Põhjalik ülevaade: enimlevinud sügistalvised viirushaigused ja nende ravi

Sügistalvine viirushooaeg on taas täies hoos. Levinumad viirushaigused on gripp, COVID-19, enteroviirused, noroviirus ja rinoviirus. Sümptomite tundmine, nakkusperioodi mõistmine ja õigel ajal abi otsimine aitavad vähendada nii tüsistusi kui ka tarbetut muret. „Enamik hooajalisi viirushaigusi möödub iseenesest, kuid tähelepanelik jälgimine on alati õigustatud, eriti laste, eakate ja krooniliste haigustega inimeste puhul,“ selgitab Confido Esmatasandi tervisekliiniku üldarst dr Merit Rahnik.    

Gripp – äkiline algus ja kõrge palavik

Gripp on neist viiest viirushaigusest äkilisima algusega. Veel hommikul terve inimene võib mõne tunni möödudes järsku tunda end täiesti kurnatuna: palavik tõuseb kiiresti, lihas- ja liigesevalu on tugev ning köha kuiv ja kurnav. Lapsed kogevad sageli lisaks seedetrakti vaevusi, nagu oksendamine või kõhulahtisus, mis võivad ootamatult tekitada vedelikupuuduse riski.

Gripile on iseloomulik, et kõige raskem enesetunne saabub esimese 48–72 tunni jooksul, pärast seda sümptomid enamasti järk-järgult leevenevad. Kodune ravi gripi vastu on valdavalt palaviku ja valu leevendamine ning rohke vedeliku tarbimine. Riskirühmadesse kuuluvad inimesed peaksid küsima perearstilt retseptiravimit haiguse kiiremaks taandumiseks.

Dr Rahnik rõhutab, et gripi vastu on võimalik end kõige tõhusamalt kaitsta vaktsineerides, seda eriti riskirühmade puhul.

Nakkusohtlik aeg ulatub gripiviiruse korral tavaliselt paarist päevast enne sümptomite algust kuni umbes nädalani, seepärast eeldab tavarutiini naasmine palaviku taandumist ja enesetunde stabiliseerumist.

Arsti poole tasub pöörduda siis, kui palavik püsib üle viie päeva, tekib hingamisraskus, laste puhul on vaja eriti tähele panna, kui nad muutuvad loiuks ja joovad vähe.

Millal gripiga arstile pöörduda:

• palavik püsib üle viie päeva;
• tekib hingamisraskus või tugev nõrkus;
• laps ei joo, on loid või muutub uniseks;
• gripp on ohtlik rasedatele, eakatele ja krooniliste haigustega inimestele.

COVID-19 – salakaval viirus, mis endiselt ohustab riskirühmasid

COVID-19 võib avalduda mitmel viisil ning kuigi sümptomid on pärast pandeemia lõppu üldiselt kergemad, käitub viirus endiselt ettearvamatult. Täiskasvanutel ilmneb sageli väsimus, kurguvalu, köha ja palavik, kuid ka maitse- ja lõhnataju kadu pole täielikult kadunud. Lapsed põevad haigust enamasti kergemalt, sageli tavalise nohu või köhana.

Haiguse algus võib olla salakaval – kerge kurguvalu või nohu kujuneb ühe-kahe päeva jooksul tugevamaks. Kodune ravi on sama, mis muudel ülemiste hingamisteede viirushaigustel: puhkus, palaviku alandamine ja rohke vedeliku tarbimine.

Nakkusoht on suurim esimeste päevade jooksul, kuid arst soovitab riskirühmadega kokkupuudet vältida kuni kümnenda haiguspäevani. „Kui tekib hingeldus, valu rinnus või inimene muutub ebatavaliselt uniseks, tuleb kindlasti arstilt nõu küsida,“ ütleb dr Rahnik.

COVID-19 põdemine:

• enesetunne halveneb tavaliselt esimese 1–3 päeva jooksul;
• riskirühmad peaksid vaktsineerimist uuendama vastavalt tervishoiutöötaja soovitusele;
• riskirühmadega kokkupuutel tasub olla ettevaatlik kuni kümnenda haiguspäevani.

Noroviirus – kiireloomuline kõhutõbi

Noroviirus seevastu ei anna peaaegu kunagi hoiatavaid signaale pikalt ette. Mõne tunniga jõuab kehvast enesetundest oksendamise ja kõhulahtisuseni. Noroviirus levib kergesti ja püsib pindadel kaua, mis teeb sellest sagedase sügistalvise haiguse töö-, kooli- ja lasteaiakollektiivides.

Kuna oksendamine on eriti sage haiguse alguses, tekib lastel kiiresti dehüdratsiooni oht. Kodune ravi ongi keskendunud vedelikukaotuse leevendamisele.

Haigus taandub tavaliselt kiiresti, 1–3 päeva jooksul, kuid nakkusoht püsib veel 48 tundi pärast viimast oksendamist või kõhulahtisuse episoodi. Seetõttu soovitatakse tavarütmi naasta alles pärast täielikku paranemist. Hoolikas kätepesu on vajalik isegi 2 nädalat pärast haigusest paranemist.

„Arsti poole tuleb pöörduda, kui vedelikupuuduse tunnused – kuiv suu, vähene urineerimine, loid olek – süvenevad või haigus venib pikemaks kui kolm päeva,“ ütleb dr Rahnik.

Noroviiruse ohumärgid:

• laps ei suuda juua ega urineeri,
• süvenev loidus,
• oksendamine/kõhulahtisus üle kolme päeva.

Rinoviirus – tavapärane külmetus

Kõige tavapärasemad nn külmetushaiguse põhjustajad on rinoviirused, mis sügisel-talvel lausa vältimatud. Nende korral algab haigus tavaliselt kerge ebamugavusega kurgus, millele järgneb nohu ja aevastamine. Köha tekib sageli alles mitmendal päeval. Täiskasvanud tulevad enamasti toime kergete sümptomite ja väsimusega, lapsed võivad aga köhida märgatavalt rohkem ja pikemalt.

„Kodune ravi peaks olema suunatud enesetunde parandamisele: teha auru, loputada nina soolalahusega ja vajadusel alandada palavikku. Käsimüügis on saadaval efektiivsed nina limaskesta turse alandajad nii tableti kui ninasprei kujul. Rinoviirus on eriti nakkav esimestel päevadel, tavarutiini võib naasta, kui palavikku enam ei ole ja enesetunne lubab,“ ütleb dr Rahnik.

Kui nohu või köha püsib kauem kui kümne päeva või lapsele tekib tugev kõrvavalu, võib tegemist olla tüsistusega, mis vajab arstile pöördumist.

Rinoviiruse tüüpiline kulg:

• kestab 5–10 päeva;
• kõige nakkavam 2.–3. päeval;
• tavarutiini võib naasta, kui palavik puudub ja enesetunne on hea.

 Enteroviirused – käe-, jala- ja suutõve iseloomulikud tunnused

Enteroviirustest põhjustatud haigused, eriti käe-, jala- ja suutõbi, on sügistalvisel perioodil sage põhjus, miks lapsevanemad arsti poole pöörduvad. Haigus algab tavaliselt palaviku, kurguvalu ja väsimusega ning peagi tekivad väikesed valulikud villid suulimaskestale ning roosakad täpid ja villid kätele, jalataldadele ja mõnikord tuharatele. Need konkreetsed sümptomid aitavad eristada enteroviirust teistest löövetest, sest enteroviiruse sümptomid avalduvad just nimetatud piirkondades. „Vanemad küsivad sageli, kas need võivad olla tuulerõuged, kuid käe-, jala- ja suutõve villid on väiksemad, paiksed ja enamasti ei sügele,“ kirjeldab dr Rahnik.

Enteroviirus taandub tavaliselt kümne päeva jooksul, kuid keha võib olla nakkusohtlik veel hiljemgi, seepärast on kätepesu ja hügieen kriitilise tähtsusega. Lasteaeda naasmine sõltub lapse enesetundest: palavik peab olema taandunud ja villidel koorik. Arsti poole tuleks pöörduda, kui laps keeldub joomast ja tekib vedelikupuuduse oht või kui palavik püsib kõrge mitmendat päeva ja ei allu palavikualandajatele.

Millal enteroviirushaigustega abi küsida:

• laps keeldub suus olevatest villidest tekkinud valu tõttu joomast;
• palavik püsib üle viie päeva;
• esineb korduv oksendamine või tugev peavalu – harv sümptom, kuid vajalik tüsistuste tekkimiseks välistada.

Sügistalviste viirushaiguste puhul kordub üks läbiv põhimõte: enamasti piisab tervenemiseks kodusest ravist ja heast hügieenist. Kui aga sümptomid, nagu vedelikupuudus ja hingamisraskused, püsivad pikalt või lapse käitumine muutub võrreldes tavapärasega oluliselt, siis tuleks pöörduda arsti poole. „Kõige tähtsam on kuulata oma keha või jälgida tähelepanelikult last ning vajadusel konsulteerida tervishoiutöötajaga, et tagada kiire paranemine ja tüsistusteta paranemine,“ rõhutab dr Rahnik.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.