Veenilaiendid – tõsine haigus, mida tuleb ravida
Raskustunne ja väsimus jalgades, tursed, mis avalduvad tööpäeva lõpus ja kaovad pärast öist magamist – need on esimesed varajased ilmingud, mis viitavad tekkinud veenilaienditele. Veenilaiendid pole ainult inetud, vaid need on ka tõsine terviseoht, mis vajab õigeaegset avastamist ja ravi. Iseenesest nad ära ei kao, pigem võib neid elu jooksul juurdegi tekkida.
Veenilaiendid ehk varikoos tähendab laienenud looklevaid veene, mis esinevad kõige sagedamini jalasäärtel ja reitel. Nad kumavad sinakalt läbi naha ja tulevad enim esile seistes.
Veenilaiendid jagatakse raskusastme järgi kuude staadiumisse. Haiguse alguses tekivad reitele või säärte siseküljele üksikud nahast kõrgemad sinakad mügarikud. Hiljem võivad tekkida valud ja krambid säärelihastes. Varikoosi korral tunneb märksa kiiremini jalgades väsimust, pärast pikka seismist muutuvad jalad raskeks. Vahel lähevad jalad ka turse, veenilaiendite ümbert võib nahk sügeleda ning vahel esineb ka krampe. Juba raskem näht on, kui veenilaiendite piirkond muutub pruunikaks. Kõige tõsisem vaevus on säärehaavand, kui haavad tekivad nahale ka väikese riivamise korral. Haiguse hilises staadiumis võivad tüsistustena avalduda ekseem, dermatiit või isegi tromboos, mis võib põhjustada kopsuinfarkti.
Veenilaiendite tekkimisele lisab hoogu ülekaal, mistõttu on kehakaalu jälgimine, mõõdukas liikumine ja tasakaalustatud toitumine üks võimalus veenilaiendeid ära hoida. Ka vanus on tugev riskifaktor: mida vanemaks inimene saab, seda suurem on tekkeoht. Lisaks võivad varikoosi teket mõjutada pärilikkus ja rasedus. Kui veenilaiendid on juba ilmunud, on kasulik jälgida, mis muudab sümptomeid raskemaks. Ühele ei sobi pikk istumine, teisele hoopis kestev seismine või kuum saun, seepärast tasuks proovida neid tegevusi võimalusel vältida. Samuti võivad jalgades liigset pinget tekitada ebamugavad jalanõud.
Veenilaiendite ravi määrab arst vastavalt haiguse staadiumile. Seni, kuni varikoos ei põhjusta vaevusi, siinkohal ka näiteks ainult kosmeetilisi vaevusi, ei ole kirurgiline sekkumine hädavajalik. Esimeste staadiumite korral ravitakse veenilaiendeid kompressioonravi, kehalise aktiivsuse korrigeerimise või ravimite abil. Kui pärast füüsilist koormust on jalg, eriti hüppeliigese juures, turses või nahk muudab värvi, võiks alustada vähemalt kompressioonraviga.
Kompressioonravi, millega võib olla küll ebamugav alustada, sest jalg ei ole sellega harjunud, on ainus efektiivne mittekirurgiline meetod. Tavaliselt soovitatakse kompressioonravi teha päeval. Kui kasutada selleks spetsiaalset elastset sidet, tuleb alustada sideme sidumist labajalast suunaga südame poole. Sukkadest peaks kasutama 140 DENi tugevusega sukki.
Veenilaiendite kirurgilisele ravile on mitu erinevat võimalust, mille konkreetse vajaduse ja tüübi määrab veresoontekirurg uuringute tulemuste põhjal. Näiteks laserprotseduuriga saab eemaldada jalgadel olevaid väikeseid kapillaare. Laienenud veeni ohutuks eemaldamiseks kasutatakse liimravi. Süvaveenide talitlushäire korral võib vaja minna väikest kirurgilist operatsiooni, mille käigus eemaldatakse veenide kahjustatud piirkonnad.
Lisa kommentaar