Gripp – mis päriselt selle vastu aitab?

Gripi sümptomid tüüpiliselt kõrge palavik, külmavärinad, lihasvalu, peavalu, kuiv köha ja eriti halb enesetunne. Seetõttu tuntakse suurt huvi gripiravimi oseltamiviiri, avalikkuses rohkem tuntud kui Tamiflu, vastu. Mis ravimiga on tegemist ja kellele on sellest kõige rohkem kasu, selgitab lähemalt Confido peremeditsiini eriarst dr Dan Eugen Uvarov.    

Mis ravim on oseltamiviir ja kuidas see toimib?

Oseltamiviir on viirusevastane ravim, mis on suunatud A- ja B-gripiviiruste vastu. See takistab viiruse levikut organismis: oseltamiviir blokeerib gripiviiruse pinnal olevat ensüümi (neuraminidaasi), mida viirus vajab selleks, et lahkuda nakatunud rakkudest ja levida organismis edasi.

Kui alustada ravi varakult – ideaalis esimese 48 tunni jooksul pärast sümptomite teket –, võib oseltamiviir lühendada gripi kestust täiskasvanutel keskmiselt ühe päeva võrra ning vähendada tüsistuste ja haiglaravi vajaduse riski, eriti riskirühmadesse kuulujatel.

Seega ei ole tegu „imerohuga“, nagu ekslikult arvatakse, mis gripipatsiendi paari päevaga täielikult terveks ravib, kuid õige sihtrühma jaoks on sellest oluliselt kasu.

Kellele on oseltamiviir mõeldud?

Rahvusvahelised ravijuhised soovitavad oseltamiviiri eelkõige nendele, kellel on suurem risk gripi raskeks kuluks. Need on riskirühma kuuluvad inimesed:

• eakad alates 65. eluaastast,
• alla 7-aastased lapsed,
• kroonilise südame- või kopsuhaigusega patsiendid (nt krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, astma, südamepuudulikkus),
• diabeedi või märkimisväärse ülekaaluga inimesed,
• nõrgenenud immuunsüsteemiga patsiendid (näiteks vähiravi, HIV-i või teatud ravimite tõttu),
• rasedad ja naised kuni kahe nädala jooksul pärast sünnitust,
• hooldekodude ja hooldusasutuste elanikud,
• teatud krooniliste haigustega lapsed,
• neeru- ja neuroloogiliste haigustega patsiendid.

Nendel patsientidel võib oseltamiviir vähendada tüsistuste ja haiglaravi riski, eriti kui raviga alustatakse kiiresti pärast sümptomite teket.

Miks ei kirjutata oseltamiviiri kõigile, kellel on gripp?

On mitmeid põhjuseid, miks oseltamiviir ei sobi ega ole mõistlik ravim kõigile gripihaigetele. Esiteks on sel piiratud kasu tervetele inimestele ehk neile, kes ei kuulu riskirühma – neil lüheneb haiguse kestus keskmiselt umbes ühe päeva võrra ning raskete tüsistuste riski mõjutab ravim vähe. Enamik muidu tervetest täiskasvanutest paraneb gripist niigi iseenesest.

Oseltamiviiril on aga sagedased kõrvaltoimed – iiveldus, oksendamine, kõhuvaevused, peavalu –, mis võivad haige enesetunnet hoopis halvemaks muuta. Need kõrvaltoimed võivad tekkida sagedamini kui igal kümnendal ravimikasutajal. Harvem on kirjeldatud ka meeleolu- ja käitumishäireid, nagu segasus, rahutus, ebatavaline käitumine, eriti lastel ja noorukitel.

Viirusevastaste ravimite liigkasutamine võib soodustada ka ühiskonnas ravimresistentsete viirusetüvede teket ning koormata tervishoiusüsteemi.

Nagu mainitud, toimib oseltamiviir kõige paremini siis, kui raviga alustatakse esimese 48 tunni jooksul pärast sümptomite avaldumist. Hiljem alustatud ravi mõju on tagasihoidlikum, eriti neil, kes ei kuulu riskirühma.

Kõigi nende tegurite tõttu soovitatakse oseltamiviiri eelkõige neile, kellel on sellest tõenäoliselt kõige suurem kasu – riskirühmadele ja raskema kuluga patsientidele. Enamikul muidu tervetest inimestest piisab gripist paranemiseks kodusest ravist.

Mida teha, kui kodune test näitab grippi?

Kui kodune kiirtest näitab, et tegu on gripiga, on esmane raviplaan sageli lihtne, ent järjepidev toetav ravi.

• Jääge koju, ärge minge tööle või kooli – nii toetate enda paranemist ega nakata teisi.
• Piisav vedelikutarbimine. Vesi, tee, puljong on eriti olulised, kui esineb palavik või isutus.
• Palaviku ja valu leevendamine. Paratsetamool või ibuprofeen aitavad alandada palavikku ja leevendada lihasvalu, peavalu ja üldist halba enesetunnet. Jälgige annustamise juhiseid ja vältige mitme sarnase toimega ravimi samaaegset kasutamist. Ravimite sobivuse teemal saab nõu pidada perearsti või -õega.
• Hingamisteede sümptomite leevendamine. Füsioloogiline soolalahus ninna, soe jook meega, kurguspreid ja -losengid, niisutatud õhk – kõik need aitavad leevendada köha ja kurguvalu.
• Antibiootikume ei ole vaja. Grippi põhjustab viirus, mistõttu antibiootikumid ei aita, välja arvatud juhul, kui arst kahtlustab lisandunud bakteriaalset infektsiooni.

Kui kuulute riskirühma, tasub esimesel võimalusel võtta ühendust oma perearstiga, ideaalis 1–2 päeva jooksul pärast sümptomite teket. Arst hindab, kas oseltamiviir või mõni muu viirusevastane ravi on teile näidustatud.

Nõu on võimalik küsida ka perearsti nõuandetelefonilt 1220 või lastearsti nõuandetelefonilt 1599. Enesetunde olulise halvenemise korral tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda või kutsuda kiirabi.

Millal peaks kindlasti arsti poole pöörduma?

Võtke esimesel võimalusel ühendust perearstiga või otsige kiiret abi, kui teil või teie lapsel on gripisümptomid ja lisaks:

• hingamine muutub raskeks, kiireks või valulikuks;
• tekib rindkerevalu või tugev pitsitustunne;
• tekib segasus, äärmine unisus või inimest on raske äratada;
• huuled või nägu muutuvad sinakaks;
• palavik püsib kõrge üle 3–4 päeva või tõuseb uuesti pärast lühiajalist paranemist;
• on märgata vedelikupuuduse tunnuseid: uriini eritub vähe või üldse mitte, esineb tugev nõrkus, suukuivus, ei jaksa juua;
• olete rase, teil on raske krooniline haigus või nõrgenenud immuunsus ja enesetunne on tavapärase „gripi“ jaoks selgelt liiga halb;
• kui kahtlete, kas sümptomid on tavapärased või mitte, on alati parem küsida nõu, kui jääda ootama.

Kuigi oseltamiviir ja teised viirusevastased ravimid võivad teatud juhtudel aidata, on kõige tõhusam kaitse raske gripi vastu endiselt vaktsineerimine. Gripivaktsiin vähendab nii nakatumise riski kui ka raskete tüsistuste tekke ja haiglaravi vajaduse riski neil, kes siiski haigestuvad.

Gripiviirus muutub igal aastal, seepärast ajakohastatakse ka vaktsiini igal hooajal – see aitab võimalikult hästi katta parasjagu ringlevaid tüvesid. Eriti soovitatakse gripivaktsiini riskirühma inimestele, aga ka tervishoiutöötajatele ja teistele riskirühmadega kokkupuutuvatele inimestele.

Vaktsineerides kaitsete lisaks iseendale ka oma peret, kolleege ja neid, kellel gripp võib kulgeda eluohtlikult.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.