. Ja veel lisaküsimus: juhul, kui Eesti erinevates haiglates peaksid lähenemised ja ravimeetodid sarnased ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Veresoontekirurgia on Eestis heal tasemel ja loota, et kuskil suure raha eest saab imet, ei maksa. Kaasajal globaliseerumise tingimustes on kõik informatsioon ka meie arstidele kättesaadav ja praegusel ...

Loe edasi

FLEBOTROMBOOS

Emal 76a diagnoositi f.tromboosi.Jalal on veresooned laienenud tromboosi kohal-seal on nagu mingi mügarik ja see koht iseäranes on valulik, kui kõnnib, istub, või seisab läheb jalg mõne koha pealt sinakaslillaks. ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Küsimusi palju ga konkreetseid vastuseid on raske anda. Kui on tegu pindmise veenipõletikuga ja veenilaienditega, siis on operatsioon mõeldav, süvaveeni tromboosi korral sellel olulist mõtet ei ole. Igasuguse ...

Loe edasi

diagnoos

Tere! Minu sõbral diagnoositi: m53,2 syndroma cervicobrachiole 79,2. Mis haigusega on tegemist? Ette tänades.

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Inimesel on lihaste-fasciate vahel ruumid-kanalid, kust läbi lähevad närvid ja veresooned. Selle haiguse puhul on tegemist eelpoolnimetatud ruumide kitsusega, mistõttu tekivad käes närvi ja verevarustuse ...

Loe edasi

VEENILAIENDID

Tere Dr. Tepp

Kirjutan oma äia pärast (68a.). Mais tekkis tal parema jalasäärele mädane haavand, mis kirurgiliselt avati. Alguses oli raviks Braunovidol, hiljem Seppo.Juunis
tekkis ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Ilmselt pole tegemist veenilaiendite haigusega. Arvestades määratud ravi - trental ja pentilin - on tegemist arteriaalse puudulikkusega. Kuivõrd saab operatsiooniga aidata, saab öelda alles peale veresoonteröntgeni ...

Loe edasi

külmumine

Tere! Mul oleks selline küsimus, et mu sõber jäi jaanuaris õue magama. Tal olid jalad jube ära külmunud. Nüüd mu on korras, aga suurte varvaste küüned kasvavad korda mööda sisse, kirurg aga küüsi ei eemalda. ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kui räägite vaid sissekasvanud küüntest, siis sellest gangreeni ei tule. Kui inimesel aga on samaaegselt veresoonte umbumine, kas siis külmumise tagajärjel, ateroskleroosist või suhkruhaigusest ja sellega ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: