- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 898)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 622)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 262)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Kas peaksin aspiriini tarvitama harvem?” leiti 51 466 vastet
Hamba eemaldamine
Viited: suuloputusvedelikudHamba eemaldamine ehk väljatõmbamine on kirurgiline protseduur, mida tehakse spetsiaalsete instrumentide abil tuimastuse all. Hammas tuleb eemaldada üksnes siis, kui seda ei ...
Hambavalu
Viited: tuimestav ja rahustav geel külmaveekottHambavalu põhjustavad mitmed tegurid, mille korral võib valu iseloom olla väga erinev, näiteks pidev või vahelduv tuikav valu; valu, mis tugevneb külmade ...
Kopsuemboolia
Kopsuemboolia all mõistetakse kopsuveresoonte ummistumist mingi siirdtopise ehk emboliga. Emboliks võib olla verehüüve ehk tromb (sagedasim), rasvatilgake, õhk või kasvajarakud, mis on verevooluga kandunud ...
Kramp
Kramp ehk spasm on ootamatu ning ebamugav, enamasti valulik lihase pigistus või kokkutõmme, mis tavaliselt kestab mõne sekundi või minuti ning millele kaasub tajutav tihe sõlm lihases. Siiski võib lihasekramp ...
Kusepõievähk
Kusepõievähk. Rohkem kui 90%-l juhtudest areneb kusepõievähk kuseteede seinu katvast koest (samamoodi ka neeruvaagnas, kusejuhades, kusitis). Ülemaailmselt on kusepõievähk kuues enamlevinud vähkkasvaja. ...
Kutseallergia
Kutseallergia. Umbes 5–10% täiskasvanueas alanud astmast on tekkinud tervist kahjustava elukutse tõttu. Needsamad elukutsega seotud tegurid, mis põhjustavad astmat, on sageli ka allergilise nohu tekitajad. ...
Kõrivähk
Kõrivähk on kõige sagedamini esinev pea- ja kaelapiirkonna kasvaja. Peamiselt on tegemist meeste haigusega, kuid on täheldatud ka naiste haigestumuse tõusu. Eestis avastati 2006. aastal meestel 63 ja ...
Sünnimärk
Sünnimärk ehk neevus on harilikult selgepiiriline ja healoomuline naha- või limaskestakasvaja või väärarend, mis pole tekkinud arvatavate välistegurite toimel. Inimese nahal võib olla erinevat liiki sünnimärke, ...
Valu
Valu on organismi esimene signaal haigestumisest ja kõige sagedasem haigussümptom. Äge valu on organismi kaitsereaktsioon ähvardavale või juba tekkinud koekahjustusele. Valu sunnib inimest tegutsema, ...
Vitamiinid
Vitamiinid on bioaktiivsed asendamatud orgaanilised ühendid, mis on tarvilikud normaalseks elutegevuseks ja mida saadakse peamiselt toidust. Vaid mõnda neist (K, B5) sünteesitakse vähesel määral ka soolemikroobide ...
Värvipimesus
Värvipimesus, mida tuntakse ka daltonismi nime all, on osaline või täielik võimetus eristada värvusi. Esimesena kirjeldas seda hälvet inglise füüsik John Dalton (1766–1844), kes ka ise oli värvipime. ...
Ravimtaimed
Ravimtaimed on meie looduses ja aedades kasvavad taimed, millel on farmakoloogiline toime inimese organismile. Ravimtaimi ei loeta ravimiteks, vaid need liigitatakse ravimisarnaste ainete hulka ja kasutatakse ...
Ajuripatsihaigused
Ajuripatsihaigused. Ajuripatsil ehk hüpofüüsil on organismi hormonaalses tasakaalus võtmepositsioon, sest seal toimub enamiku neuroendokriinsete (närvisüsteemi ja sisenõristusega seotud) mehhanismide ...
Alkoholism
Alkoholism ehk alkoholisõltuvus on pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel väljakujunenud krooniline haigus, mida iseloomustab pidev või periooditi ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, võõrutussündroomi ...
Astma
Astma ehk bronhiaalastma ehk kopsuastma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mida iseloomustab hooti tekkiv hingeldus ja õhupuudus. Vaevused astma korral on tingitud bronhide silelihaste kokkutõmbest, ...
Esmaabi välise verejooksu korral
Esmaabi välise verejooksu korral. Verejooksu peatamine esmaabi korras võib olla esialgne ehk ajutine või lõplik. Verejooksu ajutine peatamine toimub vältimatu abi korras kas kannatanu enese, kaasinimeste ...
Kopsutuberkuloos
Kopsutuberkuloos moodustab Eestis 85–90% kõigist arvelevõetud tuberkuloosijuhtudest, kaks kolmandikku haigestunutest on bakterieritajad.
Esmane nakatumine võib toimuda juba lapseeas. Nakatunul tekib primaarkompleks ...
Teadvushäire
Teadvushäire. Teadvus on inimpsüühika võime peegeldada materiaalset ja ideaalset maailma. Ta on inimese sedavõrd loomulik osa, et tähele ei panda mitte niivõrd teadvuse olemasolu, kui just selle häireid ...
Unehäired
Unehäired viitavad sageli mingile terviseprobleemile. Põhjuseks võivad olla mitmed hingeeluhäired (nt stress, depressioon, afektiivsed seisundid), isiksuse- või psüühikahäired (psühhoos). Sageli on unehäired ...
Verejooks
Verejooks. Verejooksuks ehk hemorraagiaks nimetatakse vere väljumist vereringest veresooneseina kahjustuse tõttu, mille on esile kutsunud trauma või haigused (põletik, haavandumine, kasvaja). Soodustavad ...